Kaitseliidu Harju maleva Rävala malevkonna pealik Avo Aljas oli 1990. aastal üks kaisteliidu taasasutajatest. Alates 2017. aastast juhendab ta kodukohas Randveres noorkotkaid ja kodutütreid. Ukraina sõja valguses rääkisime Avo Aljasega kaitseliidu rollist ja aluspõhimõtetest, aga ka isamaalisest kasvatusest.
Millal teie jõudsite kaitseliitu?
Kaitseliitu astusin selle taasloomise ajal 1990. aastal, olin ka kaitseliidu taasasutaja liige. Kuni 2016. aastani olin Rapla maleva hingekirjas, seejärel tulin üle Harju malevasse ja 2017 sai minust Rävala malevkonna pealik. Rävala malevkonda jääb ka Viimsi. (Rävala malevkond on Kaitseliidu Harju maleva malevkond, mis tegutseb Harjumaa idaosas, toim)
Millega igapäevaselt tegelete?
Olen pensionär, kes on kaitseväest reservi arvatud ning enamuse oma kvaliteetajast panustan Rävala malevkonna juhtimisse, sealhulgas olen Randvere noorkotkaste ja kodutütarde juht. Vabal ajal olen veel hobimesinik, jahi- ja kalamees. Lisaks osalen Eesti Urantia Assotsiatsiooni tegevuses. Hiljuti käisin reservväelasena õppekogunemisel kaitseliidu baasil kokkupandud sihtüksusega WISENT 3 Poolas, toetades NATO liitlasi Valgevene piirialal.
Kes ja miks võivad täna kaitseliiduga ühineda?
Kaitseliitu võivad astuda kõik vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes on jõudnud iseendas veendumusele, et soovivad vabatahtlikult panustada oma riigi kaitsmisele. Välismaalastel on samuti võimalik meiega ühineda, kuid seda toetav-, mitte tegevliikmena.
Vastuvõtmise eelduseks on „puhas“ taust ning kaks tegevliikmest soovitajat. „Puhas“ taust tähendab peaasjalikult seda, et inimesel ei ole kehtivaid isiku- või varavastaseid karistusi. Igat juhtumit vaatame eraldi ning n-ö nooruses tehtud lollused oleme andeks andnud, eeldame et inimesed on nendest õppinud. Taustakontrolli teostab kaitseliidu peastaap, kellel on olemas vastav pädevus ja ka võimekus. Füüsilisi katseid pole eraldi ette nähtud, aga iga inimene peaks adekvaatselt hindama oma vastupidavust, sest kaitseliidu baaskursuse alul tuleb siiski üldfüüsiline test sooritada.
Ukraina sõja algusest alates on Viimsist kaitseliitu soovinud astuda viis meest. See number näeb pisike välja, aga seda on rohkem kui terve viimase aasta jooksul siit kandist kokku. Sarnast liikmete arvu tõusu märkasime 2007. aastal pronkssõduri kriisi ajal ja samuti 2014. aastal, kui Venemaa Krimmi tungis.
Kas kaitseväe läbimine on kaitseliitu vastuvõtmisel oluline?
Kui inimene tunneb endas jõudu ja tahet meiega ühineda ja vastab tingimustele, siis me võtame hea meelega vastu. Kaitseväe mitteläbimine ei ole takistav tingimus, sellel võivad olla erinevad põhjused, näiteks tervislikud probleemid, mis võivad tänaseks päevaks möödas olla. Oleme valmis andma võimaluse ennast proovile panna.
Kui palju aega peaks kaitseliitu astuja panustama?
Kord kvartalis toimuvad kindlasti 1-2 väljaõppe üritust. Need, kes pole üldse kokku puutunud mittemingisuguse sõjaväelise väljaõppega, peavad arvestama aastase baasõppega, mis toimub kord kuus.
Millega tegelevad noorkotkad ja kodutütred ning kuidas üldse noortes patriotismi kasvatada?
Noorkotkad ja kodutütred on kaitseliidu eriorganisatsioonid, mis on loodud organisatiooni jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nende organisatsioonide liikmed ollakse kuni 18-aastaseks saamiseni. Neil on omaette juhtkond ja noortejuhtidest valitud esindusorganid, sh on nad enamus kaitseliidu või naiskodukaitse liikmed.
Noortetöö kaitseliidus on üks huvihariduse liike, millega enamus lapsi puutuvad kokku juba kooliajal. Erinevus tekib kasvukeskkonnast lähtuvalt. Lõppeesmärgiks on isamaaliste, füüsiliselt tervete, emotsionaalselt tasakaalukate ja eetiliselt taiplike Eesti kodanike kasvatamine. Meie laste kõige väärtuslikum osa kasvatusest peab tulema kodunt ehk lapsevanemad mängivad väga olulist rolli. Kool, huvialaringid, aga ka kaitseliidu noortetöö on kodu toetavad taustsüsteemid. Seega on noorkotkaste ja kodutütarde tegevusprogramm üles ehitatud didaktiliselt.
Erinevas vanuses lapsed saavad vastavalt oma vanusele omandada sobivaid oskusi ja tegevusi. Sõltuvalt vanusest korraldatakse erinevaid matku ja laagreid looduses, et arendada sotsiaalset küpsust ning erinevaid oskusi. Näiteks vanemad lapsed on ööbinud rännakutel ka sõjaväe telkides. Igas vanuses lastega teeme vastavalt nende hetke füüsilistele võimetele pallimänge, orienteerumist ja matkamänge.
Isamaaline kasvatusprogramm on jagatud järkudesse, mille läbimine ongi samm-sammult edasiliikumine ja edenemine lõppeesmärgi poole. Me ei suru lastele mitte mingil juhul peale täiskasvanute kogemusi, mis puudutab riigikaitset. Kasvades ja arenedes, tunnevad lapsed ise kõrgemad väärtused ära, nad on võimelised neid ise hindama ja andma neile sügavamaid tähendusi. Samuti on nad siis küpsed iseseisvalt otsuseid langetama. Noortejuhtide eeskuju selles protsessis on teisejärguline. Kõige tähtsam on kasvatada oma juhendatavate seas ustavust, olles noortejuhina neile ustav, sest kulgemisel lõppeesmärgi poole kõik nagunii lõpuni vastu ei pea. Kõige suuremad kasvuraskused tekivad, nagu ikka, murdeeas.
Mida ja kuidas kasvatab kaitseliit füüsilise poole pealt?
Kui meiega ühineb endine noorkotkas või kodutütar, siis teda loetakse juba täiskasvanuks. Kuid siiski jätkub indiviidi kasvatus ja arendamine erinevates oskustes, hoiakutes, suhetes. Teisisõnu jätkub eneseteostuse protsess, mis kulgeb läbi nn kaitseliitlase „elukaare“, mille tulemusel kasvab elukogemus ehk tegelik tarkus.
Füüsiliselt ollakse kõige paremas vormis muidugi elukaare alguses. Hea vormi hoidmine sõltub juba igaühest eraldi, aga ka organisatsioon toetab oma liikmeskonda, sest sport ja selle propageerimine on suur osa organisatsiooni kultuurist, mis aitab tagada liikmeskonna alalist valmisolekut riigikaitse ülesannete täitmiseks nii rahu, kriisi kui ka sõja ajal. Viimastel aastatel oleme tsentraalselt korraldanud enesekaitse kursusi. Organisatsiooniülesed võistlused on toimunud võrkpallis, jalgpallis, orienteerumises, kergejõustikus, jõutõstmises ja laskmises. Talvel muidugi ka suusatamises.
Kas tegelete ka vaimse valmisolekuga?
Kaitseliitlase mentaalne ja psühholoogiline valmisolek, sh ka kaitsesõjaks, on otseselt seotud väärtustega nagu pere, kodu, isamaa. Sellel lainel hoiab meid esmajoones tagasivaade minevikku, esiisade vaprad teod vabadussõjas, teises maailmasõjas ning metsavendlus. Peame tunnistama, et ilma midagi tegemata, ei saa me olla peremehed omal maal.
Viimase 30 aastaga oleme usinalt õppinud just kaitsesõja pidamist ja jätkame õhinaga selle harjutamist, sest väärime oma kodu ja tahame seda hoida. Oleme palju õppinud minevikust, meie kõrval on liitlased, kellega me üheskoos seisame kindlamalt vastu meid ähvardavale ohule.
Milline on Teie hinnang praegusele olukorrale? Kuidas säilitada rahu ja mitte paanikasse minna?
Minu kui endise elukutselise kaitseväelase ja praeguse kaitseliitlase jaoks on tegutsemine hetke julgeolekuolukorras enesestmõistetav. Olen teadlikult valinud sellise elukutse ja minu kohus on olla valmis tegutsema, kui julgeolekuolukord peaks edasi arenema kriisiks või sõjaseisukorraks. Ma ei ole ainus, minusuguseid jätkub, et tagada Eesti iseseisev kaitsevõime koos liitlastega NATO-s.
Täna ei peaks tavakodanik langema alusetute hirmude ohvriks, saades selleks ajendi Ukraina sündmustest. Mina olen valmis ja pean täitma oma kohust, see on minu kõige olulisem ajend.
Slava Ukraini! Elagu Eesti!
Mis on kaitseliit?
Kaitseliit on kaitsejõudude osa, kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.
Kaitseliidu missioon on tagada ühiskonna kaitsevõime Kaitseliidu ülesannete spektri täitmisega: panustame selleks liikmete vaba aega, kaitsetahet ja nende sõjalist ja tsiviilkompetentsi, et säiliks Eesti iseseisvus ning suureneks inimeste turvatunne ja heaolu.
Kolm põhjust kaitseliitu astuda
Võimalus Eestit paremaks muuta!
Kui tahad muuta turvalisemaks oma kodutänavat, oma küla, oma linna, oma Eestit – siis on kaitseliit sinu jaoks õige koht.
Harjutad meeskonnatööd.
Kindlasti õpid tegema meeskonnatööd. Kaitseliidus tegutsevad ühise eesmärgi nimel koos väga mitmesuguse tausta ja kogemustega inimesed. Regulaarsed õppused ja koostööharjutused on parim meeskonnatöö praktika.
Sinimustvalge põhjus.
Lõppkokkuvõttes on igal inimesel kaitseliiduga liitumiseks oma põhjus, kuid üks põhjus on kõigil ühine – see on vormi varrukale õmmeldud sinimustvalge.
Allikas: kaitseliit.ee
Avafoto: Tiit Mõtus
