Kodukokad on muutunud ajaga üha populaarsemaks. Ainuüksi Viimsis võib leida üsna mitmeid erinevaid tegijaid, kes suuresti reklaamivad ennast just läbi sotsiaalmeedia. Kodukokad üllatavad kliente nii koduste maitsvate söökidega kui ka uhkete tortidega ning värviliste jookidega. Viimsi Teatajale andis intervjuu „Deana tordid ja küpsetised“ looja Deana Varik.
Paljude muutuste taga on inimeste soov teha midagi muud, kogeda uusi asju või vajadus leida algselt väljapääsmatust olukorrast uutmoodi võimalus. Deana tuli mõttele kondiitriametit proovida oma kolmanda ja neljanda lapsega kodus olles. Nimelt on naine õppinud klassiõpetajaks Tallinna Pedagoogilises Seminaris, kuid pärast lastega kodus olemist, kui oli tarvis uuesti tööle minna, leidis ta end mõttelt, et võiks hoopis Tallinna Teeninduskooli (TEKO) päevasesse õppesse kondiitriks õppima minna. „Algul oli lihtsalt soov midagi muud õppida, mingit suuremat plaani polnudki, tahtsin vaheldust sellele stressirohkele ametile,“ räägib ta.
Deana sõnul on TEKO-s suur osa teoorial ning vaid aastase õppe juures jäi praktikast vajaka. Naine korvas selle ise erinevate koolitustega ning kuigi kooli lõpust on juba viis aastat, käib hakkaja naine end erinevatel koolitustel täiendamas igal aastal.
Õppida on vahva
Väikeste laste kõrvalt kondiitriks õppimine ei olnud aga sugugi kerge. Kui päeval tegeles Deana lastega, siis koolitükid tegi ära öösel. „Mulle meeldis kõik, nui neljaks, ikka tähtajaks esitada,“ kinnitab ta.
Täiskasvanuna õppimist peab kondiiter siiski lahedaks. Ta leiab, et kuna inimeste elud muutuvad, muutuvad ka soovid ja vajadused. „Võimalus on end igale poole kirja panna ja õppida, mida süda lustib,“ ütleb Deana.
Äri edeneb vaikselt
Viimsilased on kondiitri hästi vastu võtnud ning peamiselt tellitakse torte ja kringleid. Laste seas on popid ka pulgakoogid ja cakesickid (jäätisekujulised pulgakoogid).
Tänaseks neli aastat tegutsenud „Deana tordid ja küpsetised“ on Facebookis kogunud üle 1200 jälgija. Kauni logo kujundas Deana abikaasa ja reklaami teeb ta endale ise umbes paar korda aastas. „Tavaliselt kasvab klientide arv siis, kui olen midagi huvitavat teinud – seda lihtsalt jagatakse ja laigitakse,“ sõnab ta oma kogemusest. Koroonaaeg pole aga tellimusi juurde toonud, pigem vastupidi. „Pidusid peetakse ainult pereringis ja nüüd on inimestel rohkem aega ise kodus meisterdada,“ arvab kodukokk.



Ka ajusid peab ragistama
Kuigi kondiiter teeb kook koogi järel ja esmapilgul võib tunduda, et ühel hetkel saab kõik selgeks – nähtud, tehtud, proovitud –, siis senikaua, kuni on klientidel fantaasiat ja soove, paneb see tahes-tahtmata tööle ka kondiitri fantaasia. Näiteks siis, kui klient ütleb tordi teema ja lisab: „Ma usaldan Teid!“
„Siis peab küll ajusid ragistama ja see ongi äge. Saan oma fantaasiat kasutada. Olen isegi unes niimoodi tordi kujundusi näinud,“ muigab Deana. Tema juurde on tuldud ka fotoga, milline kook välja peab nägema, kuid võimalusel teeks ta tellimused siiski n-ö oma äranägemise järgi, kuna igal tegijal on siiski oma käekiri, mille juba kaugelt ära tunneb.
Deana kondiitrikarjääri kestel on mõnel korral ette tulnud ka seda, et klient ei ole päris rahul olnud. „Kui klient pole tootega rahul, siis oleme koos kokkuleppele jõudnud töö kompenseerimise osas,“ ütleb ta. Õnneks on rahulolematuid kliente vähem kui ühel käel sõrmi.
Keerulised valikud
Deana kookide ja küpsetistega on viimsilastel olnud võimalus tutvust teha ka Viimsi kohvikutepäeval. Näiteks möödunud aastal oli kondiitril valida, kas teeb valmis uhke pulmatordi tellimustöö või osaleb kohvikutepäeval. Naine valis viimase. Kuid sel aastal, olles taas valiku ees, jäi raske südamega tehtud otsusega peale Rally Estonia ning kohvikutepäev jääb seetõttu vahele. „Väga ebaõnnestunud kuupäeva valik ja täiesti arusaamatu, miks ei võiks kohvikutepäev olla jälle kahel päeval!? Minu meelest oli väga paljudele 2020. aastal meelt mööda, et sai rohkemates kohvikutes käia,“ arvab naine.
Deana usub, et Viimsis leidub veel ruumi uute kodukokkade jaoks. „Maailmas on nii palju erinevaid maitseid ja ideid. Kui leidub hakkaja tegija, miks mitte,“ arvab ta.