KiVa on koolidele suunatud kiusamise vähendamise programm, mis sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusujuhtumite lahendamiseks. Selle teadus- ja tõenduspõhise programmi töötasid välja Turu ülikooli teadlased.
KiVa programmi abiga õpivad lapsed kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele kohaselt reageerima, kusjuures suur rõhk on pealtvaatajate rolli teadvustamisel. Programm toetub laias laastus kolmele sambale: ennetustegevused, kiusamisjuhtumite lahendamine ning tulemuste hindamine ja analüüs.
Viimsi koolis on ennetustöö keskmeks KiVa tunnid, milles sel aastal osalevad 1., 4. ja 7. klassi õpilased. Lisaks on olulised teavitustöö ja kiusamisvaba suhtumise sõnumit kandvad plakatid, märgised jms. KiVa tundide eesmärk on õpilaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamine nii, et kiusamine ei oleks laste endi poolt aktsepteeritud ning kui kiusamine peakski tekkima, oskaksid nad ise selle peatamisele kaasa aidata.
Kiusamisjuhtumeid lahendab ja analüüsib KiVa meeskond koostöös klassijuhataja ja tugimeeskonnaga. Lisaks osaleb Viimsi kool KiVa programmi uuringutes. Oluline kaasata kogu koolipere – personal, õpilased ja lapsevanemad.
Kiusamine Viimsi koolis
Enamikus koolides, ka neis, kus KiVa programmi kasutatakse, esineb endiselt kiusamist. Erandiks ei ole ka Viimsi kool. Kiusamine toimub vastavalt vanusele erineval kujul. „Nooremad lapsed on kiusates füüsilisemad, on rohkem tõukamist ja löömist. Teismeliste seas on levinud pigem tõrjumine ja tegevustest välja jätmine,” kirjeldab sotsiaalpedagoog Eve Ott. Kiusamise vähendamiseks ei piisa vaid õpetajate pingutustest või ühekordsetest projektidest, vaja on pidevat ja süsteemset lähenemist.
Viimased paar aastat on meie kooli jaoks olnud tormiline muutuste ja kohanemiste aeg. Personali muutustega jäi kahjuks soiku ka KiVa programmi süsteemne rakendamine. Klassijuhatajad ja -õpetajad ning tugipersonal jätkasid kiusamisvastast võitlust oma jõududega, üksikud õpetajad jätkasid ka KiVa tundide andmist. Kui aga kiusamise ennetamine, märkamine ja sekkumine jääb igaühe enda teha, võib juhtuda, et osa abivajajaid jäävad märkamata või abi jääb ühel hetkel pooleli.
Uus algus
Vaatamata keerukale ajale koroonaviiruse leviku ja distantsõppe tõttu taaskäivitus KiVa sügisel Viimsi koolis uue hooga. Esimese kooliastme õppejuhi Evelin Õunapi eestvedamisel on kokku tulnud motiveeritud ja särasilmne KiVa meeskond. „Esindatud on õpetajad igast kooliastmest, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoog ning juhtkonna liikmed. KiVa meeskonna esimesel kogunemisel oli koheselt tunda tiimi kindlameelsust ja ühtekuuluvust – ruum oli täitunud inimestega, kelle südameasjaks on turvalisema ja sõbralikuma õpikeskkonna loomine,” sõnas Õunap. Hoogsalt on asutud koolitama nii meeskonda kui ka õpetajaid, toimus baaskoolitus õpetajale ja tiimile, osaleti KiVa talvekoolis ning juhtumite lahendamise koolitusel. „Meie peamine siht sellele aastal on tuua KiVa taas nähtavale,“ rõhutas Evelin.
Kuidas KiVa toimib?
KiVa tiim koguneb iga nädal, et arutada olulisi teemasid ja kiusamisjuhtumeid. Valminud on tutvustav video, kus saab näha nii KiVa programmi põhimõtteid kui ka tiimi liikmeid.
Lisaks usaldatud täiskasvanule saavad õpilased saata muresid KiVa meilile ja postkasti. Õpilased ei pea kiusamisest otse KiVa tiimile rääkima, kuid meeskond võtab vastutuse, et juhtumiga tegeletakse. Toetatakse kannatanud ja aidatakse kiusajal mõista, mida ta tegi valesti ning kuidas oma käitumist muuta.
Ka KiVa tundidele on antud uus hoog. Mõned õpetajad viivad tunde läbi esimest korda, teiste jaoks võimaldab KiVa tiim kogemuste vahetamist, nõu küsimist, tuge ja tagasisidet. KiVa tunnid on mahukad ning võimaldavad õpetajal ise valida, millele täpselt keskenduda. Samas vajavad nad toimimiseks õpetaja poolset entusiasmi ja endale tunni sisu selgeks tegemist. „Minu esimestele meeldivad KiVa tunnid väga. Need on väga tugevalt kasvatanud laste empaatiavõimet ja neile meeldib kõike õpitut koheselt rakendada. Tund, kus õppisime, et ohver tunneb ennast eriti halvasti just sellepärast, et klassikaaslased näevad kiusamist pealt, aga mitte keegi abikätt ei paku, liigutas neid väga. Väheste tundidega on nad õppinud palju rohkem teiste õpilaste kuulamist ja jälgimist,” jagab 1. klassi õpetaja Karoliyna Pekkenen.
Väljakutsed
Esmakordselt alustati sel aastal KiVa programmiga III kooliastmes. Tunnid on üles ehitatud nii, et programmi alguses tehakse rohkem mänge ja harjutusi, et tekitada vaba ja lõbus meeleolu, selle käigus on lihtsam suhelda ka kaaslastega, kellega tavaliselt niipalju ei suhelda. Eesmärgiks on panna õpilased tundma, et koos olla on tore ja lõbus. Mängudele järgneb tavaliselt arutelu, mille käigus püütakse leida õpetlik iva ja siduda see päriseluga. Mängud annavad ka julgust ise teha vigu ning oskust teiste vigu aktsepteerida. Tore on näha, kuidas õpilased üksteise kohta uut infot teada saavad ja mängudest rõõmu tunnevad.
Oma kogemusi KiVa tundide läbiviimisel kirjeldab 7. klassi klassijuhataja Mooses Leitštrep: „On olnud väga äge, oleme saanud väidelda ja arutada. See on hea viis klassi lähendamiseks, on välja tulnud asju õpilaste omavaheliste suhete või isikuomaduste kohta, millele ma varem klassijuhatajana ei osanud tähelepanu pöörata.“
Kuhu edasi?
KiVa rakendamine tähendab, et kiusamine ei ole meil lubatud ega aktsepteeritud. Tegutseme koos selle nimel, et kiusamist ära hoida ja juhtumeid tõhusalt lahendada. Lootus on, et aasta pärast jätkame sama hoo ja energiaga ning kõik kannatanud leiavad tee abini ja saavad tuge, teisi kiusavad õpilased aga muudavad oma käitumist. Oleks utoopiline loota, et suudame kiusamise täielikult peatada, kuid see on ideaal, mille poole peame püüdlema.
Soome ja teiste riikide kogemus näitab, et pärast KiVa programmi rakendamist on osalevates koolides vähenenud kiusamise sagedus erinevate kiusamise vormide osas, nagu ka õpilaste ärevus ja depressiivsus ning koolist väljalangevus. Suurenenud on kooli meeldimine ja õpilaste õppeedukus, paranenud on suhtekliima kaaslastega.
Viimsi vallas on KiVa programmiga liitunud Viimsi ja Randvere kool.Programmi kohta saab rohkem lugeda siit.
