Greta Madeleine Gnannt on 10-aastane tüdruk, kelle üks kodu on Viimsis ja teine Prantsusmaal. Ta käib koolis kahes erinevas riigis, valdab kolme keelt ning tema suureks huviks on leiutamine.
Prantsusmaa sai perekond Gnannti koduks tegelikult varem kui Viimsi, sest 2004. aastal Eestist ära kolides neil praeguse koduvallaga seost ei olnud. „Püüdsime aga igal suvel Eestis olla ning hakkasime sobivat kodu otsima. Sattusime Viimsisse, kus meile meeldis, sest meri oli lähedal ning ostsime Haabneemes korteri,“ räägib Greta ema Mailis Sütiste-Gnannt. „Kui Greta 2010. aastal sündis, oli meie kindel soov, et ta peab saama koolihariduse ka Eestis ning sellest võrsus otsus, et tütar läheb mõlemas riigis asuvasse kodulähedasse kooli,“ lisab ta.
Koroonakriis jättis pikemaks Eestisse
Kohtume Greta ja tema emaga Zoomi vahendusel ühel novembrikuu päeval. Õigupoolest pidid nad sel hetkel olema tagasi Prantsusmaal, kus alaliselt elavad, aga koroonast tingitud olukorra tõttu otsustas pere algse plaaniga võrreldes pisut kauemaks Eestisse jääda. „Tulime siia 17. oktoobril plaaniga jääda paariks nädalaks. Kui president Macron kuulutas 28. oktoobril välja eriolukorra, mis tähendab, et liikuda võib ainult üks tund päevas ja ühe kilomeetri raadiuses oma kodust, sedagi siis, kui siseministeeriumi lehelt on välja prinditud vastav blankett, mis tuleb igal väljumisel uuesti täita kellaja ja põhjusega, otsustasime kauemaks jääda. Kevadine kogemus kriisiajast ei ole eriti meeldiv mälestus,“ selgitab Mailis.
Pikendatud Eestis viibimine tähendas, et kui tavaliselt käib Greta Prantsusmaal elukohajärgses koolis kohal ning Viimsi kooli ülesandeid täidab koduõppevormis ema juhendamisel, siis novembris kujunes vastupidi – tüdruk sai üle hulga aja osaleda Viimsi kooli tundides. „Tavaliselt on tütar saanud igal õppeaastal käia Viimsi koolis paar-kolm päeva trimestris. Ta tunneb oma klassikaaslasi suhtleb nendega, aga pole kunagi saanud reaalselt nii pikalt koos olla nagu nüüd.“
Kahes koolis õppides
Kahes koolis õppimine ei tähenda, et Greta peab kõike topelt tegema. „Näiteks ei pea dubleerima kehalist kasvatust ja muusikat. Viimsi koolis on seni arvesse võetud prantsuse kooli vastavad tunnid ja Greta huvikoolid – ta õpib muusikakoolis tšellot ja solfedžot, käib orkestritundides, tegeleb modern jazzi ja kunstiga,“ selgitab pereema.
Õppekorraldus on koolides erinev. Kehaline kasvatus toimub Prantsusmaal tsükliliselt – kuus nädalat rulluisutamist, kuus nädalat jalgrattasporti, kuus nädalat golfi jne. Selleks tuleb kooli spordiõpetaja, kes liigubki ühest õppeasutusest teise. Samas on lastel klassijuhatajaga igal nädalal üldkehalise tund (jooksud, pallimängud jne), mis toimub aastaläbi õues. Muusikaõpetuse õpetaja tuleb samuti kooli kuuenädalaseks tsükliks.
Prantslased suurrahvana eriti võõrkeeli ei oska. Ka koolis on keeleõpe eesti koolisüsteemist erinev. Näiteks õpetab inglise keelt klassijuhataja, kes igal õppeaastal vahetub, ning inglise keele õpetamine algklassides sõltub sellest, kas klassijuhataja inglise keelt oskab või mitte.
Gretale meeldib mõlemas koolis, aga Viimsis just see, et igal päeval on kindel tunniplaan. Prantsusmaal on ülesanded, mis nädala jooksul on vaja ära teha, ning õpetaja vaatab ise, millal mingit ainet teeb. Viimsi koolimajas meeldivad talle ka ujula, raamatukogu ja söökla. Meeldib, et igas aines on aineõpetaja, kes seda kõige paremini õpetada oskab. „Siin on nii head õpetajad!“ tunnustab tüdruk.
Haabneeme aleviku Greta
Greta elu on küllalt eriline juba seetõttu, et ta õpib kahes erinevas riigis ning valdab kolme keelt: eesti keelt, mida räägib ema ja vanemate vendadega, saksa keelt, mida räägib sakslasest isaga, ning prantsuse keelt, milles õpib kohalikus koolis ja suhtleb sealsete sõpradega. Veelgi erilisem on aga see, et juba viis aastat on ta tegelenud leiutamisega ning saanud auhinnalisi kohti Viimsi koolis, riiklikul õpilasleiutajate konkursil ja Lottemaal.
Tema esimene leiutis on 7-aastaselt välja mõeldud Rohuhaldjas. Inspiratsiooni selle loomiseks ammutas Greta vanaemast, kes pidi haiguse tõttu enne sööki ravimeid võtma, aga väga sageli unustas seda õigel ajal teha.
„Tahtsin aidata meelde tuletada, millal on aeg rohtu võtta,“ selgitab tüdruk, miks ta Rohuhaldja mõttele tuli. Leiutise põhimõte on lihtne – inimene, kellel on tarvis ravimite võtmist meeles pidada kannab käevõru, mis on ühendatud ravimikarbiga. Kui rohu võtmise aeg on käes, hakkab käevõrus vilkuma punane tuli, kui ravimikarp avatakse, hakkab rohuhaldjas laulma ning kui karbist on rohud võetud, lõpetab haldjas laulu ja käevõru tuluke muutub roheliseks.
Selle leiutise kohta on Gretal Patendiametist kasuliku mudeli tunnistus ning kui ta selle kaks aastat tagasi sai, oli ta noorim kasuliku mudeli tunnistuse omanik Eestis. Vahvast leiutisest räägib ka ERR-i dokumentaalsarja „Leiutades Eestit“ osa „Greta Madeleine’i rohuhaldjas“. Kel huvi saab ERR-i arhiivist filmi üle vaadata.
Leiutades saab maailma paremaks muuta
Seda, et noorel leiutajahakatisel on loomingulist soont kinnitab asjaolu, et Rohuhaldjas ei jäänud sugugi tema viimaseks leiutiseks. Tüdruk on välja mõelnud näiteks postiraketi (vahend, millega saab kõrvalmajas elavatele sõpradele üle kõrge heki kirju saata), algkoolilapse hoidjaroboti (robot aitab lapsi, kelle vanemad on pikalt tööl, tuletades lastele meelde, mida on tarvis teha) ja prügikorjamisroboti (robot saab liikuda eri pinnastel ja tal on erineva prügi jaoks erikonteinerid, et prügi sorteerida). Tema viimane leiutis – maskiautomaat – sai Viimsi koolis oma vanuserühmas esimese koha ja osaleb nüüd taas riiklikul õpilasleiutajate konkursil.
„Alati, kui korraldatakse mõni konkurss, siis mõtlen, mis maailmas toimub ja mida oleks vaja ning ideed hakkavadki tekkima. Leiutades saab muuta maailma paremaks ja meie igapäevaelu lihtsamaks,“ arvab Greta.
Laulab ise ja kutsub kaasa laulma
Lisaks kasulike asjade leiutamisele kasutab Greta oma annet muusikas. Kui lähenes Eesti 100. aastane sünnipäev, hakkasid tal peas tiksuma viisijupp ja luuletus, mille ta ühendas Eestimaale pühendatud lauluks. „Hakkasin ühte viisi ümisema ning mõtlesin juurde sõnad. Ema aitas pärast sõnu natukene muuta ning kokku sai laul „Armas Eestimaa“,“ räägib ta. Laulu CD on müügil isegi Apollo kauplustes ja e-poes.
Gretale väga meeldib muusika ja laulmine ning ta tahab ka teisi laulma innustada. Eelmise aasta septembris kutsus ta eestlasi üle ilma oma laulu kaasa laulma veebis ja sellest tehtud film osales EstDocs filmifestivalil Kanadas. Selle aasta septembris üleilmsel eesti keele nädalal kutsus Greta kõiki taas kaasa laulma Eesti toidust ja lauljaid oli Zoomi vahendusel häält tegemas üle terve maailma. Nüüd plaanib ta oma laulu ja tšellomänguga osaleda konkursil Annetekoda 2021, mille patrooniks on Uku Suviste ja mille finaalkontsert toimub 25. aprillil Alexela kontserdimajas.
Tulevik on seotud loominguga
Muusika kõrval on tüdruku suureks lemmikuks joonistamine ning varsti võib tema kätetööd trükituna näha isegi raamatus. Nimelt osales ta oktoobris J. K. Rowlingu teose „Ickabog“ eestikeelse väljaande illustratsioonide võistlusel ning neli Greta joonistust valiti raamatu piltide hulka. „Mulle väga meeldib joonistada. Eriti meeldib mulle teha harilikuga ette ja siis värvima hakata. Aga joonistan hea meelega ka kriitidega või akvarellidega, kasutan kunsti tegemiseks erinevad vahendeid,“ räägib ta.
Nagu näha, on Gretal hulgaliselt huvisid ning tal on päris palju mõtteid, mida tulevikus teha, aga kuna valik on lai, siis midagi konkreetset ei oska ta veel öelda. Küll aga usub ta, et tulevik on kindlasti loominguga seotud.
