Nii mõnigi tegi retkel käesoleva aasta esimese jalgrattasõidu. Mis aga oleks vahvam, kui rattasõit pakub lisaks sporditegemisele ka uusi teadmisi? 30-kilomeetrine vahemaa tehti põnevaks ja harivaks, peatudes mitmetes paikades, et rääkida nende olemusest ja ajaloost.
Rattaretk kestis kokku kuus tundi ning selle käigus jõuti külastada üheksat erinevat kohta. Start ja finiš asusid Lubja külaplatsil, mis on tuntud sealse iga-aastase suure jaanilõkke tegemise poolest.
Paigad, kus loodus on lummav
Imelises Miiduranna külas, kus on säilinud vana rannaküla aura ja lummavad mereäärsed teed, saab nautida imelist merevaated ühelt haruldaselt lõunakaldalt. Retkega tehti peatus restoran NOA juures, kus küla olemusest ja ajaloost rääkis Miiduranna külavanem Eero Hammer. Järgmisesse peatuspaika edasi suundudes läbiti ka Miiduranna Lahe tee, mis Eero jaoks sealse avaneva vaatega on üks ilusamaid teid külas.
Peatuspunkt, kus taaskord looduse väge tunda võis, oli Soosepa raba, mille vanust on hinnatud pea 2000 aastale. Rappa sisse küll suure osalejate arvu tõttu ei mindud, kuid rabast endast ning sealsetest taimedest ja loomadest rääkis bioloogiaõpetaja Heli Illipe-Sootak. Heli oli rabast eelnevalt korjanud sealseid pesitsevaid taimi, et näidata neid nii suurtele kui ka väikestele loodushuvilistele. Põnevaid lugusid oli Helil rääkida veel metsloomadest, keda rabas nähtud ning jälgedest, mis loomad endast maha jätnud.
Vaikust, linnulaulu ja puulehti, mis tuul kohisema oli pannud sai nautida Rohuneeme terviserada läbides. Maastik oli kohati väga käänuline, kuid rahuliku tempo tõttu keegi hätta ei jäänud.
Uus ja huvitav spordiala
Haabneeme rannas peatuti volleplatsi juures, sest tutvuma hakati rannatennisega, mis oli paljude jaoks uus spordiala. Rannatennis OÜ liikmed Eilike Lõssov ja Kristi Lember rääkisid ala põhireeglitest ning mängukorrast, näitasid vajaminevat varustust ning mängisid paar punkti ette. Seejärel said kõik huvilised küsimusi küsida ning ise ka mängida proovida.
Ainulaadne trepp ja muuseumid
Peatus, mille käigus pildistati ilusat merd ja taevast ning nauditi vaadet, oli kõigile juba tuntuks saanud Põhjakonna trepi ülaosas. Viimsi valla kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Ott Kask rääkis trepiga seotud käima pandud projektidest ning peatsetest uutest võimalustest.
Rannarahva muuseumi juhataja Janek Šafranovski rääkis retkelistele vabaõhumuuseumi minevikuga seotud sündmustest ning muuseumi algusaastatest. Tutvuti muuseumi erinevate ehitusjärkudega. Näiteks saadi teda, et Kingu talu maja on ehitatud vanast laeva kajutist.
Janek Šafranovski jagas huvitavaid ajaloolisi lugusid ka 1919. aastal asutatud Eesti Vabastamise Sõja Muuseumist, mis taastati 2001. aastal Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi nime all.
Metsauurimine ja lõuna metsas
RMK külastuskeskuse õuel asuv renoveeritud mõisaaegne karjalaut, kus asub püsinäitus „Metsas on väge“ võimaldas retkelistel katsudes, vaadates, uurides ja nuputades oma metsavägi leida. Võimalik oli mängida erinevaid mänge ning kuulata õpetlike videoid.
RMK keskus kutsub sind suvel seiklema! 01.06–30.09.2019 toimub H2O külastusmäng “Kuidas uurida loodust?” Mängus osalemiseks on vajalik H2O külastusmängu vihiku olemasolu. Vihik ja mängu ülesanded on saadaval mängus osalevates keskustes, sealhulgas ka RMK Viimsi külastuskeskuses.
Eelviimane peatuspaik asus metsas, Tädu terviserajal. Tädu lõkkeplats oli paljude jaoks oodatud peatuspunkt, sest sõidetud oli juba pea 5 tundi ning nälg näpistas. Lõkkeplatsil pakkus sooja einet, mida retkelised ohtralt kiitsid, Kaks Krooni OÜ.
10 meelespead, kui sõidad rattaga
- Alati kanna kiivrit! NB! Kiiver kaitseb vaid siis, kui see on paraja suurusega ning õigesti kinnitatud.
- Ära kasuta sõitmise ajal kõrvaklappe. Muusikakuulamine vähendab tähelepanu ning muudab liikluses osalemise ohtlikumaks. Sõiduteed ja raudteed ära mitte kunagi ületa kõrvaklapid peas.
- Mobiiltelefoniga rääkimiseks või sõnumi saatmiseks peata ratas ning veendu, et sa ei takista teisi liiklejaid!
- Alati arvesta teel sõites ka teiste liiklejatega ning hoia jalgratta- ja jalgtee paremasse serva.
- Kui vaja teed ületada, siis on seda kõige ohutum teha jalakäijatele mõeldud sõidutee ületamise kohtades. Ülekäigurajale suundudes veendu enne ohutuses ning teed ületa ratas käekõrval. Nii annad autojuhtidele rohkem aega end märgata. Ära kunagi kihuta üle tee veendumata tegevuse ohutuses, nii sead ohtu enda ja kaasliiklejad.
- Raudteed ületa vaid selleks ettenähtud kohas. Tule rattalt maha, sest raudtee ülekäik on mõeldud ületamiseks jalgsi. Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit tuleb sellele teed anda. Kui oled veendunud ohutuses, tuleb ületada raudtee viivituseta.
- Ratta juurest lahkudes kasuta alati rattalukku! Turvaline rattalukk ulatub posti külge kinnitades läbi tagumise ratta ja jalgratta raami.
- Liiklusseaduse järgi peavad jalgrattal olema töökorras pidurid, signaalkell, vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur ning pimedas sõites või halva nähtavuse korral ees valge ning taga punane tuli. Enne sõitmahakkamist kontrolli üle tuled, rehvid ja pidurid.
- Jalgrattateel jälgi alati jalgrattafoori, mis reguleerib sinu liiklemist. Foori tuledel on jalgratta kujutis või jalakäija ja jalgratta kujutis või ümartuledega fooriga kohakuti on lisateatetahvel jalgratta kujutisega.
- Alla 10-aastane laps tohib sõita üksi kõnniteel, jalgratta- ja jalgteel või õuealal. 10–15-aastastel jalgratturitel, kes sõidavad sõiduteel, peab kaasas olema jalgratturi juhiluba.
