Harri Ausmaa on Viimsis sündinud ja kasvanud. See tähendab, et ta teab, milline oli siinne kultuurielu paarkümmend aastat tagasi, milline on see praegu ning oma nägemus on tal ka tuleviku suhtes. Täna vallas kultuuriosakonna juhataja ametikohta täitev mees jagas meiega oma mõtteid.

Oled intervjuu tegemise ajal kultuuriosakonna juhataja ametis olnud umbes poolteist nädalat. Millised on esimesed muljed?

Tunnen heameelt selle üle, et kohtudes inimestega nii vallamaja siseselt kui ka majast väljas, näen tuttavaid, kellega olen kunagi kooli ajal või pärast keskkooli lõpetamist, mõne sündmuse korraldamise käigus või muul moel juba varasemalt kokku puutunud. Ka vallamaja ise ei ole mulle tundmatu. Teisisõnu, ma ei tulnud tööle võõrasse kohta ja nii on ka julgem tegutsema asuda.

Aga töömaht on suur. Esmalt tuleb ennast kurssi viia kõige sellega, mis hetkel toimumas on, ja kultuuris on alati väga palju toimumas. Hetkel tunnen, et omandan infot rohkem, kui ma ise veel midagi teha suudan.

Missugune on Sinu seos Viimsiga?

Ma olen Viimsis sündinud ja kasvanud. Elasin siinsamas vallamaja taga Roosi tee 8 (nüüd Mooni tee 5) majas. Olen lõpetanud Viimsi keskkooli ja elasin ka Tallinna ülikooli õpingute ajal Viimsis.

Olin pigem aktiivne noor, kes võttis sündmustest osa ja aitas ise kaasa, kui võimalik. Lapsena tegin palju sporti ja keskkoolis alustasin tegutsemist kooliteatris. Olen õppinud rekratsioonikorraldust ja hetkel omandan magistrikraadi muutuste juhtimises ühiskonnas. Olen töötanud nii spordi- kui ka kultuurivaldkonnas, näiteks Eesti korvpalliliidus ja viimased viis aastat Paide teatri juhina.

Eelnevad kogemused, haridus, minu seos Viimsiga tõidki mind sinnani, et kui nägin töökuulutust kultuuriosakonna juhataja ametikohale, lõi „pirn peas põlema”. Avaliku sektori töö on missioonitöö ja teadmine, et saan seda teha oma kodukohas, pani mind antud ametikohale kandideerima.

Uus kultuuriosakonna juhataja Harri Ausmaa. Fotod: Jane Saks

Milline on kultuuriosakonna juhataja töö?

Esiteks tänan oma osakonna töötajaid Paavo Naela ja Ott Kaske, et nad on mind väga hästi vastu võtnud! Nemad koos abivallavanema Nikolai Bentsleriga moodustavad meeskonna, kellega koos me vallavalitsuses kultuurielu veame. Kultuuriosakonna juhataja tööülesanded on osakonna tööd koordineerida, suunata ja arendada. Hästi tähtsaks pean Viimsi kultuuri- ja spordiinimestega pidevas kontaktis olemist, et sisend meie tööks tuleks kogukonnalt. Hetkel, valdkonna jaoks keerulistel aastatel, tuleb väga palju ka toeks olla. Samas olen ka seda meelt, et peame ühiskonnas toimuvate muutustega kaasas käima ja pidevalt tulevikku vaatama. Visualiseerima 22. sajandi rannarahvast ja Viimsit, ning sinna poole liikuma.

Kuidas on Viimsis lood kultuuriga?

Me ei saa üle ega ümber sellest, et Viimsis on käimas kultuuriaasta. Suuresti nimetati 2022 aasta kultuuriaastaks just seetõttu, et tänavu valmis kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Veel mõned aastad tagasi ei olnud Viimsis sellist esindussaali, kus uhkeid ja multifunktsionaalseid sündmusi korraldada. Viimsi Artiumi avamine on andnud Viimsile juurde palju võimalusi, et kultuurielu elavdada ja mitte ainult kohaliku kultuuri tasandil, vaid arendada ka Eesti ja Euroopa kultuurielu.

Samuti ei tasu unustada Viimsis juba pikalt tegutsenud kollektiive, võistkondi ja asutusi. Meil on alati olnud tugevaid individuaalalade sportlasi, mille kõrvale on nüüd tekkinud tipptasemel võistkondi. Ühtlasi on meil juba kolhoosi ja sovhoosi ajast aktiivseid tantsurühmasid, koore ja muusikuid, kes tänaseni traditsioone hoiavad ja oma eeskujuga meile jätkusuutlikkust õpetavad.

Aga vastates, et milline on Viimsi kultuurielu, siis läheksin ajas veidi tagasi. Nimelt suuresti tänu sellele, et sain osaleda kooliteatris ja mind kaasati ürituste korraldamisse, jõudsin ma otsapidi kultuuritöö juurde. See näitab, et juba mõnda aega on Viimsis viljeletud väga heal tasemel kultuuri ja sellesse kaasatakse noori. Noorte kaasamine kultuuri juurde peab toimuma ka täna ja homme, sest see tekitab kuuluvustunnet, mis omakorda jätab meie järelkasvu Viimsiga pikemalt seotuks – tekib kogukond.

Kas midagi on ka puudu?

Alati on puudu! Kui me vaatame, kuidas Viimsis elanike arv aina kasvab, siis sedavõrd suureneb nõudlus ka kultuurile. Mida rohkem on inimesi, seda enam on erinevusi ja seda eriilmelisemat kultuuri- ja spordielu peame suutma toetada. Mind väga huvitab see moment valla elus, kui viimsilaste arv enam ei suurene. Ehk saame siis palju enam tegeleda sisu ja inimestega ning vähem taristu arendustöödega. Ka näiteks valla arengukava kultuuri ja spordi alalõike vaadates näeme, et pigem räägime taristust ja erinevatest projektidest. Aga mulle on olulised inimesed ja nendesse panustamine, mida tänases Eestis endiselt vähe tehakse.

Lapsepõlvpilt, kus Harri õpib jalgrattaga sõitma. Foto: erakogu

Kuivõrd jõuad Sa kursis olla Eesti kultuurimaastikul toimuvaga?

Ideaalis võiks hoida ennast kursis ka sellega, mis toimub Euroopas või maailmas. Üks näide, miks see vajalik on. Viimsi raamatukogu juht Tiiu Valm ammutas raamatukogu arendades inspiratsiooni mujalt Euroopast, mistõttu on meie raamatukogust kujunenud kaasaegne kogukonnakeskus. Seega, muidugi tuleb olla kursis mujal toimuvaga, et neid parimaid praktikaid ka kodukohas kasutusele võtta.

Ühtlasi aitan osakoormusega töötades ka Eesti etendusasutuste liitu, mis ühendab 19 etendusasutust. Kuivõrd liidu töö on silma peal hoida mitte ainult teatritel, vaid üleüldiselt Eesti kultuurielus toimuval, siis läbi selle saan pidevalt infot. Ja tänu minu lapsepõlve pikale korvpallimängimise taustale hoian end ka spordivaldkonnas toimuvaga kursis.

Milline on Sinu kultuurisoovitus viimsilastele?

Hästi tähtis on, et me leiaksime üles Viimsi Artiumi, et me käiksime seal lähiajal tutvumas ja külastaksime sealseid sündmusi. Nii saab uus hoone oma hoo sisse, et edaspidi pakkuda veelgi paremat teenust kultuurimaastikul. Teisalt ei tohi ära unustada teisi asutusi, mis on meil aastakümneid olemas olnud. On ülimalt tähtis, et kultuuris oleks mitmekesisust. Seega käime ka huvikeskuses, muuseumides ja avastame meie saari – minge näiteks Naissaarele matkama. Soovitan elada kaasa meie sportlastele ja kasutada ka ise sportimisvõimalusi.

Ühtlasi, kogukondlikkus ja selle tunnetus on olulised. Usun, et maailm liigub selles suunas, et kogukonnad omandavad aina suuremat tähtsust. Seega oma küla üritustest soovitan kindlasti osa võtta. Ja veel: praegu on käimas kultuuriinimeste tunnustamine, mida samuti kindlasti teha soovitan!

Miks see oluline on?

See on eriti oluline aja tõttu, milles me elame. Viimased kolm aastat on olnud suur kriis, milles sport ja kultuur on tugevalt kannatada saanud. Tegu on valdkondadega, mida kulude kokkuhoidmiseks kiputakse esimesena „üle parda viskama”. Spordi- ja kultuuriinimesed on tohutult vaeva näinud, et mitte kaotada kontakti inimestega.

Nüüd, kus koroona on justkui möödas, on tulnud majanduskriis, mis taaskord paneb publikut vähem kultuuri tarbima. Selle kõige juures on ülimalt oluline, et me tunnustaksime neid, kes viimastel aastatel on oma tööd eriti kõvasti teinud.

Eestlastel üleüldse ei ole kombeks õlale patsutada ja kiita, nii et kellel vähegi on kultuuri- või spordiinimesi või mõnda kultuurisündmust teiste seast esile tõsta, siis tehke seda!

Anna soovitusi, keda siis ikkagi tuleks teiste seast esile tõsta?

Tunnustamise juures tasub mõelda, mida ise oled kogenud või kust unustamatu elamuse saanud. Olgu selleks jalgpallimeeskond, kelle mängudele oled käinud kaasa elamas, või vabaõhumuuseumis korraldatud tantsupidu. Äkki tead, et naabrimees rajab igal talvel kogukonnale kasutamiseks metsa suusaraja või korraldab külas keegi igal pühapäeval lastele mänge – kõik see väärib tunnustamist!

Teeme ühe mängu ka! Mina ütlen midagi ja Sina vastad seda, mis esimesena pähe tuleb. Oled valmis?

Ei! (naerab)

Must või valge?

Valge.

Koer või kass?

Kass.

Viimsi või Tallinn?

Viimsi.

Teater või kino?

Teater.

London või New York?

London.

Gerli Padar või Sissi?

Sissi.

Lotte või Sipsik?

Lotte.

Tee või kohv?

Kohv.

Jäätis või salat?

Salat.

Shakespeare või Hargla?

Shakespeare.

Draama või komöödia?

Draama.

Korvpall või jõusaal?

Korvpall.

Meri või mets?

Meri.

Kitarr või trummid?

Kitarr.

Raamat või ajaleht?

Raamat.

Sina või mina?

Meie.

Käes on märkamise ja tunnustamise aeg!

Kas naabrimees korraldas külas vahva sündmuse? Klassikaaslane näitas eelmisel aastal vägevaid sporditulemusi? Ehk jättis mõni kultuuri- või spordiüritus Sulle kustumatult hea mulje? Kes on see tubli, kes meie vallas sporti või kultuuri veab või keda tõstaksid esile noorsootöövaldkonnas?

Igal aastal 20. detsembril tähistab Viimsi oma taasasutamise päeva galaõhtuga „Viimsi Tunnustab“. Selle ilusa sündmuse käigus tuuakse esile eelmise aasta jooksul silma paistnud ja märkimisväärseid tulemusi saavutanud inimesi ja organisatsioone.

Auhindu ja tunnustusi antakse üle viies kategoorias: kultuur, sport, noorsootöö, haridusvaldkonna toetaja ja tunnustused sotsiaalvaldkonnas.

Kandidaatide esitamine on väga lihtne ja kiire ning nominente ei pea esitama igas kategoorias.

Kandidaatide esitamine kestab 3. oktoobrist 31. oktoobrini valla kodulehel (viimsivald.ee/taotlused/tunnustamine).

Eelmisel aastal tunnustust leidnud inimesed ja organisatsioonid leiad veebiaadressilt viimsivald.ee/uudised/viimsi-tunnustab-2021-galaohtu.