Värske kooliperega liitus väga palju erinevate taustadega inimesi mitmetest koolidest. Intervjueerisin kümmet nüüdseks Viimsi gümnaasiumi kümnendikku, kes on lõpetanud Viimsi kooli. Kuidas hindavad noored uut õppeasutust, mis vahe on gümnaasiumil ja põhikoolil, millised olid nende ootused ning mis on nende üldine arvamus keskkonnavahetusest?
Kuidas erineb Viimsi gümnaasium Viimsi koolist?
Kõige enam vastati, et gümnaasium on kindlasti palju rahulikum ning seal on koos õpilased, kes tõesti tahavad seal olla. Algklassiõpilased ei jookse ringi ja müra on palju vähem.
Uues koolis on kokku ainult kolm lendu, mistõttu kõik tunnevad kõiki ja samuti tekib ühtsem tunne. Peale selle mainiti veel ära, et gümnaasiumis on palju rohkem võimalusi, sest kool pakub nii koolisiseseid kui ka -väliseid võimalusi, alustades valikkursustest kuni laulukoorini välja.
Terve kooliga on ühtne tunne ning suhtlus erinevate kooliastmete ja klasside vahel on tihe.
Välja toodi ka disaini muudatus, mis oli õpilastele üsna harjumatu. Viimsi kool oli nende sõnul palju avaram ja värvirohkem, kuid siiski on mõlemal majal omad plussid ja miinused. Samas anti endale mõista, et Viimsi kooli suuruse ja kooliastme tõttu polegi võimalik jooksvaid lapsi piirata ning valikuvõimalusi väga palju suurendada.
„Kogu õppeprotsess toimub palju paremini, kõik on väga organiseeritud ja üldiselt sujuvam,” sõnas Mia Maria Grepp, eelistades kindlasti gümnaasiumit põhikoolile.
Mis ootustega tulid Viimsi gümnaasiumisse?
Pea kõik pidid tõdema, et ega neil suuremat sorti ootusi kooli puhul polnud. Ei teatud lihtsalt, mida oodata, sest gümnaasium oli nii uus.
Mõni julges mainida, et ootas uudset ja modernset maja, kuid esimesel päeval koolis pidi juba pettuma, sest kõik polnudki valmis ning klassides puudusid isegi lauad ja toolid.
Siiski jõudsid kõik intervjueeritavad ühisele arvamusele, et nüüdseks meeldib neile kool väga ning reaalsus on isegi parem, kui nad oskasid ette kujutada.
„Kartsin gümnaasiumit väga ning olin meeldivalt üllatunud, kuidas kõik välja kujunes. Ma ei teadnud, mis sealt tulla võib, kuid olen väga rahul,” meenutas Anett Tendal koolieelseid mõtteid.
Kui raske oli harjuda, tulles suurest koolist vaiksemasse keskkonda?
Ühel meelel nõustusid kõik, et Viimsi gümnaasium on kindlasti palju rahulikum ja sellega harjumine ei võtnud väga kaua aega. Inimesed on väga toredad ja sõbralikud ning kõigiga saab suhelda.
Uuesti toodi välja, kuidas terve kooliga on ühtne tunne ning suhtlus erinevate kooliastmete ja klasside vahel on tihe. Nüüd saab samuti kooli peal rahulikult ringi kõndida ja pole vaja karta, et keegi otsa jookseks.
Paar õpilast mainisid, et nende jaoks ei muutunud eriti midagi, sest väga paljud praegused lennukaaslased olid juba põhikoolist teada ning ka õpetajate seas leidub tuttavaid nägusid.
„Mõnus on see, et on vaikne, sest tegelikult oleme kõik juba täiskasvanud ega karju vahetunnis. Alatihti on nii, et kui teise maja õpetaja käib meie juures, ütleb, et nagu vahetunnis ei toimukski midagi, sest nii vaikne on,” sõnas Tair Helm selle teema kohta.
Mida arvad uuest mentorsüsteemist?
Mentorgruppide süsteemi koha pealt tuli palju erinevaid vastuseid. Peamiselt tuli välja, et kuigi idee on väga hea, ei toimi see siiski praktikas. Oma klassi, kellega enamasti põhiainetes koos ollakse, nähakse tunduvalt rohkem kui mentorgruppi, kellega kohtud vaid üks kord nädalas.
Siiski oleneb kõik sellest, kellega suhtled ning kummas sõpru rohkem leidub, kas oma klassis või mentorgrupis. Üksikud arvasid, et mentorgrupp on lihtsalt uhkem nimetus klassile ning need kaks süsteemi ei erine üksteisest kuigi palju.
Oli ka neid, kes arvasid, et uus õppekorraldus on huvitavam ja kirjum ning kõik on lihtsalt harjumuses kinni.
Mattias Kala lausus mentorsüsteemi kohta selliselt: „Saab hakkama, aga see on kindlasti suur muutus võrreldes eelmise aastaga, siiani vajab harjumist.”
Kas gümnaasiumi eraldamine põhikoolist oli hea idee?
Sellele küsimusele vastasid peaaegu kõik ilma pikema mõtlemiseta „jah“. Toodi välja, et lihtsam on nüüd õppimisele keskenduda ning kohal on õpilased, kes on väljas ühise eesmärgi nimel. Gümnaasium on rahulikum ja vaiksem.
Elly Soots otsis õigeid sõnu vastuse andmiseks: “Põhikoolis olin ma nii väike ja sealt on nii häid kui ka halbu mälestusi palju,” ütles ta. “Kuid gümnaasiumisse tulles saad justkui alustada uuelt lehelt,” aitas lõpetada Krislin Laanela.
Olgugi et mõningad detailid vajavad veel parandamist, tunduvad kõik Viimsi gümnaasiumi õpilased siiani väga rahulolevad uue kooli ning sellega kaasnenud muudatustega.
