Kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium juhiks valiti pikka aega teatri-, filmi- ja muusikavaldkonnas tegutsenud Kristiina Reidolv, kes asub tööle käesoleva aasta 1. septembril. Kes Kristiina on ning milline on tema nägemus Artiumist?
Tutvusta ennast pisut. Kes Sa oled ning millega oled oma senises tööelus tegelenud?
Julgen öelda, et isiksuse tüpaažilt olen kultuuriorganisatsioonide ülesehitaja, sest millegi uue käivitamine pakub mulle põnevust ja adrenaliini. Olen seitsme aasta jooksul üles ehitanud etenduskunstide keskuse Vaba Lava nii Tallinnas kui ka Narvas. Asusin Vaba Lava juhina tööle 2012. aastal, kui oli olemas minu kui tegevjuhi palk vaid kolmeks kuuks. Kõik muu tuli ise luua. Lahkusin seitse aastat hiljem, kui organisatsioon oli paarikümne töötajaga ja kahe teatrikeskusega, sellel oli üle 70 000 külastaja ja suur rahvusvaheline võrgustik. Selliseid inimesi, kes oleksid Eestis hübriidtüüpi kultuurikeskusi juhtinud, mille programm koosneb nii etenduskunstidest, muusikast, näitustest, konverentsidest kui ka muudest kultuuriüritustest, pole palju. Seega Vaba Lava juhtimise kogemused, kontaktid ja oskused on kindlasti abiks Artiumi juhtimisel ja kultuuriprogrammi kokkupanemisel, isegi kui asutuste profiilid ja kogukonnad, kellele programm on suunatud, on selgelt erinevad. Lisaks on mul endise Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuhi ja pikaajalise juhatuse liikmena tekkinud tervikpilt kultuuriorganisatsioonide juhtimisest, toimimisest ja finantseerimisest. Oluliseks pean ka heategevust ühiskonnas – aitasin käivitada heategevusorganisatsiooni Aitan Lapsi, et vähekindlustatud lastele luua võimalusi kultuurist osasaamiseks.
Praegu aga juhin Tartu Loomemajanduskeskust, mille alla kuulub Tartu Filmifond, ning tegutsen ka filmifestivalide tARTuFF ja Tartu PÖFF peakorraldajana.
Millega Artiumi juhi töökuulutus Sinu tähelepanu köitis?
Mind köitsid kohe Artiumi arhitektuursed lahendused ja ruumiprogrammi võimalused kultuuriloomeks – hoone on väga hästi projekteeritud. Kuna seal on erineva suuruse ja profiiliga saale, nii kontserdisaal kui ka kammersaalid ja black box, loob see väga head võimalused ka rahvusvahelise kultuuri esitlemiseks, olgu siis muusika-, teatri- või filmivaldkonnas. Iga saal on multifunktsionaalne, aga samas oma spetsiifikaga. Kontserdisaal pakub väga paindlikke võimalusi mängida publiku tribüüni ja põrandaga, seal peaks olema ka suurepärane akustika. Black box võimaldab lavale tuua igat tüüpi üritusi, see on ideaalne kaasaegsete etenduskunstide jaoks, aga ka rokk-, pop- või jazzmuusika esinejatele. Black boxi saaks kasutada ka eksperimentaallavana. Kammersaal sobib väiksemaformaadiliste kontsertide jaoks ning on täiesti eriline, kuna sealt avaneb vaade klindile ja loodusele, mis loob huvitava atmosfääri.
Milline on Sinu üldine visioon Artiumist?
Artium on väga unikaalse profiiliga organisatsioon, kus kohtuvad kogukond, tippkultuur ja haridus. Sideme loomine kultuuri ja hariduse ning ka erinevate kultuurivaldkondade vahel on väga oluline. Muuhulgas tugevdab see kultuuri interdistsiplinaarseid suundi, mille poole kogu kultuur tänapäeval minu tähelepanekute järgi ongi liikumas – kunstiliigid pole enam niivõrd selgelt eristuvad kui varem, vaid sulanduvad ühte. Digikultuuri areng hägustab üha enam piirjooni etenduskunstide, kaasaegse kunsti, muusika, filmi, arvutimängude jms vahel. Artiumi roll ongi mingis mõttes neid kokku tuua ja ühte liita.
Artium on koht, kus põimuvad omavahel nii erinevad kultuurivaldkonnad, professionaalne ja huvihariduslik loome kui ka kohalik ja kogukondlik, riiklik ja rahvusvaheline mõõde. See on atraktiivne kultuuri- ja hariduselu keskpunkt, mis inspireerib erinevaid sihtrühmi Viimsis, Tallinnas ja üle-eestiliselt.
Mis teeb Artiumi kõikide muude kultuurikeskustega võrreldes eriliseks?
Ühelt poolt juba eelpool mainitud väga hea ruumiprogramm, aga teisalt ka asukoht klindi kaldal. Väga erilised on siinsed endised kütusemahutid, mis on ääretult inspireerivad. Siin võiks kujuneda omalaadne festivaliala, olgu valdkonnaks siis muusika, etenduskunstid või film, aga võimalusi on väga palju nii siseruumides kui ka väljas. Näen siin erakordset potentsiaali väga hea festivali atmosfääri tekkimiseks. Artium kui festivalipaik võiks ka turismi edendada, sest siinsamas asuvad Viimsi vaimustavad merevaated, suurepärased restoranid, spaad, kino. Kuidas see kõik tervikuks koondada, vajab nuputamist, aga perspektiiv on paljulubav.
Kas on midagi maailma kultuurielus, mida tahaksid Viimsisse tuua?
Oma tööelu jooksul olen palju külastanud teatri-, filmi- ja muusikafestivale üle maailma ning toonud ka Eestisse välisteatrite programmi. Sellega seoses on kujunenud välja väga head rahvusvahelised kontaktid ja koostöö erinevate riikide saatkondade ja kultuuriinstituutidega.
Ideaalis sooviks hakata koostöös Põhjamaade kultuurikeskuste ja teatritega programme roteeruma. Kui näiteks Aasiast tulevad väga head kaasaegse tantsu trupid Stockholmi, siis võiksime ju näidata neid lavastusi ka Artiumis. Veelgi loogilisem oleks aga sarnast koostööd teha partneritega Soomest, nii etenduskunstide kui ka muusikavaldkonnas. Eesmärgiks oleks Artiumiga ehitada üles rahvusvaheline võrgustik erinevate kultuuriorganisatsioonide vahel.
Soovin väga, et tutvustaksime rahvusvahelist tippkultuuri Eesti publikule. See aitab meie enda kunstnikel edasi areneda ning on ka publiku jaoks väga silmi avardav ja hariv. See pole odav, aga seda on võimalik teha. Eesti kultuuril on vaja olla osa rahvusvahelisest vereringest.
Kaks aastat tagasi ei mõelnud kultuurikorraldajad väga palju digitaalsetele lahendustele, nüüd on see aga mõnda aega olnud ainus viis kultuuri tarbida. Milliseks hindad koroonakriisi mõju kultuurile ja kuidas see Artiumi tulevikuplaane võib suunata?
Me ei tea veel päris täpselt, kuidas ja milliseid kultuuri toimimise loogikaid koroonakriis on murdnud, ei tea ka seda, kuidas taastub publikuhuvi. Arvatavasti tuleb mitmedki barjäärid ületada, et suur kultuuritarbimine taastuks. Tõenäoliselt muudavad digitaalsed lahendused, mis täna on jõuliselt elava kultuuri kõrvale tekkinud, päris palju nii kultuuriloome loogikaid kui ka kultuurist osasaamise loogikaid. Digitaalsus kinnitab üha tugevamalt kanda nii etenduskunstis kui ka muusikas ning on tugevalt mõjutanud ka filmivaldkonda. Koroonaajal on see olnud pääseteeks, aga usun, et see hakkab ka edaspidi oma elu elama.
Kriisi tuleb alati ära kasutada ja pärast kriisi toimuvad ühiskonnas alati muutused. Tegelikult mõtisklesin juba enne koroonakriisi väga tugevalt selle üle, mida tähendavad uued tehnoloogiad kultuuritööstuses, ning ideed kultuuri digitaalsemaks muutumise suunas olid juba toona õhus. Aga kui enne oli see võimalus, siis täna on saanud sellest selge vajadus. Digitaalsele dimensioonile tuleb juba praegu mõelda, ka Artiumis – et mis saab, kui tuleb viiruse kolmas või neljas laine. Kultuuritarbimine võib ka tulevikus kriisis pihta saada ning päästerõnga ulatavad just digitaalsed lahendused. Digikultuuri teke annab kindlasti tõuke ka interdistsiplinaarsusele ja innovatsioonile.
Kas Sul on olnud ka mingi varasem side Viimsiga või on see Sinu jaoks uus koht?
Viimsi on koht, kuhu oma varasemate projektidega seoses olen toonud väliskülalisi, keda olen tahtnud üllatada. Mereäärset teed mööda Tallinnast välja sõitmine tekitab väga erilise tunde kuhugi põnevasse paika pärale jõudmisest. See on kihvt, et Viimsi on nii Tallinna külje all, aga miljöö on siin hoopis teine. Siin on eripära ja kuurorti hõngu ning usun, et seda saame ka Artiumi ülesehitamisel ühe tugevusena võtta ja sellele publikuhuvi tekitamisel toetuda.
Tippjuhi töö ei ole alati kõige lihtsam tee, mida mööda minna. Millest Sa energiat ammutad ning kuidas oma akusid laed, et ikka vormis püsida?
Juhitöö on hästi inspireeriv, eriti organisatsioonis, mida tuleb üles ehitada. Millegi uue tegemine käivitab mind sisemiselt väga ning juba see aitab mul akusid laadida. Kui kultuuritöötajana õnnestub luua veel väga head programmi ja saada sellest publiku hulgas osa, siis ka see kultuurielamus annab uut energiat. Mulle on väga oluline ka muusikalise loominguga tegelemine ja looduses viibimine.
Kes on need kolm artisti/esinejat, keda tahaksid Artiumi lavale tuua, kui saaksid valida ükskõik kelle?
Etenduskunstidest tulevad esmajärjekorras mõtteisse Hispaania etenduskunstnik ja lavastaja Angélica Liddell, Prantsuse-Austria koreograaf Gisèle Vienne, Saksa teatri lipulaev Rimini Protokoll ja Prantsuse imelapsest lavastaja Julien Gosselin.
Samuti sooviks tuua klassikalise muusika tippe Paavo Järvi juhtimisel ja teha koostööd Jazzkaarega. Sooviks leida võimalusi ka kaasaegse filmikunsti tutvustamiseks koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga.
