The Software Report nimetas jaanuaris oma väljaandes 25 kõige silmapaistvamat naist Euroopas, kes mitte ainult ei ole mõjutanud firmasid, kus tegutsevad, vaid kogu tarkvaratööstust tervikuna. Naised esindavad ettevõtteid, mis pakuvad lahendusi paljudes valdkondades nagu inimressursid, tarkvaraarendus, logistika jpm. Üks mõjukatest on viimsilane Tuuli Pärenson.
Kuidas Te jõudsite rahvusvahelise IT-ärini?
Olen omandanud Tartu Ülikoolis magistri- ja doktorikraadi. Hetkel töötan rahvusvahelise tarkvaraarendusfirma Gofore Estonia tegevjuhina, aga kõik minu pikemaajalised tööandjad on mu kujunemises rolli mänginud.
Üle kümne aasta tagasi alustasin Krediidipangas arendusjuhina, töö sisu poolest oli minu roll suuri muudatusi läbi viia. Mind tutvustati esimesel päeval päris karmide sõnadega: „Valisime ühe pinnu teile siia.“ Ootus mulle oli, et aitaksin inimesi n-ö mugavustsoonist välja ja julgustaksin katsetama uut.
Edasi liikusin Riigi Infosüsteemi Ametisse (RIA), mis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas olev IT-asutus. Nende vastutada on Eesti üldine andmevahetuskiht, ID-kaardi lahendus, eesti.ee portaal. Juhendasin projekti- ja valdkonnajuhte ning tegin esimesi samme rahvusvahelise koostöö osas, kui Soome riik võttis kasutusele Eesti andmevahetuse lahenduse.
Sealt liikusin Teliasse, kus minu ülesandeks oli äri ja tehnoloogia koostöö uuele tasemele viimine. Ma ei olnud kunagi klassikalisel juhi positsioonil, vaid pigem eestvedaja, arendaja ja suunaja.
Hea võimalus on nüüd küsida, kuidas juhi ja eestvedaja koostöö välja näeb?
Kui räägime digitaalsetest transformatsioonidest (maakeeli: digipööre – toim), siis neid peetakse keeruliseks põhjusel, et neid ei saa kunagi juhtida vaid üks IT-juht, juhtides oma IT-üksust. Muutuma peab äri, tehnoloogia ja töötajad. Et midagi toimuda saaks, peavad need kolm suunda koos tegutsedes arenema.
Kuidas jõudsite Gofore firmasse ja milline praegune töö välja näeb?
Töötan Gofores pea kaks aastat. See on Soome juurtega ja üle 700 töötajaga rahvusvaheline tarkvaraarenduse ettevõte. Eesti üksus on väike, kuid meie toimimine on rajatud loogikale, et grupp toimib kui üks ettevõte.
Gofore omapära on see, et hoolimata suurusest ja börsil noteeritusest oleme ilma keskastmejuhtideta ettevõte. Võib öelda, et nullbürokraatiaga ettevõte. Konsultatsiooniettevõttes on töötajad entusiastlikud, kui neil on põnevad väljakutsed. Meie töö on leida põnevate väljakutsetega kliendid ning komplekteerida meeskond, kes lahendab ära kliendi IT-ga seotud mure. Töö nõuab palju loogilist mõtlemist, süsteemsust ja kuulamisoskust, et mõista kliendi vajadusi. Sobiva meeskonna komplekteerimiseks tuleb ühte sulatada nii isikuomadused, oskused kui ka kliendi vajadused.
Mina töötan rahvusvahelise äriarenduse suunal. Kuna tegu on rahvusvahelise äriga, siis on ka väljakutseid rohkem – suuremad turud, rohkem inimesi ja võimalusi. Kõik, kes armastavad väljakutseid, valivad üldjuhul rahvusvahelise äri. Hetkel pole IT-äris töötegemise asukohal enam ka mingit tähtsust, eriti viimased 12 kuud.
Millised on need valdkonnad, kellele oma lahendusi pakute?
Gofore on pidevas arengus. Kasvame nii klientide arvult kui ka käibelt ja kasumilt. Hetkel moodustab umbes poole meie käibest avalik sektor ning teise poole pigem suured tööstusettevõtted. Meie peamine sihtturg on Euroopa, kuid oleme sattunud ka näiteks Jaapanisse ja Aafrikasse.
Eestlastele tuttavatest valdkondadest teeme tööd Soome-Eesti ühisarenduses olevatele projektidele andmevahetuskihi valdkonnas. Üks huvitav pilootprojekt on koostöös Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO-ga. Eestvedajaks on riigikantselei ning meie oleme bro bonopartneriks koos mitme teise Eesti ettevõttega.
Näiteks Suurbritannias oleme värskelt aidanud luua masinõppe lahendust, mis tuvastab võimalikku vihakõnet sotsiaalmeedia platvormidel. See on valdkond, mille osas Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus pole veel ühiseid Euroopa praktikaid rakendatud, rääkimata tehnoloogiliste lahenduste loomisest.
Kuna meie huvi on aina rohkem panustada eetilise ja vastutustundliku digitaalse keskkonna kujundamisse, siis tihe koostöö avaliku sektoriga võimaldab seda kõige lihtsamini saavutada.
Mida eelpool mainitud rahvusvaheline tunnustus Teie jaoks tähendab?
See oli väga suur üllatus ja rõõm, et meid siit Eestist on märgatud, üles leitud ja tunnustatud. Näitab seda, et Viimsist oma kodutoolist ongi võimalik maailma muuta. Ausalt, ma ei teagi kuidas sinna nimekirja sattusin, ka meie turundusinimesel polnud õrna aimu. Tagantjärele võin vaid öelda, et kõik saavutused, mida minu puhul esile toodi, on tulnud tegelikult meeskonnatööna. See on ka tunnustus Eesti riigile, Soome ja Eesti koostööle ning kogu Gofore meeskonnale tervikuna.
Millises suunas IT-maailm liigub?
20 aastat tagasi oli IT-maailmas põhiküsimuseks, kuidas on õige mingit protsessi programmi koodis lahendada. Täna mängib oluliselt tähtsamat rolli kasutajakogemus, kuidas inimene soovib asju kasutada. Kohe, kui tulevad mängu inimesed, ei ole asjad enam õiged ja valed, valged ja mustad. Küsimus on inimeste harjumuses. Aina rohkem tuleb IT-maailma juurde uusi rolle nagu teenuste ja kasutajakogemuse disainer, kelle ülesanne on välja uurida inimeste harjumusi. Varem oli võta või jäta lahendus. Samas, kui eraelus me ei ole enam nõus kasutama ebamugavaid süsteeme, siis 10 aasta pärast ei leia enam ka firmad omale töötajaid, kui nad ei suuda pakkuda kasutajasõbralikke IT-lahendusi. Tänapäeva IT-maailmas on rollide muster muutunud nii laiaks, et iga sellest valdkonnast huvitatud inimene leiab enda jaoks midagi sobivat.
Varasemalt levinud usk, et ainult tarkvara koodi kirjutamisega saab kõik lahendada, on eos hukule määratud. Paljudele probleemidele on juba praegu (tarkvara)lahendused olemas. Raskus on selles, kuidas erinevad tarkvaralahendused panna koos tööle nii, et kogu info loogiliselt ja kasutajale arusaadavalt kokku tuua. Murekoht on see, kui arvatakse, et probleemi lahendamine algab tarkvara koodi kirjutamisest või mõne IT-lahenduse ostust. Kui juht ei mõista vajadust, et äri peab muutuma, on see viga, sest maailm muutub kogu aeg. Meil on vaja muuta IT-lahendust, mis aitaks ja toetaks meie muutunud äri. Head IT-süsteemi ei saa luua, kui nendes küsimustes pole üksmeelt. Ennekõike peab aru saama, mis vajab muutmist, ja siis saab luua lahenduse, mis aitab muutuda. See ei saa käia teistpidi.
Eesti on IT-maailmas siiski küllaltki eesrindlikul positsioonil. Kui suudaksime enda kogemusi rakendada mujal Euroopas, aitaks taseme ühtlustumine kõvasti kaasa Euroopa-ülesele koostööle.
Olete vist terve elu Viimsis elanud – mis siin eriti meeldib?
Elades Püünsi külas, naudin mere ja metsa lähedust ning väga sõbralikku külarahvast. Püünsi – Pringi – Rohuneeme kolmnurgas on külatunnet väga palju. Kõik sõbrad-tuttavad on külas käies üllatunud, et täiesti võõrad inimesed teretavad neid tänaval. Kogukonnatunne loob turvalise keskkonna. Minu lapsed käivad Püünsi koolis, mis on omakorda suur rõõm, et sinna saab jala minna, nende sõbrad elavad samuti lähikonnas.
