Tekst: Martin Reim, Viimsi JK/MRJK juht
Iga jalgpallisõbra maiuspala – MM finaalturniir – on kohe algamas ja seda ajal, kui Eestis on kõige pikemad ja pimedamad õhtud. Olen kindel, et sel aastal saabuvad jõulud ja uus aasta vähemalt jalgpallifännile palju kiiremini ja valutumalt.
Või kas ikka saabuvad? On ju seekordse finaalturniiri toimumise koha, aja ja selle ettevalmistuse osas olnud tavapäratult palju kära. Poliitilised mängud, raha, võõrtööjõud jne. Jätame kõrvale poliitilised, inimõiguslikud ja keskkonnaalased teemad ning keskendume jalgpallile. Vaadates sportliku poolt turniiril, tekib kindlasti kaks suuremat küsimust: kuidas mõjutab toimumise aeg turniiri sportlikku taset ja kui palju riike suudab konkureerida Euroopa meeskondade ülemvõimuga. 2018. aastal oli kaheksa tugevama hulgas kuus võistkonda Euroopast, lisaks Uruguai ja Brasiilia, 16 hulgas 10 vs 6 Euroopale.
November-detsember on tavapäratu toimumisaeg jalgpalli MM-i finaalturniiri jaoks. Käimas on periood, kus tippliigad on paar kuud kestnud, sisse saanud hea hoo ning mängijad ja võistkonnad ennast vormi tippu ajanud. Kuna suur osa favoriitide mängijatest nendes liigades pallivad, siis sportlik tase on eeldatavasti kõrgem, kui pärast pikka hooaega toimuv suvine finaalturniir. Samas, ettevalmistus turniiriks on tunduvalt keerulisem ja võib kaasa tuua tagasilööke nii koosseisudes kui ka kokkumängus. On ju nii mitmedki tähtmängijad kurtnud ebainimlikku graafikut enne suurturniiri. Seega on nii plusse kui ka miinuseid, kuid täit tõde oskame öelda alles pärast turniiri.
Euroopa versus muu maailm
Paberil olevad favoriidid tulevad ka sel MM-il Euroopast ja Lõuna Ameerikast. Aga kes need siis on? Kuna teiste maailmajagude meeskonnad enam väga tihti sõpruskohtumisi Euroopa võistkondadega ei pea, siis tasemevahet saame hinnata alles finaalturniiril. Selge on see, et peale viie-kuue Euroopa meeskonna on suured soosikud loomulikult ka Brasiilia ja Argentiina. Alati on võimalus üllatusteks ja seda soovin ka mina sellelt turniirilt. Eriti magus oleks, kui tiitli võidab väiksem Euroopa või lausa Aafrika/Aasia võistkond. See annaks MM-ile hoopis uue näo.
Kuid vaatame korra alagruppide kaupa soosikuid ja võimalikke üllatajaid. A-alagrupi suurfavoriit on kindlasti Holland. Viimastel koondisemängudel, mida Euroopa koondised on pidanud Rahvuste liigas, näitas Holland pärast mõningast mõõna taas head minekut. Eelmisest EM-ist saati pole ühtegi mängu kaotatud! Teiseks pakuksin Aafrika rahvaste karikavõitjat Senegali eesotsas Sadio Manega. Nad on võimelised üllatama ja on seda ka ajalooliselt aasta 2002 MM-il teinud. Vähetähtis pole ka asjaolu, et turniir toimub nendele sobilikul laiuskraadil ehk 30-kraadine soojus neid ei hirmuta. Kas Ecuador (kelle osalus turniiril on veel kahtluse all väidetavalt valemängija kasutamise pärast) või võõrustaja Katar suudab sinna midagi vastu panna? Vaevalt.
B-alagrupis on Inglismaa selge edasimineja, kuigi viimase aasta mängud ei ole paljulubavad. Siiski usun, et tase, võrreldes USA või Iraaniga, on ikkagi tugevam. Kindlasti ei üllataks, kui alagrupi esikoha võtab hoopis Wales oma meeskondliku mänguga. Huvitaval kombel on nad kõik FIFA edetabelis kõrvuti: USA 16, Wales 19, Iraan 20.
C-alagrupp on huvitav, sest peale Argentiina ei oskaks kedagi nendest kolmest – Saudi Araabia, Mehhiko, Poola – edasi ennustada. Saudide eelis on see, et nende koondis koosneb oma riigi klubide mängijatest ning ettevalmistust turniiriks sai piisavalt kaua teha. Mehhiko ja Poola seevastu said oma mängijad tippliigadest „kätte“ alles novembri kolmandal nädalal. Kas üks maailma parimad väravavahte Ochoa suudab Mehhiko 16 parima hulka vedada, selgub juba suuresti esimeses 22. novembri mängus Poolaga.
D-alagrupi Prantsusmaa ja Taani kõrval edasipääsu nimel võitlevad Tuneesia ja Austraalia peavad küll imet tegema, et üks Euroopa võistkondadest välja jääks. Aga jalgpall on üllatusi täis ja eks turniir näitab. Arvan ka, et Tuneesia sai sellele turniirile kõige lihtsamalt, kui pidi edestama ainult Ekvatoriaal-Guinead, Sambiat, Mauritaaniat alagrupis ja lõpuks sõelmängus Malit, kus omavärava najal finaalturniiri pilet lunastati.
E-alagrupp, mida õnnestub ka endal stuudios kommenteerida, on sarnaselt eelmisele selge kahe meie kontinendi favoriidiga – Hispaania ja Saksamaa. Jaapan ja eriti Costa Rica võivad ju ühes mängus üllatada, aga oleks suur saavutus, kui üks nendest ka edasi pääseks. Täpsem oleks öelda, et oleks suur üllatus, kui üks Euroopa satsidest 16 hulka ei pääse.
F-alagrupp, mida samuti stuudios analüüsin, on Eesti koondiselegi tuttavaid võistkondi täis – Belgia, Maroko ja Horvaatia. Lisaks veel Kanada, kelle edasipääs oleks tõeline pomm. Eks eelmise finaalturniiri poolfinalistid Belgia ja Horvaatia ole ka siin selged soosikud.
G-alagrupp on minu arvates kõige tasavägisem. Brasiilia on küll soosik, aga nii Serbia, Šveits kui ka Kamerun võivad olla need teised edasipääsejad.
H-alagrupist on minu järjestus Portugal, Uruguay, Ghana ja Korea Vabariik.
Kokkuvõttes oleks selline seis pärast alagruppe väga igav, etteaimatav ja südamest soovin, et tuleks palju üllatusi ning 1/8 finaalid oleksid kirjumad kui 12 Euroopa ja 3–4 Lõuna-Ameerika meeskonna vaheline turniir. Õnneks A- ja H-alagrupist tuleb ka vähemalt teisena mõni Aafrika või teine Lõuna-Ameerika sats seltskonda.
Turniiri suurimad favoriidid on Argentiina, Brasiilia, Prantsusmaa, Hispaania ja Holland. Märgiline on Euroopa taset vaadates, et hetke parim meeskond Itaalia finaalturniirile ei pääsenudki. Saksamaa, Inglismaa, Belgia, Portugal on küll võimelised poolfinaalideni trügima, aga tiitlivõitjatena ma neid sel korral ei näe.
Õnneks see on minu isiklik ennustus, mis tavaliselt paika ei pea ehk üllatused ja altminekud on ühe vägeva finaalturniiri vürts, mida kõige rohkem Katarist ootan.
Viimsi jalgpallurid ka Kataris kohal
Rõõmuga saame öelda, et sel finaalturniiril on kohal ka Viimsi JK mängijad. Seda esialgu küll ainult mängudevahelistes reklaamklippides. Tähelepanelik Viimsi vaataja võib LG reklaamides ära tunda nii mõnegi tuttava näo. Saame uhkelt öelda, et Viimsi on MM-il esindatud!
