President Lennart Meri 93. sünniaastapäeval toimunud mälestuskontserdil anti üle temanimelised preemiad. Juba üheksandat korda Viimsi valla poolt välja antava preemia pälvisid bakalaureusetööd kirjutav Lisanna Lajal ja möödunud aastal magistrikraadi kaitsnud Mirell Nõmm. Mõlemale anti üle 1600 euro suurune preemia.
Mõlemad laureaadid on usinalt tudeerinud südamelähedasel erialal. Lisanna Lajal on Tartu ülikooli eesti kirjanduse bakalaureuse kolmanda kursuse tudeng, kelle kaitstav lõputöö kannab pealkirja „Eesti räpptekstide ja rahvalaulu poeetilis-võrdlev analüüs“. Mirell Nõmm (avafotol, foto: Heiko Leesment) lõpetas möödunud aastal Eesti kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistriõpingud. Tema kaitstud lõputöö kandis pealkirja „Linnapark elanike aktiivsuse edendajana. Tallinna bastionivööndi näitel“ ja selle sisuks on Tallinna vanalinna ümbritseva bastionivööndi sidumine ühtseks multifunktsionaalseks pargivööndiks.
Koolitee algas Viimsis
Noored naised on tuule tiibadesse saanud Viimsist. Lisanna alustas kooliteed Viimsi keskkoolis, käis põhikoolis Tallinna balletikoolis ning gümnaasiumis Vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassis. „Minu haridusteed läbivaks teemaks on teater. Sellest kasvas mingil viisil välja praegune tee Tartu ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste bakalaureuseõppesse. Ühendavaks lüliks nende huvialade vahel on tekstide ettekandmine ning see, mis toimub teksti esituse ajal. Ja muidugi mäng! Mängust ei saa iial tüdida,“ räägib ta.
Lisanna osaleb aktiivselt ka ülikooli juures tegutsevas kirjandusringis Ellips, mis on justkui tema teine pere. „Meie põhimõtteks on teha igal nädalal üks kirjandusteemaline arutelu või ühislugemine ning liita selle abil eri alade õpilasi-õppejõude. Enamasti koguneme oma instituudi õppehoones, kuid oleme teinud koostööd ka Tartu kirjanduse maja, kirjandusfestivali Prima Vista ja teistega, arenedes nii ülikooli seinte vahelt välja. Ellips ongi väljastpoolt tulijatele justkui kirjandushuvilisi tudengeid ühendav platvorm,“ selgitab ta.
Mirelli haridustee algas Püünsi ja jätkus Viimsi koolis. „Kogu kooliaja olid mu lemmikaineteks matemaatika ning kõik kunsti ja käsitööga seotu. Käisin ka kunstiringis ja Viimsi kunstikoolis ning teadsin juba viiendas klassis, et tahan saada arhitektiks. Seetõttu tegin kunstikooli lõputööks esimese eramuprojekti ja gümnaasiumi ajal täiendasin end EKA avatud akadeemias. Sain sisse ka teistesse ülikoolidesse, kuid valisin EKA selle õppekava kunstilisema lähenemise tõttu,“ ütleb ta.
Kunst on olnud tema elus alati tähtsal kohal ning ta on kaasa löönud väga paljudes projektides. „Kõige erilisemat on ehk keeruline välja valida, aga väga meeldis ühe kursuse raames tehtud lõngainstallatsioon „Kontseptuaalne joonistamine“, kus kasutasin põnevalt olemasolevat ruumi ja tegin erksa ja värvilise ülesseadega ruumi rõõmsameelsemaks.“
Huvitavad teadustööd
Mõlema neiu lõpuööd on võrdväärselt põnevad ja lähtuvad muuhulgas isiklikest huvidest. Lisannale pakkus teema välja juhendaja Arne Merilai, kellele ta on väga tänulik. „Kõige enam huvitasid mind teema juures vähekasutatud ja -uuritud vältelised värsisüsteemid ning rohke rõhulibistus mõlemas tekstitüübis, millele juhendaja tähelepanu juhtis. Selle pinnalt saab võrrelda eesti kunstkirjanduse-eelseid tekstivorme ja nüüdiskultuuri ning sukelduda seejuures keele süvastruktuuri. Samas pakub meetrika uurimine ülekantavaid oskusi, mida hiljem mitmes suunas edasi arendada,“ kirjeldab ta. Senine uurimus on avanud talle eeskätt eesti räpi rikkalikku maailma ning toonud luuletekstid pelgast kõrgkirjandusest välja. „Märkan poeetilist keelekasutust pea kõikjal ja saan sellest ääretut rõõmu. Rahvaluule puhul on olnud huvitav tutvuda tekstide ajaloolise muutumisega.“
Mirell sai magistritööks ainest piiri tagant. „Reisides olen külastanud paljusid parke, mis on olnud väga sümpaatsed. Nende keskkond on nii mõnus, et kutsub avastama ja pargis aega veetma. Tallinnas elades, õppides, töötades ei ole ma selliseid parke väga palju leidnud. Vanalinna ümbritsev bastionaalvöönd on aga ala, mis on väga suure potentsiaaliga, mida hetkel ära ei kasutata. Seega tahtsingi luua parkide vööndi, kus oleks mõnus kasvõi töölt koju jalutada või lõunatada, aga ka koos pere või sõpradega pikemalt aega veeta. Märksõnadeks linnaruumi sidusus, mitmekesine vaba aja veetmine, linnapildi parendamine,“ iseloomustab ta oma tööd ja lisab: „Kõige huvitavam oli töö tegemise protsessis otsida näiteid tervest maailmast, kuidas on eelnevalt kehvasti lahendatud linnaruum vahel mõne üpriski lihtsa ettevõtmisega palju inimsõbralikumaks muudetud. Tihti hakkas mõte kohe rändama, et kus ja kuidas saaks erinevaid võtteid rakendada Eestis.“
Minevik ja tulevik
Kui korraks minevikku põigata, siis mõlemal neiul on oma mälestus ka seoses president Lennart Meriga. „Kõige lähem kokkupuude Meriga on „Hõbevalge” lugemine mõned aastad tagasi. Mäletan sellest avastamisrõõmu ajalooteaduse sügavike mõistmisel. Sääl alguses oli ka juttu paatidest. Nende kaudu tekkis teatud paralleel Jaan Krossi „Maailma avastamise“ ja ta ajaloolise haardega. Meri on oma panusega eesti kultuuri mulle kindlasti suureks eeskujuks,“ ütleb Lisanna.
Mirell täiendab: „Tegemist oli sõbraliku ja toreda härrasmehega, keda mäletan kõige eredamalt korrast, kui Piilupesa lasteaiarühmaga Kadriorus presidendi kantseleid külastasime ning temaga pisut juttu saime rääkida.“
Tulevikuplaanid on aga mõlemal laureaadil seotud oma erialaga. Lisanna plaanib jätkata õpinguid Tartu ülikooli magistriõppes ning panustada võimalikult palju Tartu kultuuriellu. „Kui küsida, kes minust siis lõpuks saab, vastan, et mulle meeldib kirjandusest ja teatrist rääkida, kirjutada ning mõelda – ilmselt ma seda ühel või teisel viisil tegema jäängi. Tore oleks mingil moel ka kirjandust õpetada, eriti muidugi luulet,“ avaldab ta.
Mirell töötab väikeettevõttes arhitekti ja eelarvestajana. „Tulevikus plaanin liikuda mõnda suuremasse arhitektuuribüroosse, et enda ideedega kaasa aidata linnaruumi arendamisele,“ sõnab ta.
President Lennart Meri preemia
President Lennart Meri preemia (varasemalt stipendium) eesmärk on innustada ja toetada humanitaarvaldkonnas õppivat üliõpilast või magistrikraadi omandanud noort, kes on seadnud sihiks koostamise või juba teostanud väljapaistva erialase uurimustöö. Preemiat annab välja Viimsi vallavalitsus. Taasiseseisvunud Eesti esimene president, kirjanik ja filmimees Lennart Meri on Viimsi valla aukodanik alates 10. jaanuarist 2006. 29. märtsil möödus eestlaste seas armastatud presidendi sünnist 93 aastat.
