Leppneeme tüdruk Martina Schulz (17) on ehe näide sellest, kes palju teeb, see palju jõuab. Märtsis toimunud riiklikul vene keele kui võõrkeele olümpiaadil saavutas ta 10.–12. klasside arvestuses esimese koha. Neiu huvialaks on aga idamaised tantsud, milles ta on edukalt osalenud rahvusvahelistel võistlustel.
Martina elab Viimsis, aga õpib Tallinna 21. koolis. „See kool sai mulle armsaks juba esimesest klassist, sellepärast otsustasin seal gümnaasiumis jätkata. Sama kooli on lõpetanud ka minu kaks vanemat venda,“ räägib tüdruk. Oma lemmikaineks peab ta matemaatikat. „Lemmikaine kujunemisel mängib suurt rolli õpetaja – mina saan uhkusega öelda, et meid on alati suurepäraste õpetajatega õnnistatud, kes teevad õppimise arusaadavaks ja meeldivaks,“ kiidab ta.
Ta on väga tänulik ka vene keele õpetajale Alla Kirillovale. „Ta on võrratu õpetaja. Mind olümpiaadile saates uskus õpetaja minusse rohkem kui mina ise. Toetus on alati võistluste puhul oluline, olgu need seotud kunsti, spordi või õppetööga,“ usub neiu.
Keeli on kasulik osata
Vene keele olümpiaadil osales Martina esimest korda ning võit tuli suure üllatusena. „Seda on siiani raske uskuda. Läksin sooviga mitte viimaseks jääda,“ tunnistab tüdruk. Tema kogemus tõestab, et heaks keeleoskuseks ei piisa siiski ainult teooriast, vaid keelt tuleb ka päriselt kasutada. „Ainult koolitundides on väga raske keelt täielikult omandada. Mina viibin tänu tantsimisele palju venekeelses keskkonnas, seetõttu on rohkem praktikat. Treeningud LuXoR Belly Dance Studios toimuvad vene keeles, kuigi treeneriga suhtlen peamiselt siiski oma emakeeles. Samuti olen käinud tantsufestivalidel nii Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Venemaal, Tšehhis kui ka Araabia Ühendemiraatides ning nendel üritustel toimuvad staartantsijate meistriklassid ja tantsijate omavaheline suhtlus tavaliselt vene keeles,“ räägib ta keelepraktikast. „Vene keelega puutun kokku ka sotsiaalmeedias. Omaalgatuslikult olen vaadanud venekeelseid seriaale, filme ja lugenud kirjandust.“
Martina on veendunud, et keeli on kasulik õppida ning temal läheb vene keelt tarvis ka edaspidi. „Ka Eestis elades on vene keel vajalik. Mina kasutan tulevikus vene keelt samuti nagu praegu – suhtlen trennikaaslastega ning oma õpilastega, kellele idamaiste tantsude eratrenne annan.“
Idamaiste tantsude võluvägi
Idamaiste tantsude juurde jõudis Martina tänu oma vanaemale, sest just tema nägi kuulutust ja koos tehti otsus treeningut proovida. Tüdruk oli sel ajal 11-aastane. Tänaseks on neiu jõudnud sel alal palju saavutada ning õpetab neljandat aastat teisigi. „Idamaised tantsud on mulle südamelähedased, sest tegemist on väga ilusa ja naiseliku tantsužanriga. Aga mis veelgi olulisem – erinevaid tantsustiile on nii palju, et neid kõiki polegi vist võimalik selgeks saada. Igat uut stiili õppides tuleb tutvuda selle päritolumaa kultuuri, keele ja ajalooga, olgu riigiks Egiptus ehk klassikalise kõhutantsu sünnimaa, Iraak või hoopis Maroko. Iga stiili juurde kuulub kindel kostüüm. Toon näite võistlustelt – maksimaalselt olen osalenud kümnes kategoorias, see tähendab, et kaasa tuli võtta kümme erinevat stiilidele vastavat kostüümi,“ tutvustab Martina oma huviala.
Trenni teeb ta LuXoR Belly Dance Studios. „Meid juhendab parim treener – Valentina Antonova –, kes on ühtlasi meie koreograaf. Stuudio asub Tondiraba huvikoolis ja treeningud toimuvad kolm korda nädalas. Grupis on umbes kümme tantsijat,“ lausub ta.
Kes arvab, et tantsutrennis suurt koormust ei saa, on eksiteel. „Trenn algab alati soojendusega, millele järgneb klassikaline koreograafia ehk ballett. Seda kõike on vaja käte, jalgade ja kogu keha kauni hoiaku saavutamiseks. Idamaise tantsu juures on väga tähtis painduvus nagu igas teiseski tantsus. Edasi tegeleme erinevate stiilide kombinatsioonidega. Seejärel võtame ette tehnika arendamise või uue koreograafia õppimise. Treening lõpeb venitusega,“ kirjeldab Martina.
Auhinnariiul on lookas
Et ta võtab treeninguid tõsiselt, kinnitavad head tulemused idamaiste tantsude võistlustelt. Martina on kolmekordne Euroopa meister, värskeimad tiitlid on 2022. aasta veebruaris Miss Oriental Star Dubai ja Miss Rising Star Dubai. Ta on osalenud erinevatel festivalidel kaheksas riigis ning tema riiulil seisab ligi 70 medalit, 20 karikat ja 5 krooni. „Kõigil võistlustel kroone ei jagata. Kui need auhindade juurde kuuluvad, siis antakse kroonid ainult peakategooria võitjatele. See kategooria koosneb tavaliselt mitmest tantsust, et valida välja kõige mitmekülgsem võistleja,“ selgitab ta.
„Võistlustel on kategooriad jaotatud stiilide järgi. Kõikides kategooriates ei tantsita ainult koreograafiaid, vaid on olemas ka improvisatsiooni kategooriad. Parimatel rahvusvahelistel festivalidel saadab võistlejaid elav muusika, orkester. Improvisatsioon tähendab, et tants sünnib laval ilma igasuguse ettevalmistatud koreograafiata,“ selgitab Martina võistluste olemust.
Tantse hindavad kohtunikud, kes tunnevad ala läbi ja lõhki. „Eriti kõrge mastaabiga võistlustel saab teha eksamid, mille edukal sooritamisel teenitakse välja rahvusvahelise kohtuniku sertifikaat. Kohtunike koosseisu moodustavadki just selle sertifikaadi omanikud ehk staarõpetajad. Žüriisse kuulub tavaliselt viis tantsijat erinevatest riikidest. Hinnatakse tehnikat, koreograafiat, emotsioone ehk näitlejameisterlikkust. Aga ka välimust, näiteks kostüümi kaunistuste küllust, originaalsust ja vastavust tantsustiilile,“ räägib Martina.
Leia, mida armastad
Õppetöö ning tants võtavad suure osa neiu ajast. Praegu on tal sihiks 11. klassi edukas lõpetamine. Samuti jätkab ta õpilaste treenimist ning tantsib ise, et olla valmis järgmisteks võistlusteks. „Õppimise ja treeningute vahel aja jagamine on keeruline, kuid olen senini hakkama saanud. Vaba aega väga palju ei ole, aga see, mis on, kuulub sõpradele,“ sõnab Martina.
Ta on õnnelik tüdruk, sest on leidnud idamaistes tantsudes alal, mida südamest armastab. „Oma huviala tuleb aktiivselt otsida, ei maksa loota, et see kukub pähe nagu õun. Kui eriala leitud, siis tegele sellega armastusega,“ annab ta soovituse nendele, kes seda õiget enda jaoks veel leidnud ei ole.
Avafoto: Naji Abukhassira
