Talviste tegevuste jaoks ei pea Viimsist kaugele sõitma, sest siin on suurepärased sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused olemas. Pideva aktiivse liikujana käisin möödunud nädalavahetusel läbi kõik kolm suusarada ja toon välja nii head kui ka vead, mida olen neid radasid talvisel ajal külastades märganud.

Tädu terviserada

Meie vaieldamatult parimas konditsioonis olev suusarada on loodusliku lume olemasolul Tädu terviserada. Sileda profiili ja korraliku koorepuru kattega põhjal püsib seal lume olemasolul ideaalne rada. 

Tädu rajale mahuvad kõik ilusti ära, paremas servas jookseb korralik klassikajälg, keskmises osas mahub liuglema vabatehnikas ja vasakus ääres on ruumi ka jalutajatele. Kuna RMK matkarada läbib osaliselt ka Tädu terviserada, siis ei saa midagi parata, et sellele rajale jalutajaid satub. Kõikidele RMK rajal jalutajatel aga palun suusatajate nimel hoida võimalikult raja vasakusse serva – selliselt mahume kõik rajale ega pea üksteise peale pahased olema. 

Tädu suusarada sobib ideaalselt algajatele suusatajatele. Raja lühem ja päris ilma tõusudeta ring on 1,9 km pikk ning alumise parkla juures oleval laiemal raja osal on suusasammu õppimiseks klassikajäljed olemas lausa kahel pool rada. Kui aga sõita rada täies pikkuses ehk läbida 2,4-kilomeetrine ring, siis jääb rajale ka üks laugem kurviga tõus ja väike laskumine. 

Tädu suusaraja kõige suuremaks puuduseks on parkimine. Kui on vähegi võimalik teha oma suusaringid päevasel ajal või hilistel õhtutundidel, siis ei ole parkimine mureks, küll aga on see probleemiks tipptunnil ehk tööpäevadel kell 17–20 ja nädalavahetustel 12–19.

Tädu suusarada on valgustatud kuni kella 23-ni ning see lauge profiiliga rada on pimedal ajal pealambiga läbimiseks ideaalne. Kui te ei ole kunagi hilisõhtul või öösel suusatanud, siis minge proovige järele. 

Karulaugu terviserada

Karulaugu terviserada on sobiva profiiliga nii algajale suusatajale kui ka tõsisemale harrastajale. Vaikselt üles-alla looklev rada on tänasel lumerohkel talvel sõidetav ka hea suusaga. Karulaugu on Viimsis ainus rada, mille lähistel auto parkimisega probleeme ei ole – Viimsi kooli taga on piisavalt parkimiskohti nii päevasel kui ka õhtusel ajal. Küll aga on Karulaugu rada Täduga võrreldes oluliselt kitsam ja isegi, kui rajameister on siia piisava lume olemasolul klassikajälje sisse tõmmanud, ei püsi see kahjuks kuigi kaua, kuna sel rajal on jalutajad rohkem kui suusatajaid. Siinkohal palukski jalutajatel võimaluse korral Karulaugu terviserada suusajälje olemasolul vältida või kui see ei õnnestu, siis läbida rada selliselt, et klassikasuusajälgesid mitte kahjustada. 

Karulaugu suusarada kasutavad ka lapsed kehalise kasvatuse tundides ja suusatrennides, seega on seal klassikajälje olemasolu nende jaoks väga oluline.

Rajal on võimalik sõita nii 1,2 km kui 2,6 km ringi ning rada on valgustatud ööpäevaringselt. Ise suusatama minnes on mugav suuremad lapsed seniks Laidoneri parki kelgumäele lustima jätta ja pärast Croccodillo restoranist tass sooja jooki osta.

Karulaugu

Rohuneeme terviserada

Rohuneeme terviserada on kindlasti kõige huvitavama profiiliga rada Viimsis, kuid kahjuks on see pea olematu tähistusega ja värskelt sadanud lumega on esmakordselt rada külastaval suusatajal vaja hoolega jälgida, et õigel rajal püsida. Hetkel ei ole lund veel piisavalt ning suusatada saab vaid vabatehnikas. Erinevalt Tädu ja Karulaugu terviserajast ei ole Rohuneeme rajal koorepuru põhja ning seega vajab sealne rada palju rohkem lund ja rohkem rahva mõistvat suhtumist.

Möödunud nädalavahetusel olid raja tagumistel laskumistel kohati väljas üksikud kõrred, nii et kõige parema võistlussuusaga sinna minna ei soovitaks. Erinevalt teistest Viimsi radadest puudub Rohuneeme terviserajal valgustus, seega saab seal sõita peamiselt päevasel ajal. Aga neile, kes suuskadel ennast väga kindlalt tunnevad ja kellele meeldivad ekstreemsed elamused, soovitaks kindlasti pealamp kaasa võtta ja õhtuhämaruses Rohuneeme rada nautima minna. Ekstreemne elamus tasub ennast emotsionaalselt kuhjaga ära, nii et kutsuge sõbrad kaasa ja minge aga metsa.   

Rohuneeme

Kelgutajad vs suusatajad Rohuneemel

Rohuneeme terviserada meelitab igal talvel oma suure kelgumäega kohale palju peresid ning tihti juhtub, et vanemad kelgutavad oma lastega hooldatud suusaradadel. Kelgutamine rikub aga suusaradu kõige rohkem. Seega, austades rajameistri tööd ja hoolides tervisesportlaste soovist nautida seda suurepärase mägise profiiliga suusarada, võiks kelgutada ikka selleks ettenähtud kelgumäel mitte suusaradadel.

Rohuneeme rajal on suusatajaid kõige vähem, kuid tänu mõnusale kelgumäele on sealne parkimine nädalavahetustel üsna keeruline. Seega on oluline alati arvestada ka teiste liiklejatega ning parkida sõiduvahend selliselt, et ringtee jääks läbitavaks. Need, kes oma võsukesi kelkudel mäeni veavad, võiksid parkida ummikute vältimiseks surnuaia juurde. Paar sammu kõndimist kelku vedades teevad tervisele vaid suure pai.

Kellel aga vähegi võimalik kodukontori eeliseid kasutada, tööpäeval väike paus teha ning suusatamas käia, siis on nii rada kui ka parkla teie päralt. 

Lisaks murdmaasuusaamisele

Kellele murdmaasuusatamine kuidagi ei istu, siis Vimka suusamägi ootab nautima mäesuusa- ja lumelauasõitu. Kellel oma varustus puudub, siis laenutus on avatud turvaliselt suures välitelgis. Küll aga peaksite enne mäele minekut kontrollima Vimka kodulehelt või Facebooki lehelt, kas mäepileteid ikka hetkel müüakse. Lähtuvalt olukorrast riigis jälgib ka Vimka piletimüügisüsteem hoolsalt mäel olijate arvu ning kui see ületab lubatud normi, siis peab veidi ootama enne, kui saate pääsu mäele minekuks. 

Suusaõpe

Kes tunneb, et vajaks suusatehnikas veidi juhendamist, siis võib julgesti kirjutada Viimsi Spordi Facebooki sõnumitesse või saata e-mail info@viimsisport.ee.

Tädu Öömaraton

Teeme Viimsi Spordiga ka sel aastal (juba kolmandat korda) katse korraldada Viimsis esimene suusamaraton ning et sõit põnevam oleks, siis teeme seda öömaratonina.

Tädu Öömaraton toimub vastlapäeval, 16. veebruaril startide algusega kell 19.

Kui lumeolud lubavad, on maratoni distantsiks 30 km (14 ringi) ja 16,5 km (7 ringi). Maraton sõidetakse vabatehnikas ja erinevatesse startidesse pääseb kokku vaid 100 osalejat.