2020. aasta Viimsi valla noorsportlaseks valitud Joonas Lember tuli lõppenud aastal veemoto noorteklassis GT-15 nii Eesti kui ka Baltimaade meistriks ning võitis maailmameistrivõistlustel Rootsis Östhammaris hõbemedali. Kohtume Joonase ja tema treeneri Algo Kuusega, kes on ka Eesti Veemoto Liidu peasekretär, et võtta kokku keeruline aasta ja vaadata tulevikku.
Veemototrenni jõudis Joonas neli aastat tagasi. „Enne seda tegelesin pikalt judoga, mis muutus natuke igavaks, ning purjelauasõiduga, mida harrastan vabal ajal siiani,“ ütleb noormees sissejuhatuseks. Veemoto vastu tekkis tal huvi meremessil. Treener Algo täiendab: „Joonas proovis simulatsiooni – meie boksis oli välja pandud võistluspaat, mille ette oli riputatud ekraan. Paadis sai reaalselt istuda ja rada sõita. See on nagu videomäng, tänu millele oleme mitmeid noori trenni meelitanud.“
Joonase jaoks tundus veemoto huvitav ning nüüd käib ta Viimsist Harku järve äärde Tallinna Veemotoklubisse, kus asub korralik taristu koos kõrgetasemelise tehnilise baasiga ja kus treenivad noored üle kogu Harjumaa.
Vähetähtis ei ole fakt, et ka Joonase isa on tegelenud sama spordialaga kõrgemal tasemel. „Emal on sellevõrra lihtsam, sest tänu isale ta teab, millega tegu,“ ütleb Joonas, kui küsin ema suhtumise kohta ala osas.
Põhihooaeg on suvel
Kuna veemotohooaeg langeb suuresti suvele ning hooaja viimased võistlused jäävad septembrisse, saab spordiala ideaalselt õppetööga ühendada. Joonas õpib Haabneeme koolis, tema lemmikaineteks on kehaline kasvatus ja reaalained. „Õpetajatega on hea klapp ja kui vahel harva võistluste pärast peab puuduma, saab kokku leppida,“ sõnab noormees.
Joonase jutust kumab läbi, et enesedistsipliin peab paigas olema. „Vee peal teeme trenni 3–4 kuud aastas. Kogu ülejäänud aja tegeleme iseseisvalt üldfüüsilise treeninguga, et jaksaks sõita. Talvel pakub mulle vaheldust ka lumelaua sõit.”
„Viimasel hooajal jäid vee peal olemise tunnid napiks, aga näiteks 2019. hooajal tegime nädalas umbes kaks neljatunnist trenni järvel, testisime asendeid ja erinevaid võistlusvinte. Treeneri jaoks, kes viibib kaldal, on väga oluline noorte tagasiside, tagumikutunnetus on edasiviiv jõud,” lisab treener.
Esmatähtis on ohutus
Igasuguse mootorispordiga tegeledes tuleb paratamatult hakkama saada hirmude ületamise ja riskide maandamisega. Joonase sõnul on kerge närv alati sees, eriti võistlusolukorras. Treener selgitab, et kõige tähtsam turvavarustus asub sõitja kahe kõrva vahel, kelle käes on rool ja jala all gaasipedaal. Lisaks on klubi noortepaatidel turvapoordid, kõikidel on kiivrid ja päästevestid ning viimasel kahel aastal on kombinesoonid muutunud lõikekindlaks, mis kaitsevad näiteks vintide lõigete eest avarii korral. Rahvusvaheliste võistluste rada peab alati olema homologeeritud rahvusvahelises alaliidus ning sealtkaudu sätestatakse lubatud võistlejate arv ühes stardis. 2019. aasta EM-il oli nii palju osavõtjaid, et peeti nii A- kui ka B-finaal. Kõige kriitilisem on alati sõidu esimene pööre. Joonase sõnul saab sõitja saab ise avariid ära hoida. „Kehaga saab mängida ja tasakaalustada paati. Ühe korra olen üle külje ka keeranud ja see juhtus 2018. aastal Viljandi järvel toimunud MM-il. Olin veel suhteliselt väikest kasvu, paat võttis tuule alla ning keeras üle külje tagurpidi. Hirmu ei tundnud. Võistlustel jõuab päästemeeskond muidu alati 10–15 sekundiga kohale,“ lausub ta.
Joonase trump on mees mehe vastu sõit
Kui heita pilk Joonase võistlustele, siis on märgata, et ajasõitudes ta just kõige kiirem ei ole, kuid finaalideks on alati plaan olemas. Treener Kuusil on kogemustele tuginedes kindel ideoloogia. „Tähtis on kiirendus, mitte lõppkiirus. Olen püüdnud Joonase tehnikat vastavalt sellele ette valmistada. Eesmärk on saada stardist hästi minema ning olla esimeses pöördepois kõige ees. Taktikaline plaan tuleb kodus valmis teha, sest kõige suurem viga on see, kui hakata kohapeal midagi muutma,“ räägib ta. Joonas ise peab oma trumbiks ka sõidu lõpuni vastu pidamist. „Mitte kunagi ei tohi alla anda. Mõttetöö ja tehniline tegutsemine on võrdselt tähtsad,” usub noormees.
Mida toob tulevik?
Nagu alguses mainitud, siis lõppenud aasta oli Joonasele edukas. Mis hakkab juhtuma uuel hooajal, selgub jooksvalt. „2021. aasta esialgse kalendri järgi toimub EM Soomes ning MM Inglismaal. Mõlemal võistlusel on plaanis osaleda. Uue hooaja plaanidesse kuulub ka täiskasvanute klassi F-125 paadiga kohanemine, kus tuleb olla kõhuli ning kiirused võrreldes noorteklassiga on lausa kaks korda suuremad, küündides kuni 140 km/h,“ räägib treener. „Vana aasta sees asusime uue paadi kallale, võtame varuosadeks lahti. Aprilli keskpaigaks peavad korras olema nii GT-15 kui ka F-125 paat. Kogemuste omandamiseks uues paadiklassis osaleme ilmselt septembris Poolas toimuval EM-il. Hooaja prioriteet on loomulikult viimane aasta noorteklassis,“ lisab ta. Joonase eesmärgid on kõrged. „Viimane aasta noorteklassis on kõige magusam. Lähen püüdma esikohta nii EM-ilt kui MM-ilt.”
Tule trenni!
Kui küsin lõpetuseks Joonase käest, et miks veemoto, vastab ta ühe hingetõmbega: „Ala on adrenaliinirohke, omandan palju eluks vajalikke oskusi mehhaanika ja paadiehituse vallas ning seltskond on tore.”
Nii Joonas kui ka Algo ütlevad ühest suust, et selle alaga pole kunagi hilja alustada ning Harku järve baasi juurde võib ikka uudistama tulla. Algajatele ja noortele toimuvad eraldi trennid. Tipud treenivad konkreetse treeneri käe all.
Mis on teinud Eestist veemoto ühe edukaima riigi?
Vastab Algo Kuus, Eesti Veemoto Liidu peasekretär, Joonas Lemberi treener ning endine tippsõitja
„Veemoto on nišiala ning juba nõukogude aegadest on sattunud kokku oma ala fanaatikud, kes on ise ehitanud ka võistluspaate ning neid kogemusi on põlvest põlve edasi antud. Vanasti ehitati ka mootoreid ise, tänapäeval ostetakse neid poest. Eestlaste eelis ongi see, et me ehitame paate ise, samuti võistlusvinte (Eesti võistluspaatide vinte kohtab igal pool Euroopas) ja oleme väga innovaatilised, proovime alati erinevaid vaatenurki ja muudatusi rakendada. Tallinna Veemotoklubil on oma noorteprogramm, kõik meie paadid on klubis ehitatud ja noored saavad neid kasutada. Kuutasu on sümboolne, ise peab tasuma vaid kombinesooni ja kiivri eest. Rahasse arvutades maksaks paat, mootor ja kombinesoon ning kiiver kokku umbes 10–12 tuhat eurot. Eestis on kokku umbes paarkümmend klubi, millest lõviosa Tallinnas, kuid tihe konkurents Tallinna, Tartu ja Viljandi klubide vahel hoiab taseme kõrgel.”
GT-15
Järgmine hooaeg jääb Joonasele selles paadiklassis viimaseks ning edasi tuleb kohaneda juba täiskasvanute paatidega. Lahtiseletatult tähendab T V-kujulise põhjaga paati, mille põhi sarnaneb tavalise mootoripaadiga. G tähendab neljataktilist mootorit ning 15 märgib hobujõude, millega sõidetakse juunioride klassis, vanuses 10–16 eluaastat. Distants jääb vahemikku 7–12 km ning distantsi pikkusest sõltub ka ringide arv. Võistluspaati kaalutakse pärast igat võistlust ning GT-15 klassi paat ei tohi koos sõitjaga jääda alla 210 kg.
Viimsi tunnustab
Joonas Lember pälvis Viimsi tunnustab 2020 noorsportlase tiitli. Viimsi tunnustab oma valdkonnas väljapaistvate saavutuste eest inimesi ja organisatsioone aasta jooksul mitmel puhul. Üks aasta suuremaid Viimsi valla tunnustusavaldusi on Viimsi valla taasasutamise aastapäeval, 20. detsembril toimuv „Viimsi tunnustab“, kus on ära märgitud väga erinevate valdkondade silmapaistvad saavutused on. Et märgata kõiki meie seas tegutsevate pühendunud ja tublide inimeste ja asutuste tunnustuste väärivaid tegusid, on Viimsi vald viimasel kahel aastal teadlikult kaasanud tunnustuste saajate väljaselgitamiseks kogukonda, kutsudes kõiki üles tegema ettepanekuid tunnustamiseks.
