Viimsi võib uhkust tunda oma nutisportlaste üle, kes eelmisel nädalal lõppenud nutispordi vabariiklikus finaalis saavutasid kamaluga kõrgeid kohti. Mis aga on nutisport ja kuidas sellest koolitöös abi võib olla? Kohe saame teada.
MTÜ Nutisport harjutuste autor Margus Sõmer ütleb, et nutisport.eu on nii õppimise kui ka võistlemise keskkond. „See on keskkond, mis pakub õppekavale vastavaid matemaatikaülesandeid koheseks peast lahendamiseks arvuti ees. Samuti korraldame nende lahendamises võistlusi. Arvestust peetakse põhikooli osas iga klassi kaupa eraldi, lisaks saavad võistelda gümnaasiumiõpilased ühes arvestuses ja eraldi ka täiskasvanud,“ tutvustab ta.
Sel õppeaastal osales eelvõistlustel üle 10 000 nutisportlase, kellest parimad pääsesid piirkonna finaalidesse ja sealt edukamad vabariiklikku finaali. Arusaadavatel põhjustel toimusid võistlused virtuaalselt.
Lisaks võistlemisele on nutisport.eu keskkonnas õpetajatel mugav anda õpilastele ülesandeid lahendamiseks. Hiljem saab vaadata iga õpilase sooritust – kes kui palju harjutas, kui palju ja milliseid vigu tehti ning muud olulist. „Õpetajad saavad õpilastele anda vajadusel lahendada ülesandeid varasematest teemadest või klassidest, et üle korrata teadmised, mida on vaja uute osade omandamiseks. Samuti on võimalik tublimatel ette õppida või teha õpitavaid harjutusi raskemal tasemel, kui ette nähtud. Lisaks saab lihtsalt genereerida ülesandeid paberil lahendamiseks,” iseloomustab Margus keskkonna kasutegureid.
Erinevad võimalused
Nutisport.eu lehega on praeguseks liitunud üle 37 000 kasutaja ja 124 kooli. Kodulehelt võib leida erineva raskusastmega arvutamise, algebra, geomeetria, mõõtmise ja teljestikuga seotud ülesandeid kõikidele vanuseastmetele. „Meil on hetkel 76 erineval teemal harjutust, igal harjutusel 5 erinevat raskustaset ja igal tasemel genereerib programm ülesandeid juhuslike algandmetega. Igal klassil on võistlusel erinevad harjutused vastavalt sellele, mida nad õppinud on,” annab Margus Sõmer ülevaate.
Tulevikuplaanidesse kuulub uute ülesannete loomine ning võistluste muutmine rahvusvaheliseks. Marguse sõnul on koolidel hea meel, et nad saavad nutispordis võistelda. „On öeldud, et on väga hea, et ka matemaatika oskamise eest on võimalik saada medaleid,” lausub ta.
Pranglimine Prangli saarelt
Nutisport on tegelikult välja arenenud pranglimisest ehk aja peale peast arvutamisest. Pranglimisega saab tegeleda miksike.ee keskkonnas, mille idee ja rakenduse autoriks on kunagi Prangli põhikooli direktorina töötanud Kalev Põldsaar. Muuhulgas vastutab ta nutisport.eu serveri ja süsteemi korrashoiaku eest ning tänavuses nutispordi vabariiklikus finaalis oli ametis peakohtunikuna. „Pranglimine on lihtsalt liitmine-lahutamine, korrutamine-jagamine, millele hiljem lisandusid positiivsed ja negatiivsed arvud ning kümnendmurrud ning sellest kujunes välja nutisport. Nutisport ühendab juba üle 70 erineva teema ning nende ülesannete autoriks meie keskkonnas on Margus Sõmer,” iseloomustab Kalev Põldsaar 20 aastast arengut.
Matemaatika ongi nutisport
Prangli koolis veab nutisportlaste tegemisi eest matemaatikaõpetaja Siiri Piirisaar, kes on selle alaga juba aastaid sinasõber. „Lapsi motiveerivad edetabelid, mis panevad neid ka rohkem harjutama. Aja peale lahendatavad ülesanded arendavad kiiresti mõtlema ja reageerima. Ülesannete iseloom jaguneb vanuseti. Kõige pisematel on asjade loendamine, natuke vanematel temperatuurimõõtmine ja kellatundmine. Kõige vanemad lapsed peavad lahendama erinevaid trigonomeetriaülesandeid, nagu näiteks Pythagorase teoreem, igasugu kolmnurkade ja ringidega seotud ülesanded,“ tutvustab Siiri nutispordi ülesandeid.
Tema sõnul ei ole matemaatikal ja nutispordil tegelikult erilist vahet, sest ülesanded lähtuvad ikkagi õppeprogrammist. „Igal asjal peab olema nimi ning nutisport on tegelikult pranglimise ehk peast arvutamise arendus. Klassikalises matemaatikatunnis kontaktõppe vormis pööratakse rohkem tähelepanu ülesannete vormistamisele näiteks pikkade tekstülesannete puhul. Nutispordis köidab lapsi rohkem tehnika, värvilised pildid, õigete vastuste kiire teadasaamine. Arendada tuleb mõlemat,“ sõnab õpetaja. Ta usub, et nutisport kinnistab matemaatikatunnis õpitut. „Nutispordi programm võimaldab väikese ajaga lahendada rohkem ülesandeid. Prangli kooli tundides on tihtilugu eri vanuses lapsed koos ning ühele vanuseastmele materjali seletades on hea nad koheselt saata iseseisvalt harjutama ning tegeleda edasi järgmistega. Nii on nutispordist õpetajale väga praktiline kasu. Mul on õpilane ka Naissaarelt ja läbi nutispordi programmi saan hinnata tema edasijõudmist, sest tema õpetamine on kogu aeg toimunud interneti teel. Prangli koolis on samuti hetkel arvuteid rohkem kui õpilasi,“ vihjab ta distantsõppele.
Õnnestumine hoiab huvi üleval
Siiri usub, et nutispordi keskkonnas ülesannete lahendamisest võib abi olla ka nendel, kes koolitunnis ei suuda võibolla programmi väga kiiresti omandada. „Nutisport.eu keskkonnas on iga ülesande juures õpetused, kuidas midagi lahendada. Ülesannete juures on ka erinevad tasemed ja nõrgemad võivad alustada esimesest tasemest. Õnnestumine ja pingutamine hoiab laste huvi üleval,“ lausub ta.
Prangli kool on nutispordis väikekoolide rühmas algusest peale edukas olnud ning paneb pisut imestama, kuidas see nii väikese kooli puhul võimalik on. „Kui võistkonnas peab olema neli liiget ja meil on koolis viis last, siis vaid ühele võib matemaatika vastumeelne olla. Võistkonna peab kokku saama,“ naerab Siiri.
Nutispordis on oma võistlusklass ka täiskasvanutele ning Siiri Piirisaar alustas seal osalemist lootuses õpilasi paremini mõista ja rohkem motiveerida. „Ega ma enne võistlusi eriti harjutada ei jõua. Lastega koos võistlustel olles aga ei soovi olla vaid taganttorkija, proovin ikka ise eeskuju näidata. Laste jaoks on ka põnevam, kui saavad oma õpetajale kaasa elada,“ arvab ta.
Kasulik ka praktikas
Siiri peres on teisigi nutikaid, tema poeg osales sel aastal edukalt nutispordi võistlusel ja vend on pranglimises lausa maailmameistriks tulnud.
„Mul oli alati oma vennaga hea reisil käia. Ta suutis vaid mõne sekundiga arvutada hinnad teistest valuutadest eurodesse ümber ja teha hinnavõrdluse meie hindadega. Lapsena poes käies ei tekkinud tal kassa juures kunagi piinlikku momenti, sest igal ajahetkel oli tal teada ostukorvi hind. Ta tegeles pranglimisega gümnaasiumi lõpuni ja ka praeguses töös ei kasuta ta kalkulaatorit.
Viimsis on nutikaid
15. aprillil toimunud vabariiklikus finaalis jõudsid mitmed Viimsi kooli ja Prangli põhikooli õpilased vabariigi parimate sekka ning võistkondlikult oldi samuti edukad. Prangli kool saavutas väikeste koolide arvestuses teise koha ning Viimsi kool suurte koolide seas samuti teise koha.
Kommenteerib Prangli kooli noormees Hannes Piirisaar, kes saavutas 6. klasside arvestuses 5. koha ja alustas nutispordiga juba enne kooli: „Et teistega koos mängida, hakkasin erinevaid ülesandeid lahendama. Alguses miksike.ee keskkonnas, hiljem juba nutispordis. Mulle meeldib kiiresti arvutada, jälgida edetabeleid. Enne võistlusi harjutan ülesandeid mitu tundi päevas. Sõpradega mingeid poesummasid jagades on kiirest peast arvutamisest ka kasu.”
Vastavad Viimsi kooli õpetajad Maarika Koks, Annika Estna ja Marika Liivandi.
Miks lastele meeldib nutisport ja kui varmad on nad võistlustest osa võtma?
Lastele meeldib osaleda võistlustel ning ennast proovile panna. Neile meeldib eduelamus – näha, kuidas enda punktisumma kasvab – ja omavaheline positiivne konkurents, nii enda klassi-, kooli-, kui ka piirkonnasiseselt. Põnev on tulemusi võrrelda ka vabariigi tasemel. Klassikaaslased elavad innukalt kaasa võistlustel tipptulemuste saajatele. Võistlustel edu saavutamisel on oluline koht ka lastevanemate kodusel toetamisel ja suunamisel.
Milline kasu on nutispordi funktsiooni ühendamises tavatundidega?
Nutisport hõlmab suurt osa teemadest, mis on õppekavas. Nutispordi harjutamine on kasulik kõigile õpilastele arvutamisoskuse omandamisel. Õpilased, kes on nutispordiga tegelenud, on silmapaistvalt paremad arvutajad. See tõstab nende enesekindlust ja motivatsiooni. Oluline on, et iga laps saab areneda endale sobivas tempos ja tasemel, sõltumata kaaslastest.
