Autor: Marina Kopajev, Keeltesumin projektijuht Pärnumaal
Sellel suvel avanes ühele Ida-Virumaa noorele võimalus veeta kümme päeva eestikeelses peres Viimsi vallas, eesmärgiga praktiseerida eesti keelt ja tutvuda Eesti kultuuriga.
Tegemist on kultuuriministeeriumi poolt rahastatud projektiga, mida viib läbi juba rohkem kui 20 aastat Integratsiooni Sihtasutus. Sel suvel osalesid projektis pered Pärnumaalt, Saaremaalt ja Harjumaalt, sh perekond Sulg Viimsist. Hea meel on tõdeda, et kogemus osutus positiivseks nii Kohtla-Järvelt pärit keeleõppija Maria kui ka tugipere jaoks. Eesti emakeelega peredel on võimalus enda osalemissoovist teada anda kodulehe keeltesumin.ee kaudu, kus on aastaringselt avatud registreerumine.
Tüdrukute kogemused
Maria: Elasin kümme päeva väga sõbralikus peres. Päevad olid sisustatud põnevalt: käisime palju ringi, suhtlesime, külastasime lahedaid kohti, nagu Tallinna teletorni, vanalinna, Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi, hotelli Viru terrassi, Jägala koske, Viimsi ja Pärnu randa, Koidula parki ja Vallikääru. Mulle meeldis õhtuti jalgrattaga sõita ja lihtsalt nautida loodust. Projektis osalemine võimaldab tutvuda uute inimestega ja õppida uusi sõnu. Soovitan väga projektis osaleda, sest see annab palju kogemusi ja laiendab noorte tulevikuvõimalusi. Olen tänulik, et mul oli meeldiv, lahke, tähelepanelik pere, kellega oli väga tore koos aega veeta!
Amanda Johanna: Kui ema mulle rääkis võimalusest Keeltesumina projektis osaleda, siis mõtlesin kohe, et see on tore võimalus – saan uusi kogemusi, uue sõbra ja äkki õpin ma ka veidikene vene keelt. Ema oli küll natuke mures, sest meil on üsna väike kodu ja pidin oma tuba külalisega jagama. Mõtlesime, mis siis saab, kui me külalisega väga hästi ei klapi? Kuna see programm tundus niivõrd põnev, otsustasime ikkagi osaleda.
Minu meelest on tore, kui lapsed, kelle emakeel on vene keel, üritavad eesti keelt õppida. Ja kui ma saan sellele kaasa aidata, võtan muidugi võimaluse vastu. Pisut ka kartsin, et äkki me ei saa keelebarjääri tõttu omavahel suheldud, aga õnneks olid kõik hirmud asjatud. Maria eesti keel oli palju parem, kui ma arvasin, ning me ka sobisime omavahel hästi.
Pereõppe jooksul toimus kaks ühissündmust, kus osalesid kõik samas vahetuses olevad keeleõppijad ja nende tuginoored. Esimene kohtumine oli Pärnus ja programmi lõpus kogunesime Tõstamaale, kus kõik projektis osalenud lapsed tutvustasid teistele, mida nad pereõppes veedetud ajal teinud olid.
Soovitan kindlasti seda programmi ka teistele. Mina sain endale uue sõbra, sain teada teiste perede kommetest ja lisaks natuke selle kohta, milline on elu Kohtla-Järvel. Loodan, et saame Mariaga ka tulevikus kokku.
