Nikolai Bentsler asus Viimsi vallavalitsuses abivallavanemana ametisse möödunud aasta novembris ja veab eest kultuuri- ja spordivaldkonda. Miks näitlejana tegutsenud mees otsustas teha kannapöörde ja minna poliitikasse ning kuidas on esimesed kuud möödunud, räägime kohe lähemalt. Alustame aga päris algusest.

Nikolai Bentsler (37) sündis Tallinnas ja kasvas üles Lasnamäel. „Minu lapsepõlv oli väga tore. Nii ema, isa kui ka kümme aastat vanem õde mängisid minuga ja panustasid minu kasvatamisesse väga palju. Ma ei tundud kunagi ennast üksikuna ja olin väga hoitud,“ lausub ta.

Kodunt sai Nikolai kaasa hulga ilusaid mälestusi ja elutarkust. „Palju aastaid mängisime isaga õhtuti malet, alustasime alati kell 19. Hiljem sain aru, et see ei olnud lihtsalt mäng, vaid isa õpetas mulle distsipliini. Meenub ka see, et kui midagi läks katki ja sama asja polnud võimalik asemele osta, siis isa improviseeris ja remontis asja nii, et see hakkas uuesti tööle. Tänu sellele mõistsin, et isegi, kui tundub, et olukorrast ei ole väljapääsu, siis tegelikult see ei tähenda, et nüüd on lõpp. On vaja vaid vaadata teisest nurgast ja sa leiad lahenduse,“ toob ta välja.

„Lapse kasvatamine on tegelikult väga raske töö ja minu perekond panustas minusse väga palju. Tunnen, et olen neile kõvasti võlgu, et 1990. aastate alguses Lasnamäel kasvades sai minust inimene, mitte pätt,“ sõnab Nikolai. Ta möönab, et võimalusi oli ju tol ajal erinevaid ja halvale teele oli lihtne sattuda, aga temaga erilisi pahandusi ei juhtunud. „Kaks korda olen küll poisikesena politseiga kokku puutunud. Ühel korral läksin vales kohas üle tee. Teisel korral mõtlesime sõpradega, et teeme nalja ja läheme võõra kooli kehalise kasvatuse tundi. Teadsime, et seal ei ole kõige tähelepanelikum õpetaja ning ütlesime talle, et oleme uued õpilased. Õpetaja pani meid kirja ning mäletan, et sain isegi selles tunnis kaugushüppes viie,“ muigab Nikolai. Siiski jäid uljad noormehed valega vahele ning pidid politseile aru andma. „Meid noomiti ja saime hoiatuse. Samas politseinikud naersid ise ka ja ütlesid, et olete väga head näitlejad, et selline asi läbi läks,“ meenutab ta.

Juhus tõi esimese filmirolli

Kui tulevane näitleja õppis keskkoolis, astus ühel päeval klassi režissöör Andres Puustusmaa. Ta vaatas pisut ringi ja näitas näpuga õpilaste peale ja kutsus: „Sina, sina ja sina, tulge minuga kaasa!“ Üheks väljavalituks osutus Nikolai, kes ei saanud alguses aru, milles asi, ja mõtles juba, et millega ta nüüd on hakkama saanud. Selgus aga, et tegemist oli „Lilja 4-Ever“ filmi castinguga ning läks nii, et rolli sai endale Nikolai. „See oli minu esimene suurem kokkupuude näitlemisega ning filmi tehes sain aru, et näitlemine on see, mis mulle meeldib,“ sõnab ta.

Edasi õppis noormees poolteist aastat Eesti Draamateatri stuudios ning pärast keskkooli avanes võimalus minna Moskva teatristuudiosse, kohe teisele kursusele. „Mulle väga meeldis kooliaeg Moskvas. Elasin ühiselamus, kus tudengielu kees täiel rinnal. Meil oli väga loominguline keskkond ja koostöös sündis palju huvitavaid asju. See oli väga tore aeg,“ meenutab ta.

Teatritee algas legendide käe all

Kui Nikolai lõpetas õpingud Moskvas, pakkusid Merle Karusoo ja Toomas Lõhmuste talle rolli lavastuses „Küpsuskirjand 2005“. Näitleja meenutab, et tol ajal ta eesti keelt eriti ei rääkinud, aga lavastajad ütlesid kohe, et nemad vene keeles rääkima ei hakka. „Algus oli pisut keeruline. Istusin proovides ja kuulasin. Ühel hetkel käis heas mõttes plahvatus ning hakkasin eesti keeles rääkima,“ meenutab ta. Täna räägib ta eesti keelt vabalt ning valdab hästi ka inglise keelt, mille õppis selgeks ingliskeelseid filme ja telesaateid vaadates. Just hea keeleoskus on võimaldanud tal mängida väga erinevaid rolle teatrilaval, sarjades ja filmides.

Ühte ja ainust lemmikrolli on küll keeruline esile tuua, aga pika pinnimise peale ütleb Nikolai, et talle väga meeldib mängida draamateatris Henrik Toompere jr lavastuses „Väljaheitmine“. „Selles lavastuses klappis kõik algusest peale väga hästi – trupp, lavastaja, materjal. Olen väga tänulik teatrile ja lavastajale, kes andis piisavalt vabadust. Mängin la vastuses Vandaali – meest, kellel on väga raske elu. Seni on mul õnnestunud iga kord lavale minnes avastada oma tegelases midagi uut. Minu meelest teater ning üldse kogu kunst ja looming peabki olema alati arenemises. Kui lavastuses tekib hetk, mil see enam ei arene, siis on see end ammendanud,“ leiab Nikolai.

Looduselähedus meelitas Viimsisse

Viimsiga on Nikolai seotud olnud viimased üheksa aastat. Kodu rajas ta koos abikaasaga Leppneeme külla. „Teadsin kindlalt, et tahan just Viimsisse kolida, sest siin on meri ja metsad ning see pole liiga suur koht. Mõnes paigas elad küll oma majas, aga kui tahad metsa või mere äärde minna, pead autosse istuma ja kuhugi sõitma. Viimsis piisab väikesest jalutuskäigust, et loodusesse jõuda,“ lausub ta.

Suure elumuutuse tõi kaasa see, kui Nikolai pisut rohkem kui aasta tagasi isaks sai. „Eesti keeles on väljend „kanaema“, aga mina olen „kanaisa“. Abikaasa teeb vahel nalja, et tema peaks olema see, kes lapse pärast rohkem muretseb, aga meil on nii, et mina kogu aeg mõtlen, kas pojal on ikka õige müts peas, miks ta käed on külmad, äkki ta kukub ja saab haiget ja nii edasi,“ kirjeldab ta ennast isarollis. „Vabast ajast veedan väga palju koos pojaga. Vahel ehitame midagi, mängime erinevaid mänge, käime jalutamas. Mulle väga meeldib temaga koos olla,“ lisab ta.

Nikolai seisab esmajoones looduse säilimise ning laste ja noorte tuleviku eest. Foto: erakogu

Kannapööre poliitikasse

Poeg on ka üheks põhjuseks, miks Nikolai otsustas minna poliitikasse ja kandideerida Viimsi vallavolikokku. „Hakkasin mõtlema oma poja ja teiste laste tuleviku peale ning sain aru, et kui tahan midagi muuta, siis pean kandideerima. Mäletan, kui jalutasime isaga Lasnamäel ja ta näitas mulle, et siin oli kunagi mets ja siin tehisjärv, aga enam neid ei ole. Ma ei tahaks, et Viimsis juhtuks samamoodi, vaid soovin, et säiliks mets ja loodus,“ toob ta välja ühe põhjuse.

Samuti seisab ta selle eest, et Viimsi lastel ja noortel oleks rohkem võimalusi sportimiseks ning kultuurist osa saamiseks. Ta tahab tööd teha selle nimel, et vallas pakutaks lastele just selliseid tegevusi, mis on nende jaoks huvitavad. „Lapsed ja noored ei peaks tundma, et trennides ja huvitegevuses osalemine on kohustus. Meie töö on teha nii, et see oleks nende jaoks huvitav. Igal põlvkonnal on natuke erinevad huvid ning noortele pakutav peab ajaga kaasas käima. See aga ei tähenda, et traditsioone ei peaks hoidma ja tutvustama, aga kõik peaks olema sünergias ja tasakaalus,“ leiab ta. Lastele ja noortele kultuuri tutvustamist peab ta väga oluliseks. „Kultuur on vundament, millel seisab kõik muu. Kui sul ei ole kultuuri, siis sa võid edasi liikuda, aga sa ei saa seda teha õigel viisil.“

Töö on huvitav

Esimesed kuud abivallavanema ametis on möödunud vägagi töiselt. „Mulle meeldib, et töö on raskem ja tegevust on palju rohkem, kui ma enne ametisse asumist arvasin. Tööpäev ei lõpe kell viis või pool kuus, aga kui on tulemust vaja, siis ei saagi tunde lugeda,“ ütleb ta.

Nikolai on rahul oma meeskonnaga, kes vallavalitsuses kultuuri ja spordi küsimustega tegelevad. „Nad teavad alati vastuseid, kui ma midagi küsin, ega nurise kunagi, kui on vaja pikki päevi teha,“ kiidab ta.

Esimesteks suurimateks töödeks on vastse abivallavanema ja tema tiimi jaoks Viimsisse jalgpalli sisehalli ja uue spordikeskuse rajamine. „Nende ehitamine on kirjas ka koalitsioonilepingus ning teeme iga päev tööd selle nimel, et projektidega edasi liikuda. Peame rajama keskused, mis on kaasaegsed ja vastavad kõikidele vajadustele. Suur aitäh kõigile, kes kaasa on mõelnud,“ sõnab Nikolai.

Käimas on kultuuriaasta

Käesolev aasta on Viimsis kultuuriaasta ning selle raames on kultuuriosakonnal samuti palju plaane. „Kultuuriaasta tähtsaim eesmärk on panna parimal moel kogukonna ja kogu Eesti heaks tööle 2022. aasta kevadel avatav kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, kui keskne Viimsi valla valdkonna uus ja kaasaegne tõmbekeskus. Selles alustavad tööd mitmekesiste võimalustega huviharidusasutused ning leiavad rakendust ja erinevaid kultuurielamusi Viimsi valla elanikud ja huvilised üle Eesti,“ ütleb Nikolai. Ta lisab, et selle kõrval on kultuuriaasta eesmärgiks arendada, mitmekesistada ja väärtustada Viimsi valla kultuurivaldkonna erinevaid tegevusi Viimsi poolsaarel ning saartel. Planeeritud sündmuste hulgas on neid, mis on viimsilaste jaoks juba teada ja pikkade traditsioonidega, nagu näiteks võidupüha ja jaanipäeva tähistamine Viimsi mõisa pargis, Rannarahva festival vabaõhumuuseumis või kohvikutepäev, aga mõttes on ka mitmeid uusi projekte, näiteks Viimsi tänavakunsti festival.

Kultuuri peab Nikolai kõige aluseks. Foto: erakogu

Perekond on kõige tähtsam

Pole kahtluski, et tööpäevad abivallavanemana on pingelised, sest erinevaid teemasid ning lahendamist vajavad küsimusi on palju. Selleks, et järgmisel hommikul taas puhanuna ja ärksa meelega töölaua taha asuda on Nikolail väga lihtne nipp. „Mul on koer, kellega ma pean jalutama. Metsas kõndimine on hea lõõgastus, samas saab jalutades ka rahulikult erinevatele tööga seotud küsimustele mõelda ning ühtlasi saab pika jalutusringiga kaloreid kulutada,“ ütleb ta.

Lõpetuseks küsin Nikolailt, mis talle elus ja töös kõige rohkem rõõmu valmistab. „Elus pakub mulle kõige rohkem rõõmu minu pere. Töös pakub rahuldust see, kui mõnele suurele probleemine õnnestub lahendus leida,“ vastab ta.

Kolleegid räägivad

Vallavanem Illar Lemetti

Nikolai näol said vallavalitsuse töötajad kolleegi, kes on sõbralik, avatud ja töökas. Tal on palju uusi mõtteid, kuidas kultuuri- ja spordivaldkonda edasi arendada. Lähiaastatel ootavad tema töövaldkonnas elluviimist mitmed suured projektid. Olen kindel, et Nikolai eestvedamisel saab kõik kavandatu ka tehtud.

Viimsi Artiumi juht Kristiina Reidolv

Nikolaiga oleme Viimsi Artiumi arendusküsimustes korduvalt kohtunud ja arutelusid pidanud. Oleme põhjalikult arutanud nii organisatsiooni käivitamist, programmi kokkupanemist kui ka eelarveküsimusi. Olen ka varem tööalaselt teatrivaldkonnas temaga kokku puutunud – saan kinnitada, et ta on suurepärane näitleja, kes valdab hästi laval ka improviseerimiskunsti.

Kolleegi ja koostööpartnerina on Nikolai väga toetav ja kaasamõtlev. Ta on väga viisakas ja soliidne, kes head märgates alati seda välja ütleb. Ta oskab tunnustada ja seeläbi motiveerida.

Kindlasti on Nikolai suurimaks tugevuseks praeguses ametis kultuurivaldkonna tundmine loojana. Looming on kultuuri olemuslik tuum. Kes tegeleb ise loominguga, see mõistab, kuidas kultuur sünnib ja miks ühiskond kultuuri vajab. See mõistmine on aluseks valdkonna kureerimisel ja korraldamisel.

Viimsi raamatukogu direktor Tiiu Valm

Abivallavanem Nikolai Bentsler, kelle vastutusalas on vallaraamatukogu, on suhteliselt lühikese ajaga haakunud meie probleemistikuga. Koos oleme arutanud raamatukogu jooksva aasta eelarvet, teenuste tehnilisi uuslahendusi  ja palju muud. Meeldiv üllatus meie kollektiivile oli, kui ta pidas raamatukogu meeles 2021. aasta 5. detsembril, kui täitus kaks aastat uutesse ruumidesse kolimisest ja esimene nn nõupidamine toimus kohvilaua aruteluna. Kahtlemata on raamatukogu temaatika talle uus, aga seejuures huvitav ja usun, et koostöö edeneb meil hästi.

Spordi- ja liikumisharrastuse vanemspetsialist Paavo Nael

Nikolaiga kohtusime tema ametisse asumise esimesel päeval. Pikemalt ootamata võttis ta kohe ülesanded ette ja asus nendega tegelema, uurides tausta ja otsides kõikvõimalikke lahendusi. Imekspandavalt kergelt haaras ta kogu kultuuriosakonna laia teemaderingi, omamata seejuures varasemat töökogemust omavalitsuses. Ta on kindlasti väärtuslik leid abivallavanemaks.

Nikolai on väga mõnus „boss“, sest juhib kolleegina, mitte kõrgemalt positsioonilt. Selliseid kohtab harva. Mõistame teineteist hästi ja tööd sujuvad. Väga hea on, et ta võtab tööle kaasa oma huumorimeele. 

Avafoto: abivallavanemana Viimsi Tunnustab 2021 üritusel kõnet pidamas. Foto: Tiit Mõtus