Ukrainast pärit folkmuusik Ruslan Trochynskyi ja tema abikaasa Terje koduks on Viimsi vallas asuv Randvere küla. Keerulisest ajast hoolimata on abikaasad täis tahtmist tegutseda ja aidata neid, kes praegu abi vajavad.
Minu õhtune kohtumine perekond Trochynskyiga nihkus tunni võrra hilisemaks, sest oli vaja lõpetada koosolek ühe suurema Ukraina toetuskontserdi toimumiseks. Trochynskyid tunnistavad, et praegu on väga kiired ajad ja Ruslan on oodatud nii kõneisiku kui ka muusikuna paljudesse kohtadesse. Kõikjale siiski ei jõua ja nii proovivad Trochynskyid selles olukorras end säästa.
Ruslan on Eesti avalikkusele aastaid tuntud kui folkmuusik ja aktiivne Ukraina eestkõneleja. Mehe teekond Eestisse algas siiski armastusest. „Leidsin oma armastuse Viljandi folgilt ja sellepärast siia tulingi. Oma armastuse järgi,“ ütleb mees talle omase siirusega. Ruslani eesti keel on aastatega muutunud väga heaks ja tema sõnul on võti selles, et ta on päriselt tahtnud keelt selgeks saada. „Ma tahan teada, mida inimesed mu ümber räägivad, ja ma tahan nendega rääkida.“ Ta leiab, et ka kõik siia saabuvad ukrainlased peaksid kiiresti keelt õppima ja neis tuleks kasvatada tahet eesti keel selgeks saada. See on tema hinnangul oluline, et olla ühiskonna täisväärtuslik liige.
Kodu Viimsis – paberile pandud unistusest reaalsuseks
Terje ja Ruslan kolisid Viimsisse Viljandist. Esialgu tulid Tallinna, sest paljud tegemised lihtsalt liikusid pealinna. Randvere külas asuva koduni jõuti aga üsna iseäralikul teel. Nimelt panid nad valgele paberile kirja, milline ja kus nende kodu oleks. Kirja sai, et see oleks väike maja mere ääres. Kui mõtted paberil, siis leidsid nad üsna pea unistuste kodu Viimsist. „Meil tekkis kohe äratundmine, nagu me oleks siin varem elanud. Seda ütlesid meile ka naabrid, kellega väga hea kontakt tekkis. Siin on väga toetav kogukond.“
Trochynskyid kirjeldavad naabrite ja kogukonnaga tihedat suhet mitmel juhul. Näiteks seda, kuidas alles hiljuti üks naaber neile iseküpsetatud leiba ja vahvleid tõi. „Aitajaid peab aitama,“ olnud südamliku teo kaassõnum.
Ruslani sõnul elab ta keeruliste tunnetega alates Ukraina revolutsioonist kaheksa aastat tagasi. „Ma ütleks, et šokk toona, kui snaiperite poolt tulistati demokraatiat kaitsvaid inimesi, oli suurem,“ tunnistab mees, kes väga kiiresti lisab, et hommikune tunne sõja kohta lugedes oli muidugi kohutav. Tekkis palju küsimusi. Mis saab edasi? Kõik olid kogu aeg rääkinud, et Putini režiim tuleb peatada, aga miks seda ei tehtud? Iga päev ja tund, mis kulub tema peatamiseks, tähendab hävingut Ukrainale ja kogu maailmale.
Ruslan ja Terje on aastaid panustanud, et Ukrainas toimuv oleks lääne ühiskonnas arusaadav. Näiteks kirjeldavad nad pärast Maidani sündmusi toimunud president Toomas Hendrik Ilvese visiiti Soome vahetult peale sündmuste eskaleerumist. Põhjanaabrid olid valinud neutraalse poliitika ja president võttis Ruslani kaasa Soome riigipeadele ukraina keeles laulma. „Poliitika muutus. Ei tea muidugi, kas nende laulude pärast, aga ilmselt see ja paljud muud asjad koos. Laul ja muusika on õigel ajal ja õige sõnumiga väga võimas vahend,“ ütleb muusik. Mõlemad nendivad, et muusika liidab ja 26. veebruaril Vabaduse väljakul toimunud Ukraina toetusüritus näitas, et Eesti vajab sellist ühtsust, kus pole vahet, mis rahvusest sa oled või millised su maailmavaated on.
Meil on vabadus ja see on põhiline
Ruslani ja Terje sõnul oleks sõda ehk saanud ennetada, kui Ukraina oleks võetud Euroopa Liitu. „Me ei tohiks olla sinisilmsed totalitaarse režiimi suhtes, nagu me olime. Putin kasutas demokraatia nõrkusi ja reegleid oskuslikult, lisaks oskas ta oma tohutute naftarahadega muuta Euroopa endast sõltuvaks. See on paarkümmend aastat kestnud töö,“ ütleb Terje, kelle sõnul aitab eestlasi palju, et II maailmasõja õppetunnid antakse põlvest põlve edasi. „Eestis on igas peres lugu küüditamisest või metsa põgenemisest. Ma pole kindel, et ülejäänud Euroopas nii on.“
Ruslani meelest on kogu olukorra keerukus ühelt poolt selles, et lääs ei ole kuulanud. Teiselt poolt muidugi Venemaa aktiivne töö selle nimel, et Ukraina ei pääseks kuskile. „Eesti peaks siit kindlasti kaasa võtma, et oleme väike riik. See tähendab, et üksi ja sõltumatult pole võimalik vabadust hoida. Meil peab olema häid liitlasi ja ainult koostöös on see võimalik,“ arvab Ruslan. Temas tekitab kummastust, kui inimesed pole rahul sellega, mis meil on. „Meil on kõik olemas, sest meil on vabadus. See on põhiline!“ ütleb mees resoluutselt. Oluline on väärtustada ja hoida oma kultuuri. „Hakake austama ja armastama seda, mis meil on. Muidugi on areng oluline, aga oma kultuuri unustada ei tohi. Seda on vaja toetada ja hoida. Meie laulud, tantsud ja peod on olulised. Noortele tuleb neid põhiväärtusi õpetada.“
Ennast tuleb hoida
Keerulisel ajal aitab Trochynskyitel vaimset tervist hoida loodus. „Vaata merd või vaata taevasse,“ soovitab Ruslan, kuidas raskete emotsioonidega hakkama saada ja ühtlasi annab nõu enne magama minekut televiisori vaatamisest loobuda. Ta soovitab otsida üles inimesed, kellega on hingeline side ja kes on positiivsed. „Keerulisel ajal tasuks negatiivseid suhtlusi vältida ja kindlasti on hea kuulata lemmikmuusikat. Svjata Vatra sobib teraapiaks väga hästi,“ annab muusik kelmikalt soovituse. Aitab ka see, kui mõelda ilusatele hetkedele, mis on olnud.
Trochynskyid soovitavad sõja kohta infot hankida vaid ametlikest kanalitest. Kindlasti tasub hoida piiri sõjauudiste lugemisel ja mitte olla ööpäevaringselt infovoos. Oma sõprade ja sugulastega on nemad ühenduses interneti teel. Mõned neist on Ruslani sõnul suuremas ohus kui teised. „Iga hommik algab elusoleku kontrolliga. Tuleb aru saada, kas midagi on juhtunud. Kui on, siis kui hull on asi,“ selgitab pereisa oma igapäevast rutiini neil päevil. Päevad koosnevadki viimasel ajal tohutust suhtlemisest. „Üks päev on nagu kuu pikkune – nii palju infot tuleb läbi töötada ja vahendada.“
Kõik saame hädasolijaid aidata
esimesel visiidil Eestisse 2019. aastal. Foto: perearhiiv
Põgenike abistamise kontekstis soovitavad Trochynskyid viimsilastel mõelda, kuidas neid inimesi kohapeal aidata. „Kutsuge neid külla, laske oma lastel nende lastega mängida või minge matkama. Ärge kartke suhelda, sest sellises olukorras suudate inglise või vene keelega kontakti leida,“ annab Terje soovitusi. Omaette probleem on töötamine, sest saabunud inimeste seas on oma valdkonna spetsialiste ja neile oleks hea leida rakendus. See aitaks sulanduda kogukonda ja nad ei jää üksi.
Teine oluline toetus puudutab Ukrainas võitlejaid. Neile läheb Ruslani sõnul väga korda, kui nad näevad toetust üle kogu maailma. Olgu selleks siis sõnad või pildid. Suur abi on muidugi relvastuse ja vabatahtlike näol. Ruslani sõnul on oluline hoida kontakti oma inimestega Ukrainas. Ta ütleb, et venekeelsed inimesed ei tohiks end praeguses olukorras tunda halvasti ja kindlasti peaksid julgema oma abikäe anda.
„Oleme Venemaal elavate kolleegidega muusikavaldkonnast suhelnud. Neil on tohutult häbi, nad on hirmul ja kurvad. Hetk tagasi olid nad ülejäänud maailmaga võrdsed tegijad. Aga nüüd on ära tühistatud. Nad ei tea, kuidas edasi minna, ja tunnevad end süüdi,“ räägib Terje. Trochynskyite sõnul ei ole tavalised inimesed toimuvas süüdi, sest halvad on ikkagi need, kes on Ukrainasse läinud relvaga. Sama keerukust kirjeldavad Trochynskyid ka seoses valgevenelastega.
Muusika aitab survestada poliitikuid
Ruslaniga võtab päevast päeva ühendust väga palju inimesi. Viimastel päevadel on hakanud lisaks eestlastele kirjutama siia jõudnud ukrainlased. Ta kirjeldab oma tegevust omalaadi kontaktpunktina, sest aitab õiged inimesed omavahel kokku. Teine suurem tegevussuund puudutab toetusürituste korraldamist. 26. veebruari ürituseks kulus vaid kaks päeva ja see näitas, kuivõrd üksmeelsed ja kokkuhoidvad eestlased on.
Ruslan ütleb, et muusika aitab inimesi liita ja tema suurem mõte on ikkagi selles, et rahva ja rahvaaktiivsuse kaudu suuri poliitilisi otsustajaid mõjutada.
Nii Ruslan kui ka Terje on selles teemas silmanähtavalt kirglikud ja pühendunud. Praegu on käimas ettevalmistused 16. märtsil toimuvaks suuremaks teleprojektiks, mille raames toimub toetuskontsert – selle kohta ilmub peagi rohkem infot.
„Mul on hea meel, et inimesed tahavad aidata. On oluline, et kogukonnad liituvad ja teevad õlg õla kõrval tööd ühise eesmärgi nimel. Kusjuures see on väga määrav, et suhted naabrite ja kogukonnaga oleks väga head. Seda tuleb hoida,“ ütleb Ruslan lõpetuseks.
Hea teada
Ruslani bändi Svjata Vatra kohta leiad rohkem infot: http://svjatavatra.com/
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja
Avafoto autor on Stina Kase
