Sügisese Tallinn Fashion Weeki raames toimuva Kuldnõela gala raames üleantavale Hõbenõelale on nomineeritud Viimsist pärit moelooja Karl Joonas Alamaa.
Hõbenõela nominatsioon oli Karl Joonase jaoks väga suur üllatus. „Ei osanud seda üldse oodata. Kohati on isegi raske uskuda, et mind nomineeriti, sest õpin alles ülikoolis teisel kursusel. Kindlasti annan endast parima, et sügisel nominatsioonivääriliselt oma ideid esitleda,“ lausub ta.
Karl Joonas Alamaa on oma 20 eluaastaga noorim, kes kunagi nii suurele moepreemiale esitatud. Teised kaks nominenti on Annika Kiidron-Roomets ning pesubränd Crystal Rabbit. Lisaks antakse sügisese TFW-i raames üle Kuldnõel ning parima aksessuaaridisaineri auhind Kuldne Nõelakoda.
Moehuviline lapsest saati
Karl Joonase huvi moeloomingu vastu tekkis üsna varakult. „Rõivastumine ning see, kuidas riidevalikud meid ja ümbritsevat mõjutavad, on mind lapsest saati köitnud. Ümberkehastumismängud kättejuhtuvaga olid alati väga põnevad, aga tõsisem huvi arenes välja vast teismeeas. Taipasin, et rõivad mängivad väga suurt rolli selle esindamises, kes me oleme või olla tahame, kuhu sobituda püüame,“ räägib ta oma teest disaini ja moe juurde. „Kollektsioonide ja sellega seonduvaga hakkasin tegelema seetõttu, et see andis alguses mulle mõnusa annuse adrenaliini. Põhjendatusest ja töö sisulisema mõtestamise olulisusest hakkasin aru saama alles pärast paari esimest kollektsiooni. Kusjuures esimesega sain maha juba 14–15-aastasena,“ lisab ta.
Mood olgu inimlik
Moeajakirjanik Kristina Herodes nimetas Alamaad Eesti sootu moe saadikuks. Lahtiseletatult tähendab see, et Karl Joonase loodut saavad ühtviisi kanda nii naised kui ka mehed. „Usun siiralt, et tulevik on üha enam selle päralt, et pole enam erilist vahet, keda me rõivaesemes kohtame. Riided ei peaks defineerima, kumb bioloogiline sugu seda kanda võib. Usun, et mood võiks olla vaba sotsiaalsetest raamidest. Raamid ja kitsendused on ju oma loomult kõik inim- ja kultuuripõhised, seega sama muutlikud nagu inimesed ajas,“ lausub Karl Joonas.
Tema sõnul ei olegi riideesemeid varjutavad tõekspidamised nii igihaljad, kui paista võib. „Võtame kasvõi kontsakingad – 300 aastat tagasi võis lihtsustatult öelda: mida kõrgem ja edevam konts, seda tähtsam mees. Konts ise on pärit hoopis idast, ilmselt Pärsia ratsasõduritelt, täiesti täpselt seda ei teatagi. Eelmisel sajandil laenas naistemood rohkesti meestelt. Sel sajandil näen mehi laenamas naistelt. Kokkuvõttes pole vahet, kas räägime meestest või naistest, inimesed on mõlemad. Kui rõivaese inimesele meeldib, talle istub ja tema väärtuseidki kannab, siis miks mitte seda kanda?“ arvab ta.
Karl Joonase meelest võib igaüks ka naiselikkust ja mehelikkust määratleda vastavalt enda äranägemisele. „Lohvakaid dresse ja sügava dekolteega kleiti kandvad naised on võrdselt naiselikud. Nõnda võiks olla ka tossudes või kontsades meestega. Üks ei välista teist. Mood võiks olla üksnes inimlik,“ leiab noor moekunstnik.
Käekiri muutuv pidevalt
Oma loomingut ei pea Karl Joonas naiste- ega meestemoeks, vaid inimmoeks. „Selle juures on keerulisem toodete erinevatele kehadele sobitamine, sest teadagi on meeste ja naiste kehad sootuks erinevad. Isegi eraldi käsitledes kohtab mõlema sugupoole esindajate seas väga erinevaid kehasid, mille eripärasid tuleb silmas pidada. Standardsuurustegagi on nii, et naiste M ei ole enam meeste M – peab leidma kesktee. See eeldab palju tööd, lõike ja vormi kaalumist,“ ütleb ta.
Samuti ei soovi ta enda loodud rõivaid vähemalt praegu kuhugi lahterdada. „Arvan, et minu käekiri on pidevalt muutumas, kujunemas ja täienemas. Sellegipoolest tahaks loota, et minu töö on tundlik,“ avaldab ta.
