Millises suunas peaks liikuma Viimsi haridus ja noorsootöö järgmised 10 aastat?

Mille üle oleme uhked Viimsi valla hariduses ja noorsootöös. Foto: Sõnapilv
Mille üle oleme uhked Viimsi valla hariduses ja noorsootöös. Foto: Sõnapilv

Kooliaasta lõpu viimastel päevadel kogunes esimene fookusgrupp, et ühiselt arutada hariduse ja noorsootöö valdkonna järgmise kümnendi visiooni ja peamiseid eesmärke. Vallavalitsus alustas hariduse ja noorsootöö arengukava väljatöötamist, mis valmib aasta lõpuks.

Strateegiaseminaril anti lühiülevaade teenusvajaduse prognoosist, arutleti, millised on läbivad väärtused Viimsi valla hariduses ja noorsootöös.

Visioneeriti, mis iseloomustab Viimsi valla haridust ja noorsootööd aastal 2030 ja pandi paika, millised on konkreetsed tegevused, mis tuleb kindlasti 2025 Viimsi vallas hariduse ja noorte valdkonnas ära teha.

Seminarist võtsid osa hariduse ja noorsootöö valdkonna esindajad, hoolekogude esindajad, õpilasesinduste esindajad, haridustöötajad, haridusasutuste juhid, Viimsi Noortevolikogu esindajad, Viimsi Noortekeskuse esindajad, Viimsi Kunstikooli ja Muusikakooli esindajad, noorsootöötajad, volikogu noorsoo- ja hariduskomisjoni liikmed. Dokumendi koostamist juhib Viimsi vallavalitsuse arendusosakond koos haridusosakonna, hariduse valdkonna abivallavanema Marju Aolaidi ja vallavanem Illar Lemettiga.

Väärtused, mida hoida ja kasvatada
Osalejad peavad Viimsi haridusmaastiku peamisteks väärtusteks kodulähedust, tugevat kogukonda, moodsat noortekeskust jpm. Oluline on siinkohal märkida, et Viimsil ühtse kogukonnana on suurepärane võimalus koolide üleseks koostööks ja erinevate võimaluste jagamiseks. Toimima peab hakkama kaasav kogukondliku kooli lähenemine, kus väärtustakse õpetajaid ja õpilasi. Oluline on, et kõigil koolisüsteemis olijatel on võimalus osa saada kõikidest Viimsis pakutavatest võimalustest – olenemata sellest, kas käiakse koolis või huvikoolis.

Tööd tuleb kindlasti teha haridussüsteemi mainega, et enamus Viimsi lapsi sooviks oma kooliteed alustada/jätkata Viimsis. On oluline, et kõigil lastel oleksid võrdsed võimalused saada hea haridus, koolidel oleksid ühised väärtused, toimiks tugev õpikogukond ja järjepidev ühtne koostöö.

Eriolukord ja õppetunnid
Töörühmades arutleti palju ka eriolukorra ajal toimunud õppetöö korralduse, võimaluste ja võimekuse ning selle üle, mida tuleb viimasest kolmest kuust õppida ja kuidas parimaid praktikaid rakendada ka tulevikus.

Kriisiolukorras õppisime, et meie koolide digitaalsed võimekused on erinevad ning õpetajatele ja õpilastele on vaja ühtset keskkonda, kus koolitööd läbi viia. Parimad praktikad tuleb kaardistada ja tulevikus jätkata nende kasutamist. Liigne digitaalsete lahenduste killustatus on olnud keeruline kõikidele osapooltele – nii õpetajatele, õpilastele kui ka lapsevanematele. Samas olid osalejad ühel meelel, et distantsõpe ei ole kindlasti mööduv nähtus ja annab pigem oluliselt rohkem võimalusi tulevikus lastel haridust omandada ning õpetajatel õpetada.

Tulevik ja peamised eesmärgid
Leiti, et tulevikus tuleks kõikides koolides rakendada lapse/noore arengust lähtuvat õpimeetodi leidmist (st rakendatakse nii distantsõpet, kontaktõpet kui ka Sokratese – kõnnin ja filosofeerin, kuni leian tõe – meetodit), et kõikide õpilaste loovust ning nutikust toetada ja arendada ning maksimaalselt rakendada.

Tundide materjalid peaksid olema digitaliseeritud ning materjale ja loenguid on võimalik koolide vahel jagada. Arvestatakse, et õppimine toimub igal ajal ja igal pool. Õppimine ei tohiks tähendada raamides olemist, vaid lähtuma lapsest.

Üldise toetuse sai Arendusosakonna idee luua kõiki koole ühendav digitaalne platvorm – Digikool. See saab olema õpikeskkond, kus kasutatakse parimaid rakendusi, kuidas tunde läbi viia ja materjale, loenguid ning erialaõpetajaid jagada. Õpilastel oleks võimalik osaleda tundides ka siis, kui nad on koolist eemal. Koolide ülene Digikool arendaks kasutajate digipädevust ning võimaldaks paindlikumalt haridussüsteemi juhtida.

Prototüübi käivitamise meeskond, kuhu kuuluvad nii koolide juhid kui ka valdkonna spetsialistid, on eeltööd juba alustanud.

Väga oodatakse huvikooli Artium valmimist ja Randvere kooli juurdeehitust, et muuta kool 9-klassiliseks.

Tulevikus nähakse vallas ka ülevallalist õpinõustamis- ja karjäärikeskust, kus toimub koostöö kogukonna üleselt ning kaasatud on ka ettevõtjad. Koostööd tuleb jätkata ka hariduslike erivajadustega laste tugisüsteemi täiendamisega ning haridustöötajate väärtuspaketiga, mis kaasab kõiki osapooli, ka noorsootöötajaid ja tugipersonali.