Novembri lõpus toimus Teeviida korraldatud noorsootöö nädal “Loon ise oma elu”, mis keskendus noorte osalusele ja ettevõtlikkusele. Selle raames toimus mitmeid erinevaid üritusi nii veebis kui ka kohapeal. Osalesin kooli kõrvalt nii mõnelgi. 

Noortekeskustes toimusid osalusminutid ehk arutelud noorte osaluse teemadel. Viimsi noortekeskuse esimeseks aruteluteemaks oli osalus koolis. Sellest rääkis Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) koolivõrgu koordinaator Katre Roomets. Ta seletas tekkinud valearusaamu õpilasesinduse kohta ja tutvustas igapäevatööga seotud dokumente. Ta julgustas noori EÕEL-i abiga oma õpilasesindusi looma ning tõi näiteid erinevatest õpilasliidu korraldatavatest üritustest. Peamine mõte, mis kuulates maad võttis, oli kahetsus, et alles abituriendina kõigest kuulen. Kui oleksin olnud sellises arutelus kolm aastat tagasi, oleksin kindlasti saanud osaleda õpilasesinduse toimetustes palju rohkem ja paremini, kui seda gümnaasiumiaastate jooksul teha sain.

Uued teadmised ja ideed

Osalusminutit „Osalus ülikoolis“ alustati kahe video näitamisega. Esimene tutvustas noorte osaluse põhimõtteid, soovitatud valdkondi ja lähenemisviise. 

Teises videos kõneles Eesti Üliõpilasesinduste Liidu juht Eleri Pilliroog ning tutvustas, kuidas liituda üliõpilasesinduse tööga ja kuidas saavad noored nende tegevustesse iga päev panustada. Ta toonitas, et oluline on üliõpilasena teada oma õigusi, sest siis ollakse teadlikum tudeng.

Videotele järgnes arutelu, kus räägiti täpsemini ka üliõpilasesinduse liitudest. Igaühele anti võimalus jagada oma seniseid kogemusi ning väga huvitav oli, et noori osales põhikoolist ülikoolini. Arutelu ka seni võõraste Viimsi noortega tekitas erilise kogukonna tunde, mis julgustas mõtteid jagama. Mulle väga meeldis, et nüüd, kui mul on horisondil ülikool, sain teavet oma võimaluste kohta.

Noorte osalusest kohalikul tasandil rääkis Viimsi noortekeskuse töötaja Ave-Liis Kivest. Ta tõi välja kolm võimalust, kuidas noortevolikogu saab kohalikus omavalitsuses noorte häält esindada. Nendeks on kohtumiste korraldamine, ürituste korraldamine ja noorte hääle esindamine volikogu istungitel või komisjonidel. Kivest tõi näiteks Viimsi Innukate Ideede Diskussioni ehk VIIDi, kus tulevad kokku noored ja otsustajad, et arutleda Viimsi valla päevakajaliste küsimuste üle. 

Hetk osalusminutitest Viimsi noortekeskuses Foto: erakogu
Hetk osalusminutitest Viimsi noortekeskuses Foto: erakogu

Virtuaalne karjääripäev

Kaisa Tamvere korraldas 12. klassidele noorsootöö nädala raames virtuaalse karjääripäeva. Päev algas edasiõppimisvõimaluste loenguga, mida viis läbi Merike Aava. Tutvustati erinevaid võimalusi, mida teha pärast gümnaasiumit – kas minna tööle või õppida ja kus seda teha. Seletati, mis vahe on tööl ja karjääril ning kuidas toimub karjääri kujundamine. 

Loengule järgnes kolm töötuba, mida sai valida seitsme erineva töötoa seast, mida viisid läbi näiteks Tartu Ülikool, TalTech, Tallinna Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, EBS, EKA ja Sisekaitseakadeemia.

Õpetlikud töötoad

Minu esimese töötoa lektoriks oli Aasa Marta Kaasik, kes rääkis oma kogemusest Stockholmi kõrgemas majanduskoolis Riias. Ta lõpetas Viimsi gümnaasiumi esimese lennu ja läks edasi õppima Lätti. Loengu põhiline mõte oli oma ülikooli ja saadud kogemust tutvustada ning innustada teisi sinna õppima minema. Kogu loeng oli väga huvitav ja mul tekkis väike soov sellesse kooli minna, sest tegemist on kohaga, kus ürituste korraldamine ja noorte aktiivne osalus koolielus on väga tähtsal kohal. Mulle meeldis Aasa mõte, et õige tudengikogemuse saab, kui ümberolijatega palju ühiseid mälestusi ja sõprussuhteid luua. Viimsi gümnaasiumis õppides on minul sama seisukoht. 

Teise töötoa teemaks oli tootedisain. Töötuba viisid läbi Eesti Kunstiakadeemia tudengid Robin Luks ja Karl Kukk. Lektorid tutvustasid tootedisaini eriala, tuues näiteid igapäevaelust ja tudengi kogemustest. Nad näitasid fotosid oma õpialast ja klassiruumist. Põhiliseks mõtteks oli, et tootedisainis ei ole lahenduste leidmisel alati üks õige vastus, vaid variante on palju ja erinevaid. Meid jaotati gruppidesse ja anti üks ja sama ülesanne, mida kõik hiljem esitasid. Kõikide gruppide lahendused olid väga omapärased, üks loovam kui teine. Loengu lõpus oli küsimuste voor, kus Luks ja Kukk üheskoos küsimustele väga sisukalt vastasid. Loeng oli lõbus ja kaasahaarav ning tekitas soovi tõsiselt kaaluda EKA-t ühe edasiõppimise variandina.

Karjääripäev lõppes minu jaoks filosoofilise aruteluga, mille teemaks oli oskused. Seda viis läbi Tartu Ülikooli praktilise filosoofia teadur Mats Volberg. Loengu peamine eesmärk oli tutvustada otsuste langetamise aluste põhimõtteid. Ta tõi välja neli väidet ja seletas neid sisukalt. Volbergi mõte, et moodne maailm toimib tänu väga laialdasele oskuste tööjaotusele, tõi nii praktiliste kui ka episteemiliste oskuste erinevuse ja tähtsuse kohta väga elulise näite, mis pani mõtte minu jaoks uude perspektiivi. Kolmas loeng oli väga silmaringi avardav, sest kõige rohkem uusi fakte õppisin just Mats Volbergi loengust.

Ettevõtlikus vs ettevõtlus

Noorsootöö nädala “Ettevõtlikkus pole töökoht, see on elustiil!” veebinaril rääkisid Erkki Kubber, Katrin Parts, Liis Järvamägi, Diana Drobot ja Rudolf-Gustav Hanni ettevõtlikkusest ja ettevõtlusest. Esmalt seletasid külalised omakeskis lahti, mis erinevus on ettevõtlikkusel ja ettevõtlusel. Igaüks sidus öeldut väga huvitavade näidetega isiklikust kogemusest. Räägiti, mida on ettevõtlikkuseks vaja, kuidas seda arendada ja isegi, kus seda Eestis noor rakendada saab. Häid mõtteid ja soovitusi kõlas veebinaril tõesti palju. Arutelu oli väga sisurikas ja veebinari lõpetuseks  esitas moderaator kuulajate kaks küsimust.

Üks eriline Diana Droboti öeldud mõte oli, et unistades peab sihtima tähte, sest nii saad vähemalt Kuulegi pihta. Väga palju rõhutati veebinaril seda, et ei tohi lakata unistamast, sest see on üks ettevõtlikkuse alustalasid. Tema poolt välja toodud hea soovitus oli oma ideid ja eesmärke kirja panna ja visualiseerida, sest nii hakkab kujutlusvõime hästi tööle.

Teiseks tähtsaks mõtteks oli Liis Järvamäe öeldu: „Ära võrdle oma poolikut toodet teiste valmis tootega!”, mis tähendab, et teine on vast alustanud oma vaevaga tükk maad varem, paremate tingimustega ning inimeste tingimused on alati erinevad, mistõttu ei ole võrdlemisel peaaegu kunagi otsest tagamaad. Usun, et see mõte on ekstreemselt tähtis neile, kes kipuvad enda saavutuste ja teiste omade vahel paralleele tõmbama. Järvamägi tõi soovitusena välja 100 eesmärgi nimekirja kirjutamise. Nimelt oli ta seda ise teinud ning aasta hiljem oli nimekirjale uuesti pilku peale visates tekkinud üliäge tunne, avastades, et nii paljud nendest olid tal justkui enese teadmata täitunud. Proovin 100 eesmärgi nimekirja kindlasti ka ise koostada!

Veebinar on järelvaadatav Teeviit Tulevikku Youtube’i kanalil. Soovitan igaühel vaadata, sest teema tuleb kasuks kõigile.

Üleriigiline tantsuaktsioon

Noorsootöö nädala “Loon ise oma elu” tähtsündmuseks oli üleriigiline tantsuaktsioon sümboliseerimaks julgust, loovust ja ettevõtlikkust. Märt Agu lõi kõigile jõukohase tantsukava Liis Lemsalu loole “Halb või hea”.

Tantsuaktsioonil osales lugematul arvul inimesi, alates lasteaiavõsukestest kuni staažikate tantsulõvideni. Tantsukava oli tõesti imelihtne ja Lemsalu laul kõigile tuttav, kaasahaarav ja täiuslik selle sündmuse jaoks. 

Alguses tundus natuke naljakas kogu riiki hõlmavat tantsu tantsida üksi telefoni ees, kuid nähes nii palju postitusi oli tore teada, et oleme keerulisel ajal osa millestki toredast ja eestlastele kohasest.

Suur aitäh kõigile korraldajatele ja osalejatele! Oli tõesti vägev nädal.