Minu idee minna vahetusaastale sai alguse 9. klassis, kui YFU vabatahtlikud tulid meile oma kogemusest rääkima. Tollest hetkest peale oli mul peas mõte, et ka mina soovin ühel päeval midagi sellist korda saata. Poolteist aastat hiljem, 2020. aasta alguses olin juba vahetusaasta lepingule alla kirjutanud, kuid koroona tõttu lükkus minek 2021. aasta sügisesse.

Vahetusriiki valides teadsin kindlalt, et soovin minna väljapoole Euroopat ning ära õppida uue keele. Otsustasin, et parim koht on mõni Ladina-Ameerika riik ning nendest kõige huvitavam tundus Ecuador oma imeilusa looduse ja kultuuriga.

Minu eelnevad teadmised Ecuadorist piirdusid vahetusõpilaste blogidega ning infoga internetist. Teadsin näiteks, et Ecuadorile kuuluvad Galapagose saared on üks kõige liigirikkamaid paiku maakeral ning et riigi mandriosa koosneb kolmest regioonist: rannik ehk La Costa, Andide mäestik ehk La Sierra ning Amazonase vihmamets ehk El Oriente.

Elan Santo Domingo linnas. see on tuntud ka kui Santo Domingo de los Colorados, mida loetakse rannikuks ning on tuntud aastaringse sooja niiske kliima ja põlisrahva tsachilate poolest, kelle meesliikmete traditsiooniks on oma juuksed punaseks värvida. Ecuadoris elab umbes 17 miljonit inimest ning nendest 500 000 minu linnas, Santo Domingos.

Koolielu Ecuadoris

Õpin 12. klassis koolis nimega La Providencia. Kogu õppetöö toimub hispaania keeles. Koolitunnid on lühemad kui Eestis, iga ainetund kestab 40 minutit ning vahetunnid on samuti väga lühikesed. Haridustase, vähemalt minu kogemuse põhjal, on palju madalam kui Eestis. Igas koolis on kohustuslik õppeaine inglise keel, kuid valdav enamus ei räägi seda sõnagi, sest ka õpetajad ei oska inglise keelt korrektselt rääkida.

Erinevalt Eestist on siin gümnaasiumi õppekavas ka filosoofia, mis oli üks minu lemmiktunde. Samuti on religioon väga suur osa koolielust. Minu jaoks oli see alguses harjumatu, et haridus ja religioon nii sügavalt seotud on, sest meil on need väga eraldatud.

Kahjuks pidin viirusest tingitud piirangute tõttu õppima kogu kooliaasta virtuaalselt. Tänu sellele jäin ilma ühest põhilisest vahetusaasta kogemusest, milleks on koolis käimine.

Minu teine pere

Vahetusõde Danna ja Liis Mirjam Ecuadori pealinnas Quitos.

Minu vahetusperesse kuuluvad ema, isa ja minuvanune õde, kellega elame ilusa mägede vaatega korteris, minu arvates kõige toredamas linnaosas, kus on turvaline ning palju ägedaid kohti, kuhu sööma minna. Samuti on perel jänes, kes on juba kaks paari mu jalanõusid ära hävitanud.

Kindlasti on siinne pere väga erinev minu Eesti lähedastest just temperamendi ja väärtuste poolest. Ecuadoris on pere kõige tähtsam – perega veedetakse koos väga palju aega ning absoluutselt kõik söögikorrad veedetakse koos. Vahetusõega oleme väga lähedased ning käime koos jõusaalis ja postitantsus ning veedame enamuse ajast koos.

Uut keelt omandades

Ecuadori riigikeeleks on hispaania keel ning vähesed kohalikud räägivad suhtlustasemel inglise keelt. Kuid keeleõppe mõttes on see kasulik, sest nii saab hispaania keele kiiremini selgeks. Lihtsalt pole muud valikut kui õppida. Näiteks minu siinsed vanemad ei räägi sõnagi inglise keelt ning alguskuudel oli mul nendega keerulisem suhelda. Vahetusõde on erand, sest tema räägib inglise keelt sama hästi kui mina. Alguses aitas see väga palju, et oli vähemalt üks inimene, kellega sain end vabalt väljendada.

Vaatamata sellele, et olin varasemalt gümnaasiumis hispaania keelt kaks aastat õppinud, ei osanud ma siia jõudes peaaegu midagi. Esimestel nädalatel ei saanud ma absoluutselt aru, mis mu ümber toimus, heal juhul mõistsin vestluse üldist konteksti, aga kui keegi minult midagi küsis, siis lihtsalt naeratasin kohmetult ja ütlesin: ,,Si“. Kuid esimestel kuudel arenesin tohutult kiiresti ning iga päevaga mõistsin aina rohkem. Neljanda kuu lõpuks sain juba kõigest aru ja suutsin end ka piisaval tasemel väljendada. Nüüd, olles elanud Ecuadoris üheksa kuud, võin öelda, et vaatamata pisivigadele olen omandanud hispaania keele suhtlustasemel.

Ecuadori avastades

YFU reis Andidesse – Chimborazo mäel 5000 m kõrgusel.

Tänu imelisele vahetusperele ja teistele vahetusõpilastele olen saanud Ecuadoris palju reisida. Samuti korraldab YFU Ecuador igal aastal vahetusõpilastele kolm reisi. Esimene oli Amazonase vihmametsa, kus tutvusime sealse põlisrahva eluviisi ja imelise kohaliku loodusega. Ägedaim mälestus sellest reisist parvede ehitamine, millega mööda Napo jõge tagasi oma hotellini sõitsime. Lõpuks väsisid kõik suure palavusega parve peal istumisest ära, hüppasid jõkke ning lasid end voolul kanda. Paar minutit hiljem algas tugev vihmasadu, mis meid kõiki vihmametsa saunalaadses kliimas jahutas. See on minu üks ilusamaid mälestusi Ecuadoris. Teine reis toimus Andide mäestikus, kus külastasime mitut linna ja rahvusparki. Meil oli võimalus näha Ecuadori suurimat mäge Chimborazot, mis on kaetud lumega ning on maakera kõige lähedasem punkt päikesele. Mägedesse minnes kimbutab mind aga iga kord aklimatiseerumine, sest kilomeetrite kõrgusel merepinnast on hapnikku vähem ja õhk kuivem.

Kolmas reis oli Galapagosele saartele. Saime ujuda koos merilõvide ja merikilpkonnadega, näha ainulaadseid linnuliike, hiidkilpkonni ja iguaane, keda leidub ainult neil saartel. Saarte eripära on see, et need olid kuni 19. sajandini inimasustusest puutumata ning need asuvad 1000 km Ecuadori mandriosast eemal. Selline eraldatus võimaldas väga omapärase ökosüsteemi teket.

Samuti käisin vahetusperega mitmeid kordi Ecuadori pealinnas Quitos, mis on tohutu linn ümbritsetud vulkaanide ja mägedega. Mul oli ka võimalus külastada erinevaid linnu Ecuadori rannikul, kus lisaks perfektsele kliimale tehakse minu arvates parimat toitu kogu riigis.

Lisaks sellele sain vahetusaastal proovida esimest korda elus postitantsu, millega olen nüüdseks tegelenud juba neli kuud. See on spordiala, mille ümber on palju stigmasid, kuid enda kogemuse põhjal võin öelda, et need on kõik valed. Pigem on see mul aidanud parandada koordinatsiooni, ülakeha jõudu, enesekindlust ning painduvust.

Kokkuvõtteks

Kindlasti soovitan Ecuadori reisisihtkohana. Eriti looduse pärast. See on väike riik, kus võid kogeda mitut tüüpi ökosüsteeme, kultuure, loodusnähtusi. Rääkimata imemaistvatest ning odavatest roogadest ja puuviljadest. Pisikesel maalapil oleks justkui peidus mitu täiesti omamoodi riiki, mis kõik on avastamist väärt. Üks põnevamaid sihtkohti on kindlasti Galapagose saared oma ainulaadse veealuse maailmaga.

Vahetusaasta on aidanud avardada minu arusaamist maailmast ja sundinud ennast paremini tundma õppima. Tohutult huvitav on jälgida, kuidas funktsioneerivad inimesed ja ühiskond riigis, mis on niivõrd erinev Eestist. Tunnen, et suudan nüüd paremini tegeleda iga väljakutsega, mis elu mulle saadab ning kohaneda ükskõik millise keskkonnaga. See aasta on mulle õpetanud, kui kaugele viivad avatud meel ja süda. Naasen Eestisse mai lõpus, mil seisab ees koduse eluga taaskohanemine. Sügisel kordan 12. klassi.

Soovin tänada oma eesti peret ja sõpru, kes on mind igal sammul toetanud, mu imelist vahetusperet ja eriti oma kallist vahetusõde Dannat, ilma kelleta see aasta poleks olnud sama! Suured tänud kõikidele toetajatele! Ma poleks siin ilma teieta.

Vaade vahetuskodust Santo Domingos.

Liis Mirjam Juvas
Viimsi noor

Fotod: erakogu

Avafoto: Guayaquili iguaanide pargis.