Viimsis sirgunud Henar Ruudna (28) sai 20. augustil Horvaatias toimunud kettagolfi tiimide maailmameistrivõistluste kaela kuldmedali. Finaalmäng peeti Tšehhiga, kelle vastu võitsid eestlased formaadis ette nähtud kõik neli kohtumist, Henar alistas meeste üksikmängus oma vastase tulemusega 6:3. Tiimi kuulusid veel Mauri Villmann, Matjas Villota, Kaidi Allsalu, Kristjan Solodov ja Anneli Tõugjas-Männiste.
Eesti on antud alal Henar Ruudna sõnul üks tugevamaid riike. Kui tulemusi vaadata, siis võib täna julgelt öelda, et Euroopa mõistes olema absoluutses tipus. “Eriti uhked oleme 30-aastase Kristin Tattari üle, kes ongi lihtsalt maailma parim. Naine krooniti septembri alguses alles teise eurooplasena USA-s Kansases Emporias kettagolfi maailmameistriks. Esimene eurooplane oli rootslanna Birgitta Lagerholm, kelle tulemus jäi aastasse 2004,” räägib Ruudna suure uhkusega. Maailma tugevaimaks riigiks peetakse kettagolfis USA-d, sest just seal toimub kõige tihedama konkurentsiga ning suurim võistlussari Disc Golf Pro Tour. Euroopas on meie tugevaimad konkurendid soomlased, rootslased ja norrakad.
Süües kasvab isu
Tiimide võistlused on antud alal pigem veidi tagaplaanil. Maailmameistrivõistlusi korraldatakse meeskondadele iga kahe aasta tagant ning koondiski pannakse kokku alles aasta alguses eelneva hooaja ja jooksva aasta koondtabelis olevate tulemuste põhjal. Kuigi uhke medal kettagolfi tiimide maailmameistrivõistlustelt on Henar Ruudnal juba kaelas, siis isiklikult unistab ta Eesti meistrivõistluste võitmisest ning võistlustest nii mujal Euroopas kui ka USA-s. “Oleks tore oma taset maailma absoluutse tipuga võrrelda,” põhjendab ta.
Viimasel MM-il Horvaatias lõi Eesti koondises kaasa koos kapteniga kümme mängijat. Riike, kes oma koondise välja panid, oli 25. “Kuna kaks aastat tagasi õnnestus meil pääseda poodiumi madalaimale astmele, siis tänavu võtsime eesmärgiks olla vähemalt sama head või paremad,” meenutab Ruudna. Kui kõik mängupäevad möödusid umbes 30-kraadises kuumuses, siis finaaliks oli tellitud korralik paduvihm, mis pole eestlaste jaoks kodumaal mitte midagi ebatavalist. “Maailmameistriks tulemine ületas kõik ootused ja veel Eestile nii pidulikul taasiseseisvumispäeval. Kohapeal valitsenud meeleolu ja emotsioone pole võimalik sõnadesse pannagi!”
Pärit sportlikust perest
Viimsis sündinud ja sirgunud Henari peres on sport au sees. “Mul on kolm venda, kellest noorim on andekas väravavaht kohalikus jalgpalliklubis. Temast vanuse poolest järgmisel vennal on tugev potentsiaal e-sportlasena läbi lüüa. Vanim vend mängib kettagolfi hobikorras ja vanemad on meile suureks toeks ning fänniklubiks.”
Henari tõsisem kettagolfiteekond algas 2015. aasta septembris. “Läksime suure viimsikate pundiga Piritale mängima. Sõbrad olid päev varem n-ö käe valgeks saanud ning tahtsid uuesti proovida. Mingitest reeglitest ega tehnikast polnud kellelgi õrna aimugi,” meenutab Ruudna ja lisab, et tegelikult ei tekitanud ettepanek metsas ketaste loopimisest temas esialgu mitte mingit elevust. “Tegin ettepaneku midagi muud toredat ette võtta, kuid sõbrad veensid mind rajale tulema.”
“Varasemalt olen end proovile pannud väga erinevatel aladel ehk nii mäesuusatamises, jooksmises, tennises, lauatennises, rulluiskudel skatepargis sõites ja jalgpallis,” loetleb spordimees. “Enamus alasid on kohe ja üsna hästi välja tulnud, kuid discgolfis kogesin esimest korda ebaedu. Kuna olin harjunud võitma ega saanud aru, miks mul visked välja ei tule, siis see motiveeris mind regulaarselt harjutama. Nali naljaks, aga oma esimese individuaalse võiduni kulus seitse aastat ehk siis sain selle kätte alles tänavu. Seda enam tunnen suurt rõõmu ja uhkust meie tiimi saavutuse üle maailmameistrivõistlustel.”
Radasid, mille vahel valida, on Eestis palju
Kuigi Viimsis on olemas võimalused kõikvõimalike alade harrastamiseks, siis kettagolfi rada tekkis sinna Raimo Tanni eestvedamisel alles mõned aastad tagasi. “Mängijad on selle hästi vastu võtnud, rada on üle keskmise tehniline ning nõuab väga mitmekülgset visete arsenali. Ainus miinus on asjaolu, et sellel puudub haldaja, kes tegeleks nii heakorratööde kui ka võistluste korraldamisega,” ütleb Ruudna.
Oma lemmikutena nimetab ta avatud distantsiga Elva ja Mäetaguse radasid. “Metsa loodud mängualadest meeldivad mulle hetkel enim Kõrvemaa ja Jõulumäe. Samas oleneb kõik mängimise eesmärgist ja soovitud raskusastmest. Harrastajate rajad on vahel professionaalidele ehitatud mängualadest treenimiseks väga palju mõnusamad. Üks hea näide on Tallinna lähedal asuv Kurna kettagolfi rada, mida soovitan kindlasti proovida,” ütleb spordimees.
Kettagolf pole Henari jaoks pelgalt hobi, vaid ka töö. “Vastutan igapäevaselt Tallinnas Harku järve ääres oleva Discgolf.ee x Discland kettagolfikeskuse käekäigu eest ning esindan Rootsi kettatootja Latitude 64 tehase tiimi.” Aastas on üsna vähe päevi, mil mõni ketas Henari käest lendu ei lähe. Ka on ta alati valmis hüva nõuga teistele abiks olema ning vajadusel koolitama.
Kettagolf sobib kõigile
Tervisespordi vaatenurgast on kettagolf üks ideaalsemaid lahendusi neile, keda värskes õhus jooksmine või kõndimine ei köida. See sobib tõesti igas kaalus ja suuruses inimestele. “Minu jaoks tähendab üks treening kuskil 7000 või 8000 sammu. Pikim päev on olnud 70 000 sammu,” toob Henar näite.
Varustuse osas on see samuti vähenõudlik, sest rajal saab algaja kenasti hakkama üldjuhul tavalise jooksutossuga, kuigi tõsisemad mängijad vaatavad pigem suurema tallamustriga ning parema haakuvusega jalanõu poole. Euroopas mängitakse palju igasugustes matkajalatsites, USA-s on rohkem betoonist tiialasid ning seal on parem tossuga, millel on veidi leebem tallamuster. Profimängijad pakivad võistlustele minnes kaasa tavaliselt mitu paari jalanõusid, et olla valmis kõikvõimalikeks ilmastikuoludeks ja rajatingimusteks. “Minu kotist leiab näiteks veel ketaste puhastamiseks ning kuivatamiseks mõeldud rätikuid, nokamütsi, vajadusel vihmavarju, energiabatoonid ja veepudeli. Koti kaal on umbes tosin kilogrammi ja võistluse ajal on seal kuni 28 ketast.” Algaja või harrastaja saab hakkama ka kolme kuni nelja kettaga, mis ei nõua ülisuurt investeeringut. “Parimat nõu tasub küsida kas spetsiaalsest poest, laenutusest või kas või otse minult. Aitan rõõmuga!” lubab Henar Ruudna.
Eestis on end Disc Golf Metrixi keskkonnas ametlikult registreerinud umbes 25 000 mängijat. “See on Marko Saviaugu loodud veebileht, kuhu on kõikidel mängijatel võimalus oma profiil luua, nädalamänge mängida ja tulemusi üles märkida,” tutvustab spordimees ja ütleb, et on ka ise selle lehe aktiivne kasutaja. Ametlikel kettagolfi võistlustel osalemiseks on vaja litsentsi. “Eesti Discgolfi Liidu välja antud litsentsiga pääseb kohalikele karika- ja meistrivõistlustele. Välisriigi võistluste jaoks on vaja taotleda rahvusvahelise discgolfi föderatsiooni litsentsi, millega kaasneb ka unikaalne mängijanumber, mis jääb sinuga kuni elu lõpuni.”
