Nii nagu on kapten igal laeval, on kapten ka igal sadamal. Leppneemes ja Kelnasel peab sadamakapteni ametit Viktor Palmet, kes räägib lähemalt oma ametist ning jagab pisut nõu algajatele meresõitjatele.

Merepisiku sai Viktor Palmet Leningradi kõrgemas merekoolis, kuhu pärast keskkooli lõpetamist 1972. aastal õppima läks. „Sealsed õppejõud olid oma ala fanaatikud, Nõukogude Liidu parimad, ning õppimine oli popp. Ka meri oli siis sinisem,“ muigab ta. Pärast merekooli lõpetamist seilas praegune sadamakapten suurel merel ja töötas kaubalaevadel erinevatel ametipostidel, alustades tüürimehest ja lõpetades kapteniga.

Töö tõi Viimsisse

Viimsisse tuli Palmet aastal 1986, kui alustas Kirovi näidiskalurikolhoosis eksperimentaalse laevaremonditehase direktori asetäitjana. See oli üldse tema esimene tööpost kuival maal. Hiljem töötas ta veel samas Oskar Kuuli abina ja abitootmise osakonna juhatajana. „See minu elus väga huvitav periood ja muljetavaldav kogemus. Otse minu silme all arenesid Viimsis mitmed tollal väga innovatiivsed ettevõtted, mille toodang oli minev kaup nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal,“ meenutab ta.

Nõukogude aja lõppedes töötas mees mõnda aega välisriikide laevandusfirmades laevajuhina, kuid 2005. aastast on ta olnud Viimsi vallavalitsuse halduses olevate Leppneeme ja Kelnase sadamate kapten. „Sadamakapten on amet, mitte kvalifikatsioon. Sadamakapteniks ei õpetata, sest see baseerub laevajuhi kvalifikatsioonil. Enne tuleb aastaid merd sõita, saada vanemtüürimehe või laevakapteni diplom, sest ilma selleta ei kinnita veeteede amet kedagi sadamakapteniks,“ selgitab ta tausta.

Sadama neli tugisammast

Nagu meretöös ikka, ei ole ka sadamakapteni ametis rutiini, aga teadmised peavad olema laialdased. Viktor Palmet tõdeb, et üldiselt püsib iga sadam neljal toel ning sadamakapten peab teadma nendest kõike.

Esimeseks oluliseks lüliks selles ahelas on sadama tehnilised tingimused – veeala, sügavused, muulid merelainetuse kaitseks, kaid, kaldarambid, turvapiirded, valgustus, reovee vastuvõtt, tankla jne. Teiseks tugipunktiks on sadama ekspluatatsioonilised tingimused – milliseid laevu vastu võetakse ja kuidas saab neid sadamas teenindada. Selle punkti juures nendib sadamakapten, et alati tuleb ette ebastandardseid olukordi, kus peab lähtuma põhimõttest: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab,arvestades samas ka head merepraktikat ehk paljude aastatega paljude meresõitjate poolt loodud tavade kogumit.

Kolmanda tugisambana toob ta välja tehnoloogilised tingimused. Just tehnoloogia on see, mis eristab üht sadamat teistest, teisisõnu tähendab tehnoloogia teenuste kvaliteeti. Neljandaks oluliseks sadama töö toimise osaks on navigatsioonilised tingimused ja ohutusmeetmed. „Kui sadamas kasvõi üks nendest neljast lülist lonkab, tekib probleem probleemi otsa,“ sõnab kogenud meremees.

Samas tõdeb ta, et päriselt ilma probleemideta ei saa üheski töös ja see teebki tegelikult asja huvitavamaks. „Kõige huvitavam on, kui suudad probleeme ette näha ja leida ennetavaid lahendusi. Päris hea tunne on, kui juhtkond realiseerib pakutud ettepanekud nii, et sadamas on mõnus olla, ohutu ja turvaline ning kõik toimib justki märkamatult,“ ütleb ta.

Kogemus tuleb pikkamööda

Kuigi nüüd toimetab Viktor Palmet enamasti maa peal ning merele eriti ei kipugi, on tal kogemust nii palju, et algajatele meresõitjatele on hea nõu alati varnast võtta. Ta jagab ka siinkohal mõned soovitused. „Merele mineku eel tuleb eelseisev teekond läbi mõelda ning jätta minemata, kui on väikegi ebakindlus, et selles olukorras jõud üle ei käi,“ sõnab Palmet. „Igal juhul tuleb tunda oma laeva võimekust. Enne veesõiduki kasutamist kontrollida kõike ikka ja jälle, kaasa arvatud sidevahendeid. Sidevahend tuleb seadistada kiireks abi kutsumiseks, sest hädaolukorras ei ole selleks enam aega,“ hoiatab ta ning lisab: „Meresõidukogemus tuleb pikkamööda, mitte ühe suvega. Samuti tuleb kogemus alati lihtsamalt keerulisema suunas, vastupidiselt juhtuvad vaid äpardused ja ka õnnetused.“

Väga tähtis on tema sõnul väikelaeva kaptenil aru anda, et ainult tema vastutab merel kõigi ja kõige eest. „Keegi teine laevas ei otsusta ega ole ka kunagi süüdi – ainult sina ise. Kui oled läbinud väikelaevajuhi kursuse ja saanud tunnistuse, tähendab see vaid seda, et nüüd oled valmis õpingute alustamiseks ja treenimiseks. Õpiaeg on pikem kui arvatakse,“ kinnitab tema kogemus.

Suvele vastu

Usutavasti avaneb sel suvel paljudel meresõpradel oma meresõidukogemuste pagasit tublisti täiendada. Viktor Palmet loodab, et koroonapandeemia taandub ning sadamatesse saabuvad paljud meresõitjad nii kodumaalt kui ka väljastpoolt. Seda ka Viimsis, kus on kohti, kuhu tulla, aga kindlasti on perspektiivi veel rohkemaks. „Möödunud aastal renoveeritud Naissaare on praegu üks kõige populaarseimaid mereturismi sadamaid Eestis. Kelnase sadamas toimus möödunud suvel näiteks paadikontsert, aga tahaks näha rohkem huvitavaid ja uusi üritusi. Leppneeme sadamast võiks kunagi saada viimsilaste üks meeliskohti, nagu Tallinna teises otsas on Kakumäe sadam,“ mõtiskleb Viktor Palmet ning sõnab lõpetuseks: „Ilmatargad igatahes ennustavad, et tänavu tuleb ilus suvi. Soovin kõigile head jätkuvat merehooaega!“

Kuidas olla sadamas viisakas

  • Sisene sadamasse ja välju nii, et sinu paat ei tekita liikumisel lainetust, mis häirib kai ääres seisvaid aluseid.
  • Ära „pane pidu“ oma paadis või kail, mis häirib teisi, kes soovivad puhata. Sadamas või selle naabruses on selleks sobivamad kohad.
  • Järgi sadamas hoiatavaid ja keelavaid märke.
  • Ole abivalmis, kui sinult palutakse abi või paku seda ise.
  • Ära ignoreeri teiste õpetusi, pigem analüüsi neid, äkki on neis iva. Tavaliselt on.

Pildikesi sadamakapteni elust

Sadamakapteni ametis on Viktor Palmet kokku puutunud igasuguste olukordadega. Palusime neist mõned erilisemad välja tuua.

Erakordne

Mõne aasta eest sõitis reisilaev Leppneeme lähistel kividele ja kohe süüdistati Viimsi valda, et miks on laevateel tähistamata kivid. Otsemaid saadeti koos pretensiooniga valda kopsakas arve. Eksperdid tegid laeva liikumise navigatsioonilise analüüsi, mille tulemusel nõustus laevafirma, et süüdi oli tõesti laeva kapten, ning pretensioonist loobuti. 

Meeldejääv

Leppneeme ja Kelnase sadamad renoveeriti täies mahus ligi 12 aastat tagasi, kusjuures süvendustööd ning uute kaide ehitus tehti kuivmeetodil. Selleks rajati nn kuiv sifoon ja sadamad pumbati veest tühjaks. Minu silmad polnud sellist asja varem näinud.

Natuke naljakas

Kord hommikul Naissaare sadamas saabus kõne, et laev tõi küll Naissaarele, kuid kai pealt edasi saarele ei saa, sest kai ääres on metssea kari kibuvitsamarju söömas. Praegu tundub naljakas, kuid tollal pigem mitte.

Harukordne

Kunagi juhtisin muude tööde hulgas Viimsi valla kaatrit ja hõljukit. Kord talvel, kui liinilaev jää sees Pranglile ei sõitnud, tuli 23 m pikkuse kaatriga vedada saarele toiduaineid. Saarerahvas tuli saanidega jääpiirile kaatrile vastu.