„Kui me muretseme ainult pumba pärast ja ei hoolitse kaevu eest, siis kaob meie kodumetsadest veel midagi peale allika või ojanire.“ (Fred Jüssi)
Viimsi poolsaare maastik on vaheldusrikas – kivine rannik ja poolsaare keskosas mets, kus on laane- ja salumetsi, rabastuvaid männikuid ja soometsi. Selle säilimiseks on oluline, et ka järeltulevad põlved mõistaksid looduskeskkonna väärtust ning kõige omavahelist vastastikust mõju. Asustustiheduse suurenemine tungib looduskeskkonnale paratamatult peale, mistõttu kerkivad esile sellega kaasnevad probleemid nagu reostus ja elurikkuse vähenemine. Viimsi kool annab oma panuse Viimsi looduse rikkalikkuse säilitamisse Rohelise kooli programmi kaudu.
Viimsi kool on Roheline kool juba kolmandat aastat. Roheline kool ehk ECOSCHOOLS on ülemaailmne programm, milles osaleb ligi 53 000 kooli 67 maalt. Programmi eesmärk on jätkusuutliku arengu edendamine keskkonnahariduse abil. Rohelise kooli tegevuste eestvedajaks on Viimsi koolis Kersti Ojassalu.
„Rohelise kooli programm ühendab üheks tervikuks kõik koolis toimuvad keskkonnahariduslikud tegevused, sest Viimsi koolis on väga palju programmiga haakuvaid ettevõtmisi: TORE, KIVA, liikuma kutsuva kooli, tervisenõukogu ja õpilasesinduse tegemised, UNESCO ühendkoolide võrgustiku projektid, õppekavakohased väljasõidud ja KIK-i projektide raames õuesõppetunnid,“ räägib ta programmi tugevustest ja väljakutsetest. „Oleme ühelt poolt nagu maapiirkond, teisalt aga väga linnastunud ala. See on meie tugevus – meil on võimalik oma õppeprotsessi läbi viia looduses. Koolimaja asukoht annab võimaluse mitmesugusteks tegevusteks: tutvuda Põhja-Eesti pankrannikuga ja klindialuse loodusega, meil on oma rändrahnud ja võimalus viia läbi teemakohaseid tunde Läänemeri rannikul. Kõiki neid õppekavakohaseid tegevusi toetab ka Rohelise kooli alane tegevus,“ selgitab Ojassalu.
Ta lisab, et loodetavasti saavad tänu sellele programmile nii õpilased, õpetajad kui ka vanemad oma käitumises ja tarbimisharjumustes senisest keskkonnateadlikumaks, sest tänased lapsed otsustavad tulevikus, kuidas Maa loodusvarasid kasutatakse. Seega on suurimaks väljakutseks suurem kaasatus erinevatel tasanditel.
Mis on juba tehtud?
Vaatamata koroonaviiruse levikule on sel aastal juba nii mõndagi toimunud. Sügisel lõppes üle-eestiline pudelite kogumise kampaania #Ärarääma, kus meil õnnestus koguda 625 ühikut taarat ja jõuda esimeses kategoorias (koolid, kes kogunud kokku kõige rohkem pandipakendeid) 9. kohale.
September jätkus prügikoristuse lainel: 18. septembril osales kahe tunni jooksul maailmakoristuspäeval 544 õpilast, ligi kaks korda rohkem kui 2019. aastal! Eesmärk oli märgata mikroprügi ja mõtestada, kui palju õpilased ise prügi toodavad või sorteerivad. Kokku korjati 1000 liitrit prügi, millest ca 3 kg olid suitsukonid. Piirkond oli noortele tuttav, kuid põõsastest ja nurgatagustest leitud prügikogused üllatasid neid siiski. Leiti ka mitmeid isetekkelisi prügimägesid ning prügi kogus tuli oodatust suurem. Peale koristusaktsiooni suundusid õpilased klassiruumidesse, kus teostasid oma prügi analüüsi, arutlesid, mida nad õppisid ja mida saaks tegelikult prügist teha. Artikli kirjutamise ajal on käimas jäätmetekke vähendamise nädal, mis keskendub tarbija valikutele, millel oleks keskkonnale võimalikult väike jalajälg. Õpilastel on oluline juba varakult mõista, kuidas erinevad protsessid maailmas omavahel seotud on.
Õiglane kaubandus on teema
Kuidas on keskkonna ja inimeste ekspluateerimine seotud meieni jõudvate toodetega, aitab mõista õiglase kaubanduse nädal. Õiglase kaubanduse eesmärk on tagada arengumaade, nt Aafrika, Aasia ning Kesk- ja Lõuna-Ameerika väiketalunike toodetele õiglane hind ning parandada istanduste tööliste töö- ja elutingimusi. Maailma säästva arengu huvides peab toote hind olema õiglases vastavuses tootmise kuludega, see tähendab, et toote madal hind ei tohi kujuneda keskkonna ja tööjõu väärkohtlemise arvelt.
Viimsi koolis toimusid nädala jooksul teematunnid, kus vaadati teemakohaseid filme ja peeti arutelusid. Toimus videotund, kus 7., 8. ja 9. klasside õpilased said kuulata ÜRO pagulasagentuuri Balti regioonijuhi Kari Käsperi loengut „Kliima ja sundränne“. Kodunduse tundides tutvustati õiglase kaubanduse märki Fairtrade ning selle märgiga tähistatud kaupade tootmistingimusi. Kõige agaramad Fairtrade toodete ostjad olid 6.e klassi õpilased. Küpsetati Fairtrade toodetega küpsiseid ja valmistati banaanijäätist, millega said maiustada nii õpilased kui ka kooli töötajad. Koolis on üleval kolm näitust: „Väärikas elu kõigile“, „Sa oled, mida sööd“ ja „Imeline shea-või“.
Oma silm on kuningas
Mõeldes oma kodukandi looduskeskkonna rikkusele, tasub välja tuua õpetaja Meri Heinsalu eestvedamisel toimuvad õppekäigud nii Viimsi valla looduses kui ka kaugemal. Otsene kontakt loodusega koolikeskkonnast eemal parandab nii õpilaste vaimset ja füüsilist tervist kui ka omavahelisi suhteid.
Õuesõpet saab teha edukalt igal aastaajal. Osake loodusest on koos õpetaja Meriga tulnud ka tagasi koolimajja – oktoobris toimus raamatukogus 8A, 8C, 8D ja 8F klasside okaspuude näitus. Novembris toimus ülekooliline projektipäev, kus õpilased õppisid iseseisvalt distantsõppes. Päev ei toimunud vastavalt tavalise tunniplaani ainetele, vaid keskkonnateemalisse päeva olid lõimitud erinevad ained ja pädevused. Õpilased uurisid näiteks oma pere tarbimisharjumusi köögis, tutvusid Läänemere rannikuga, teadvustasid e-jäätmete probleemi ja kaardistasid oma riidekapi sisu tootjamaid.
Kersti Ojassalu on Viimsi koolis õpetanud 37 aastat ning oskab öelda, kuidas on selle ajaga muutunud õpilaste teadmised keskkonnateemadest. „Teoreetilistes teadmistes ilmselt nii suurt vahet ei ole, alati on olnud õpilasi, keda huvitavad loodus ja loodusteadused. Päris palju on õpilasi, kes teavad teooriat, teavad, kuidas loodusseadused toimivad, aga paraku ei käitu nende teadmiste kohasel. Ja samas on suurenenud kindlasti noorete hulk, kes on väga keskkonnateadlikud ja järgivad keskkonnasõbraliku käitumise tavasid igas eluvaldkonnas ehk kes on nn rohelised. Praktilise looduse tundmine oli eelmistel põlvkondadel kindlasti parem,“ leiab õpetaja.
Keskkonnaprobleemid mõjutavad otseselt meie elukeskkonda ja -kvaliteeti nii ülemaailmselt kui ka kohalikult. Praegused kooliõpilased on need, kelle eluajal toimuvad suurimad keskkonnaalased väljakutsed ning on oluline, et me neid selleks ette valmistaksime. Seni on meie endi teha, et neid väljakutseid tuleks vähe ning loodukauneid paiku Viimsi poolsaarel säiliks.
