Kolme lapse ema Anli Aja viib veerandsada viimsilasest jalakeerutajat suvel esimest korda Eesti Naiste Tantsupeole Jõgeval. Ettetantsimiseks valmistumisel tuli naistel rakendada parasjagu nutikust – õppimine toimus nii paberilt jooniseid lugedes, veebikeskkonnas Zoom kohtudes, videosalvestiste järgi samme seades kui ka trupikaaslase hoovis botikute vahel hüpates.
Anli Aja sõnul oli prooviperiood üsna pingeline ja tantsupeole pääsemine polnud kuni päris lõpuni kindel. Edasipääsejad valiti seekord video teel ehk kõik peole saada soovijad pidid oma sooritused digitaalselt jäädvustama ning žüriile edastama. Tulemused ehk rühmade nimekiri avaldati ilma pikema tagasisideta kokkulepitud ajaks kirjalikult.
Naiste rõõm saavutuse üle oli kirjeldamatu. „Kuna juhendan kahte rühma, siis natuke olin ka ise tulemuste ootuses ärevil, sest soovin ju kõigile eduelamust pakkuda. Võtan naiste ees mütsi maha ja olen tänulik, et suutsime selle keerulise pandeemia kiuste n-ö ellu jääda ning ka peole kvalifitseeruda. Kuna viimased aastad on kogu kultuurivaldkonnale väga rängad olnud, siis minu suurim hirm oli rühmade lagunemine. Kartsin seda väga!“ tunnistab Anli täie tõsidusega hääles.
Pani külarahva tantsima
Viimsi valla ehk peamiselt Randvere küla kogukonna naisterühmi juhendab ta juba viiendat hooaega. „Alustasin aastal 2012 kohalikus koolis lasterühmadega ning selle kõrvalt tekkisid esimesed tantsuhuvilised esmalt kolleegide ja veidi hiljem lapsevanemate näol. Sealt see arenema hakkas ning täna teen proove juba kahe naisrühmaga. Võimalik, et saame tulevikus ka ühe segarühma kokku,“ unistab ta.
Lasterühmi loeb ta kokku kuus. „Vanimad on tänaseks Randvere koolist välja kasvanud vilistlased ehk minu jaoks on nad noorterühmaks, kellega oleme koos seda rada käinud kõik need kümme aastat, mis ma Viimsi vallas tegutsenud olen. Ülejäänud trupid on kooliõpilased, kellel jaoks on rahvatants ka tunniplaaniga liidetud.“ Kokku toimetab Anli käe all ligi 180 tantsijat vanuses 3 kuud kuni 70 aastat.
Pühendab end tantsule emapuhkuse kõrvalt
„Aktiivsest tööst tahvli ees olen end momendil taandanud, tegelengi ainult oma rühmadega ja liikumistundidega nii Randvere koolis kui ka Põnnipesa lasteaias ja beebikoolis. Seda eelkõige rõõmsal põhjusel, et minu perre on viimase nelja aasta jooksul sündinud kolm last. Noorim liitus meiega mullu oktoobris,“ ütleb ta ja täpsustab, et toimetab lisaks tantsule ka tervist edendavate koolide ja lasteaedadega, olles maakonnas terviseedenduse koordinaator. „Tants ja tervis käsikäes.“
Tantsukirg pole nende viimaste aastatega pausil pidanud olema. „Mul on n-ö kuldne abikaasa, kellega tutvusimegi läbi rahvatantsu ning tänu tema panusele on mul võimalus kogukonnale seda rõõmu pakkuda. Vahel on lapsed isegi trennis kaasas, vaatavad pealt ja õpivad sellest ka ise,“ lausub ta.
„Vanemale pojale meeldib naisrühmade liigitants „Meie polka“, mida ta naiste esituses alati väga näha soovib. Ütleme nii, et see on tantsijatele üks päris intensiivne pingutus ja võtab parajalt võhmale. Kõik juba naeravadki, et alati kui ma lapse kaasa võtan, siis tuleb jälle polkale pühendatud treening. Eks see tuleb neile ainult kasuks,“ lisab Anli lustakalt. „Kodune põhitants on meil momendil kaerajaan.“
Tants on elu!
„Tants peaks olema kõigile!“ leiab õpetaja. Ta täpsustab: „Esiteks on see tähtis liikumisharrastuse vaatepunktist, kuid klassijuhatajana näen selles suurt kasutegurit ka kasvatuslikust vaatenurgast. Mul ei ole oma klassidega mitte ühtegi sellist muret, millest teised õpetajad tihti räägivad. Laste omavahelised suhted on suurepärased, nad on sotsiaalsed, julged, arvestavad üksteisega ja teevad koostööd. Tants liidab!“ usub ta.
„Minu põhimotoks on panna kõikide tantsijate silmad särama ja anda neile edasi tunnetus selle valdkonna ägedusest. Pealegi kanname koos edasi pärimust, mis on eestlaseks olemise juures oluline. Leian, et nii koorilaul kui ka rahvatants peaksid olema igas Eestimaa koolis õppekava üheks osaks ning tasuta kõikidele kättesaadavad. Töö selle nimel käib ning võin öelda küll, et täna on inimeste tantsu juurde meelitamine mõnevõrra lihtsam kui seitse, kaheksa või kümme aastat tagasi. Rahvatants on populaarne!“
Püstitab igal hooajal uued eesmärgid
Anli rõhutab, et tema soov on pakkuda igale tantsijale võimalust eneseväljenduseks. „Grupitrenn ei ole kogu asja sisu. Tore peab olema ning seda pakuvad ühiselt püstitatud mitmekülgsed eesmärgid. Tantsupidudel osalemine on oluline, kuid esinemisi on meil nii Viimsi vallaga seotud üritustel kui mujal. Lisaks soovin lastele, noortele ja naistele pakkuda elamusi erinevate festivalide näol. Üheks suurimaks on Europeade, mis toimub igal aastal erinevas riigis. Mina ise olen tänu rahvatantsule juba pool Euroopat läbi käinud,“ sõnab ta. Ja lisab: „Räägime hooaja algul alati tantsijatega plaanid läbi, sest ühised eesmärgid peavad olema, mille poole liikuda.“
Tants liidab kogukonda
Kuna lõviosa tantsijaid on Randvere küla elanikud, siis ühiseid kohtumisi on naistel ja lastel ka väljaspool trennisaali. „Püüan muu elu kõrvalt võtta aega ühisürituste korraldamiseks. Tantsijatega oleme käinud matkal, metsas telkimas, bowlingut mängimas, talgutel või kellegi juures niisama kokku saanud. See aitab meid siduva hobi hoida huvitava, vahelduva ning emotsionaalselt rahuldust pakkuvana. Ühine kogukonnatunne on väga tugev ning ilmselt on see ka üks oluline tegur, mis meid üheskoos rasketest aegadest läbi tulla aitas,“ tõdeb ta.
„Sellest hooajast panime aluse MTÜ-le Randvere Tantsupere, mille all toimetavad naisrühmad ja noorterühm. Lasterühmad kuuluvad Randvere kooli alla. See kõik kokku moodustabki ühe suure ja toreda tantsupere.“
Tantsupisik geenides
„Mu ema on öelnud, et alustasin tantsimisega enne kõndimist. Olen kogu oma elu nii rahvamuusika kui ka -tantsu vaimsuses sirgunud. Proovinud olen ka teisi stiile ehk nii seltskonna- kui ka peotantsu ja muud. Pillidest on mulle tuttav nii klaver, kannel, lõõts kui ka akordion. Viimast õppisin Viimsi muusikakoolis ning mängin lastele rõõmuks üsna tihti,“ räägib tantsuõpetaja.
Kui esimesed päris rahvatantsutunnid sai ta esimeses klassis legendaarse õpetaja Maido Saare juhendamisel, siis oma hinge müüs Anli rahvatantsule pea veerand sajandit hiljem. „Käisin ansambli Kala kontserdil, kus minu juurde astus üks noormees ja uuris, kas ma oleksin huvitatud talle tantsupartneriks tulemisest. Liitusin umbes pooleks aastaks Anija segarühmaga, mis käis koos Kehras. Sõitsin igal pühapäeval Tallinnast rongiga trenni ja tagasi. Ütleme nii, et aega sellele ikka kulus, aga äge oli. Temaga koos tantsisime ka veel Viimsi rühmas Valla-alused,“ meenutab Anli.
„Kuna töötasin sel ajal Rae vallas Jüri gümnaasiumis, siis liitusin paralleelselt ka sealse noorterühmaga Sukad & Tagi, kus tantsin seitse aastat. Elu viis mu kokku ka Mustamäel tegutseva tantsuseltsiga Pääsuke, kus toimetasin kokku üheksa aastat. Just seal sain tuttavaks oma tänase abikaasaga. Sealt sai alguse ka minu tõsisem juhendajatee, mille suurimaks mõjutajaks oli omakorda Jüri rahvatantsuõpetaja Linda Pihu.“
„Mul on magistrikraad kasvatusteadustes ning lisaks olen lõpetanud rahvatantsujuhtide kooli ning seda suuresti tänu Lindalt saadud inspiratsioonile. Tema pakkus, et võiksime Jüri koolis lasterühmadega tegelema hakata, ning nägi minus juhendajana potentsiaali. Edasine on ajalugu. Mul on olnud suur õnn tutvustada rahvatantsumaailma sadadele noortele ja kui osadki nendest täiskasvanuna selles maailmas jätkavad, on minu elutöö tehtud,“ arvab Anli.
Hea teada
MTÜ Randvere Tantsupere loodi 2021. aasta septembris, et enda alla koondada rahvatantsuhuvilised lapsed, noored ja naised Randvere ja Viimsi kogukonnast. Ühiselt toimetavad Randvere kooli seitse tantsurühma ja kolm kogukonna rühma noortest ja naistest.
Rohkem infot leiab Randvere Tantsupere Facebooki lehelt.
Naiste tantsupidu
Mõlemad MTÜ Randvere Tantsupere naisrühmad pääsesid suvisele naiste tantsupeole.
III Eesti Naiste Tantsupidu „PereLugu“ toimub 12. juunil Jõgeval.
Kokku toimub kolm etendust:
Kell 11 – Peaproov-etendus
Kell 15 – I etendus
Kell 19 – II etendus
Piletid Piletilevist.
