Maailma šõutantsu- ja teatrilavadel säranud, Iirimaa tantsusaate telepubliku südameid vallutanud ning end USA suurimate kruiisilaevade tipplavastustes proovile pannud Valeria Milova (33) asutas Viimsis oma talendiagentuuri. Viimased 12 aastat suuresti välismaal elanud naise unistuseks on aidata kohalikel profitantsijatel maailmas läbi lüüa.
Tallinna Ülikooli koreograafia eriala lõpetanud Valeria ei kujuta elu ilma tantsuta ette. Kui treener Juri Kuivatsevi käe all tegi ta oma esimesed tantsupoognad 8-aastaselt, siis ala juurde sattus ta läbi juhuse tänu oma vanaemale, kellega koos pealtvaatajana ühele võistlustantsu turniirile sattus. Naine kinnitab, et see oli armastus esimesest silmapilgust.
Elumuutev kolimine
17-aastaselt sai Valeria pakkumise kolida Narvast pealinna ning alustada tööd Eduard Korotini tantsuklubis. Väljakutse oli suur ja esialgu hirmutav, sest uues linnas tuli leida ka uus kool ning alustada iseseisvat elu. Südikas neiu otsustas elu usaldada, sest tantsurahvast oli saanud tema teine pere ning see teadmine andis vajaliku turvatunde.
Korotini klubis kohtas ta ka oma eluarmastust Vitali Kozmini, kellega koos käidud tee on olnud igati särav. Valeria mainib kohe, et kuigi võistlustants viis nad kokku, siis võistlemisest ei tulnud neil välja mitte midagi. „Kisklesime või lihtsalt oli keeruline üksmeelele jõuda, no ei õnnestunud kuidagi. Teiste paarilistega laabus võistlussport paremini, nii lihtsalt oli,“ ütleb ta.
Sportlikud pingutused kandsid vilja
Valeria on siiralt tänulik, et tal on õnnestunud esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel. „Jõudsin koos tantsupartner Maarek Varresega Tšehhis peetud Euroopa meistrivõistlustel täiskasvanute kategoorias finalistide hulka. Eesti meistriks pole mul õnnestunud aga mitte kunagi tulla. Šõutantsumaailma – WDSF ehk World Latin-American Showdance – mastaabis oleme abikaasa Vitaliga olnud finaalis Ladina-Ameerika tantsudes.“
Just viimane on olnud valdkond, kus Valeria on tänu oma suurele sisemisele põlemisele ning töökusele läbi löönud. Profisportlase karjäär jäi lühikeseks mitmel põhjusel. „Võistlustants on väga kallis ala ning lisaks on vaimselt vahel päris keeruline sulle antavate hinnete, hinnangute ja tagasisidega toime tulla.“
Ütles „jah“ Ameerika seiklustele
Uue elumuutva kannapöörde tegi Valeria 21-aastaselt, seekord juba koos Vitaliga. Naine juhtus internetis nägema agentuuri üleskutset, milles otsiti Ameerika kruiisilaevadele võistlustantsijaid. „Otsustasime proovida, raha oli vaja ning kaotada ei olnud suurt midagi,“ meenutab tantsija. Leping sõlmiti üheksaks kuuks ning esimese reisi vältel tehti tiir peale pea tervele maakerale, muuhulgas olid peatuspaikadeks Mehhiko, Seattle, Alaska, Hawaii saared, Prantsuse Polüneesia saared, Uus-Meremaa, Tasmaania, Austraalia, Kanaari saared ja paljud Euroopa mereriikide sadamad.
2011. aastal tuli sama agentuuri kaudu pakkumine osaleda „Tantsud tähtedega“ saates Türgis. Sellel karusellil tegi ta kaasa kahel hooajal järjest, saavutades esimesel korral koos jalgpallistaari Pascal Noumaga teise koha.
Maailmalavadelt tagasi koju
Pärast pinevat telehooaega korraldas elu Valeriale ja Vitalile pikema puhkuse. „Jäin lapseootele ning ühtlasi tuli hakata tegema plaane, milleks varem eriti aega polnud – pidime mõtlema püsivama elupaiga peale, mille otsinguil jõudsimegi Viimsisse. See oli äratundmine – vaikne, hubane, mere lähedus, mis meenutas mulle Narva-Jõesuus veedetud lapsepõlve. Tunne oli õige! Sobiva korteri leidsime endale Tammepõllu teel ühes äsja valminud elumajas.“
Elu suurimad õnnestumised
Järgmise suurema seikluse otsustasid nad ette võtta juba koos viiekuuse lapsega. „Saime lepingu ühe Ameerika kõige tuntuma võistlustantsušõuga „Burn the floor“ ning otsustasime kodumaa tolmu taas jalgelt pühkida. Kui sa oled sellisel tasemel tantsija, siis tegelikult on pigem väga harukordne, et saad tööd teha lapsega koos. Ameerikas olime kokku kolm aastat, sealt edasi sain 2017. aastal kutse osaleda esimeses „Tantsud tähtedega“ saates Iirimaal. Minu partneriks oli populaarne profijalgpallur Aidan O’Mahony, kellega koos õnnestus mul see hooaeg võita,“ ütleb ta rõõmsalt.
Tiitlitest ja saavutustest tähtsamaks peab Valeria häid peresuhteid ning talle antud võimalust teha oma tööd koos abikaasa ja lapsega. „Šõutantsumaailmas on see päriselt pigem väga harukordne,“ rõhutab naine.
Teekond oma ettevõtteni oli loogiline jätk
Mainitud projektidele lisaks on tantsupaar lavastanud numbreid Iirimaa filmile „Bridget and Eamon“ ning töötanud mainekas Londoni West End Piccadilly teatris nii tantsijate kui ka koreograafidena maailmakuulsa šõu „The Riverdance – Heartbeat of Home“ juures. Töö käigus punutud kontaktide võrgustik on mõlemal muljetavaldav.
Sellest johtuvalt tekkis Valerial ja Vitalil mõte asutada oma talendiagentuur, mis aitaks noortel tantsukirega paaridel, treeneritel ja koreograafidel maailmas läbi lüüa. „Sündis Prime Line Agency, mille alla hakkasime tasapisi oma kontakte koondama. Minu peamiseks esmaseks ülesandeks oli tantsijatele korraliku CV koostamine ning produtsentidele edastamine. Lisaks korraldame Itaalias talentidele kohtumisi Ameerikast kohale tulnud produtsentidega, kes saavad vastavalt oma eesmärkidele oma šõudesse uusi inimesi värvata. Loodan, et õige pea saame selliseid üritusi ka Eestis läbi viia.”
Vitali harjutas kätt aianduse alal
Arvestades maailmas viimastel aastatel valitsenud keerulisi olusid, juhtusid kõik paari tehtud otsused olema üsna ettenägelikud. Pere suurema turvatunde nimel tegutses Vitali lisaks veel aktiivselt sõbraga kahasse loodud aiakaupade e-poe juures, mis sai koroonapandeemia ajal sisse üsna hea hoo. Kuna inimestel tuli kodus istuda ja õues oli imeilus, siis hakkasid kõik ühtäkki aianduse vastu suurt huvi tundma. Nõudlus kasvas nii www.aiakaup.ee e-poes kui ka Vana-Narva mnt 1/3 asuvas kaupluses.
Uus kodu ja oodatud pereliige
2020. aasta suvel sündis tantsijate perre teine laps, kelle tulek rõõmustas neid väga. Vahepeal olid nad jõudnud Viimsis elukohta vahetada ning korterist ridaelamusse kolida. „Uue elu alguse teekonna jälgimine on olnud imeline ja hea põhjus pandeemiaolukorras kodus olemiseks. Ma ütlen ausalt, et Viimsi on minu jaoks nagu väike Miami kuurort, ainult veidikene isegi parem, sest siin on vaikne, ilus, mõnus ja kõik olulised teenused väga lähedal. Ma ei soovi siit isegi mitte kusagile puhkusele sõita, piisab koduaias olemisest ning muidugi mererannas käimisest,“ tunnistab maailmas palju ringi rännanud Valeria.
„Kõik riigid, kus ma elanud ja töötanud olen, pole mind mitte kunagi emigreerumise peale mõtlema pannud. Samas Ukrainast, Venemaalt ja isegi Leedust pärit tantsupaaridega suheldes olen seda mõtet korduvalt kuulnud. Väga paljud soovivad oma elu mõnes teises riigis üles ehitada,“ tõdeb ta. Lisades: „Eesti on minu kodu, siis on kõik nii hea ja mõnes mõttes lihtne. Elu Viimsis on nii mugav, et väga palju põhjuseid siit äraminemiseks ei olegi. Poja karateklubi asub Tallinna kesklinnas, selle trenni pärast tuleb pealinnas käia, ning kord aastas külastan oma Pirital töötavat hambaarsti.“
Tuleviku nimel heas vormis
Olgugi, et elu on andnud hea põhjuse kodusolemiseks, võtab Valeria väga teadlikult aega ka treeningutega tegelemiseks. „Püüan kolmel või neljal korral nädalas MyFitnessi spordiklubis jõusaalis käia ning lisaks teeme abikaasaga koos kohaliku huvikeskuse saalis tantsutrenni.“
„Tantsusaal on minu kirik! Tunnen end seal väga õnnelikult. Mulle meeldib isegi see parketi lõhn ja eriti võimas on tunne siis, kui suurtest akendest ere päikesevalgus sisse paistab. Panen muusika mängima ja kaon sellesse maailma,“ kirjeldab Valeria ja tõdeb, et tegelikult on tema jaoks hetkel treeningkoormus üsna piiripealselt madal. „Olen harjunud suurema koormusega ja konkurentsitihedas šõutantsumaailmas vormispüsimiseks tuleb pidevalt pingutada. Töötame hetkel oma esimese soolalavastuse kallal, millega välja tulla kas siin Eestis või mõne muu pakkumise korral on hea, kui meil on midagi n-ö tagataskus juba valmis.“
Mõtleb ka treeneriametist
Oma saali soetamist või tantsuklubi asutamist Valerial ja Vitalil esialgu plaanis pole. Küll aga on naine mänginud mõttega treeneritööst Viimsis asuvas kohalikus klubis. „Võistlustantsijatel on üldjuhul kaks teed: profisport või õpetajatöö. Viimane ei ole olnud minu unistus, kuid võib-olla muutub see vanusega. Kohalikus võistlustantsuklubis on mul tegelikult palju tuttavaid, seega ma ei välista, et minus tekib ühel hetkel soov noorte arengusse oma oskuste ja teadmistega panustada.“
Tantsumaailmas üles kasvanud ja tänaseks kaheksa-aastast poega vanemate ala ei huvita, tema tahab tegeleda võitlusspordi ja breiktantsuga. „Iirimaal olles osales ta karategruppides ning hetkel on ta seotud ühe Tallinna klubiga ning jõudnud rohelise vööni,“ ütleb ema uhkusega. „Üritasin teda iluuisutamisega tuttavaks teha, kuid selle peale ütles poeg resoluutselt: „Emme, ära tee nalja – see on ju sama asi, mis võistlustants, aga jääl!“ Vähemalt on kogu see maailm ja reisimine jätnud tema arengule väga tuntava jälje. Näen kõrvalt, kuidas ta tuleb erinevates sotsiaalsetes situatsioonides kenasti toime, on avatud suhtleja ning kiire kohaneja. Väiksem laps on olnud minuga kogu aeg kodus ja tänu koroonapandeemiale pole me saanud väga kuskil käia. Isegi teiste perekonnaliikmetega pole ta hetkel väga aldis leppima või veel vähem üksinda jääma,“ sõnab naine.
Samas loodab Valeria pakkuda tantsumaailma võlusid just nooremale lapsele. „Võimalik, et pärandame oma tantsupisiku talle, eks näis, sundida muidugi ei saa. Samas on see valdkond, mida me abikaasaga teame ja tunneme. Eks kõik spordialad on keerulised, kuid teiste sfäärides toimuvast pole meil Vitaliga õrna aimugi. Tantsumaailma poliitikaga oleme vähemalt kenasti kursis.“
Töö ja hobi on tihedalt seotud
Pereelu, töö ja spordi kõrvale mahuvad hobidena veel kirjandus ning muusika, mis on mõneti ka üsna loogiline, sest tantsuga on viimane tihedalt seotud. „Vitalil on palju muusikutest sõpru, kelle tegemistele me kaasa elame. Ta toob mulle pidevalt nende uusi lugusid kuulata ja käime võimalusel kontserte kuulamas. Otsin ka ise pidevalt uusi lugusid, kuid minu suured lemmikud on pärit siiski kuue- ja seitsmekümnendatest aastatest. Muusikamaitse on mul üsna lai, veel meeldib mulle väga Ladina-Ameerika tantsude muusika ning rokk. Tegelikult kõik, mis on hea ja elav.“
Oma lõbuks laseb tantsutäht vahel kõlada ka lauluhäälel. „Mu vanaemal on väga hea hääl, ema on lõpetanud muusikakoolis klaveri eriala ning isa oskab kitarri mängida. Kasvasin üles muusikaga, aga minu tee oli tantsimine. Meie pere muusikaline jõud on kogunenud äsja viimase superstaarisaate võitnud Alikasse, kes on lisaks andekusele ka väga töökas. Mul on olnud suur rõõm õe arengut kõrvalt vaadata, sest oli perioode, mil ta ei näinud selles valdkonnas suurt tulevikku. Alika on öelnud, et ilmselt tuleb meie suur töökus sellest, et me ei saanud isa käest mitte kunagi kiita või juhtus seda harva,“ mõtiskleb Valeria.
„Tundsime, et me pole piisavad, peame midagi väärt olemiseks veel rohkem pingutama. Issi on olnud meile oma töökusega suureks eeskujuks, see on kindel. Kuigi kõigel on oma hind, siis oleme saanud ka oma valikute ja pingutuse taustal elust ning õnnestumistest palju rõõmu tunda.“
Unistus Eesti tantsusaatest
Valeria annab endale aru, et kahe lapsega reisimine ja uute lepingute leidmine ei pruugi olla enam tema lähituleviku stsenaarium. Pealegi tuleb valikuid langetada ka esimese lapse haridusteega seotud kohustusi silmas pidades.
„Üritame ise rohkem trenni teha, oma lavastusega vaeva näha ning kohalikus kogukonnas rakendust leida. Olen endast ka Eesti „Tantsud tähtedega“ produtsentidele teada andnud ning valmis panustama, kuid pole kindel, kas see saade enam kunagi tulebki,“ sõnab ta. „Fookus on teiste aitamisel ehk talendiagentuuril, et kõikidel andekatel inimestel oleks tantsumaailmas rohkem valikuid ja võimalusi.“
Avafotol on Valeria „Tantsud tähtedega“ telesaates koos maailma tipp ragbimängija Peter Stringeriga. Foto: erakogu
