Käin Viimsi kooli 9. klassis ja olen üks tuhandest õpilasest, keda ootavad selle aasta kevadel ees eksamid, sisseastumised ja viimaks lõpetamine. Ilmselgelt on kogu see protsess üsnagi ärevust tekitav ning enamikke meie seast valdab väike rahutus teadmatuse ees. 

Tavapärasele eksamieelsele stressile võib pinget lisada ka praegune e-õpe, mis on kõigile veel uus ja võib põhjustada palju ebaselgust. Paljud õpilased kurdavad kodus õppides motivatsiooni puudumise ja erinevate segavate tegurite üle. Kõik see võib olla väga koormav, aga oluline on meeles pidada, et eksamite eelne ärevus on täiesti normaalne. Kuidas aga paremini eksamiteks ja sisseastumisteks valmistuda, et tunda ennast veidi rahulikumana?

Tavapärased nõuanded, mida kuuleme põhikooli lõpetanud tuttavatelt või sõpradelt on üsna analoogsed – tööta tunnis kaasa, küsi küsimusi, vajadusel mine konsultatsiooni jne. Paraku on praegused ajad muutunud ja kõik eelnevalt nimetatud tegevused võivad olla ilma kontaktõppeta raskendatud. Sellegipoolest saame ka ilma kontaktõppeta enda elu lihtsustamiseks palju ära teha ning seda läbi väikeste igapäevaste muutuste.

Keskendu enda nõrgematele kohtadele

Keegi meist pole ideaalne ning ilmselt on meil kõigil väike pelgus nende aineeksamite- või katsete ees, milles me pole nii tugevad kui tahaks. Erinevatel inimestel on oma head ja vead, plussid ja miinused ning enne eksameid ja katseid peaks fokusseerima end peamiselt sellele õppeainele, mis valmistab raskusi. Suhtle enda aineõpetajaga ja küsi küsimusi, vajadusel võta osa konsultatsioonist või võimalusel lisakursustest. Veel üks väga oluline asi on mitte ennast liialt teistega võrrelda. Inimestel meie ümber on kõigil oma lugu, omad mõtted, anded ja puudused. Mitte keegi ei tea, mis toimub kellegi teise peas ja milline on tema elu ja võimalused. Seetõttu ei tohiks iial hukka mõista kedagi teist ega ka iseennast, kui teistel edenevad asjad paremini. Keskendu iseenda arengule ja ära looda kohesele täiuslikkusele, vaid püüdle väiksemate edusammude poole. Ainus inimene, kellega ennast võrrelda oled sina ise, sest tegemist on sinu teadmiste, arengu ja tulevikuga. Õppides pead soovima olla täna parem kui eile ja homme parem kui täna. 

Planeeri oma aega

Täna on homme, millest sa rääkisid eile. E-õpe on avanud kõigile võimaluse ise oma aega planeerida. Kasuta seda, et harjutada ennast juba varakult aega mõistlikult kasutama, leides tasakaalu õppimise, huvitegevuse ja vaba aja vahel. Lisaks ära lükka õppimist puhtalt eksamiperioodile, kasvõi kolmekümnest minutist iga päev piisab, et hoida ennast teemadega kursis. Selleks soovitatakse läbi lahendada eelmiste aastate eksameid või erinevaid eksamiülesandeid.

Paraku on paralleelselt eksamitega vaja õppida teisi aineid ja sedasi võib ülesandeid kuhjuda üsnagi palju. Sellisel juhul on suur abi näiteks eelmisel õhtul järgmise päeva kohustuste kirja panemisest, sest nii tekkib ülevaade, mida ja mis ajaks on vaja esitada. Parim ettevalmistus homseks on anda endast oma parim täna.

Aja planeerimisel ja üleüldiselt eksamieelsel perioodil on suur soovitus kustutada kasvõi osaliselt oma sotsiaalmeedia või vähemalt piirata selle kasutamist. Nutiseadmed häirivad keskendumist ja röövivad tohutult aega. Kindlasti on see lihtne võimalus põgeneda kogu reaalsuse ja murede eest, kuid see ei lahenda neid ning võib olukorda suisa hullemaks muuta. Lisaks saame sotsiaalmeediast palju negatiivset infot ja arstid on kindlaks teinud, et rohke nutiseadme kasutamine põhjustab ärevust. Peale selle saavad silmad suurt koormust toimuvast e-õppest ja liigne aeg ekraani taga on tõeliselt kahjulik. 

Hoia kätt pulsil

Erinevatesse koolidesse kandideerides tee endale juba varakult selgeks, kuhu ja miks sa soovid minna. Käi regulaarselt välja valitud koolide kodulehel ja pane kirja millal toimuvad registreerimised, sisseastumistestid ja vestlused. Ära jäta registreerimisi viimasele minutile. Tee enda jaoks eeltöö vaadates üle erinevate koolide õppesuunad osates ka põhjendada oma valikuid. Oluline on olla koolide ja nendes toimuvate muudatustega kursis ning vastavalt ümberkorraldustele ka reageerida. Kindlasti ei tasu peljata registreerimist paljudesse erinevatesse õppeasutustesse, sest pigem karta kahetsust kui läbikukkumist. 

Stress ja närveerimine on täiesti loomulik osa eksamite ja katsete eelsest perioodist, kuid kui see hakkab segama meie igapäevaelu ning mõjutab ka õpitulemusi, ei tohiks lasta asjal liiga kaugele minna. Pöörduda võib nii vanemate kui ka õpetajate poole, kuid räägin juba omast kogemusest, et alati ei piisa vaid kellegi rahustavatest sõnadest. Paratamatult võivad paljud meist kogeda läbikukkumisi või vastulööke, mis võivad mõjuda vaimsele tervisele väga kurnavalt. Kõik ju soovime lõpetada klassi edukalt ja saada häid tulemusi.

Kuidas aga rahuneda peale halva tulemuse teada saamist või ülekoormusest tingitud ärevusest?

Kui tunned, et ärevus võtab võimust ja õppimisele keskendumine muutub raskeks, ära jää lihtsalt laua taha ootama lootuses, et ärevus läheb mööda. Sedasi võid kõikuda õppimise ja muremõtetes sorimise vahel tunde, omandamata vajalikke teadmisi. Pigem on mõistlik teha paus, teha ümber oma kodumaja üks ring, keeta teed, koristada tuba või teha mida iganes, mis viiks mõtted õppimisest eemale ja tuulutaks pead. Peale seda võid õppimise juurde naasta ja proovida otsast peale alustada. 

Ei tasu ette võtta mitut ülesannet korraga. Jaota oma aeg ja tegele ühe asjaga korraga, teemast mitte aru saades valmista ette küsimused ja palu abi õpetajalt või sõbralt. 

Õppimise vahel pause tehes ei soovitaks kindlasti haarata nutitelefoni järele või minna teleka ette, sest need hoiavad sind õppimise juurde naasmisest ja viimaks on motivatsioonitase veelgi madalam. 

Hea mõte on minna õue jalutama või võimalusel rääkida mõne sõbra või vanemaga. 

Stressi ja ärevust leevendab ka füüsiline pingutus, seetõttu on vaimsele tervisele väga hea käia eksamiperioodidel trennis või iseseisvalt jooksmas või jõusaalis. 

Ärevuse vastu aitab oma mõtete kirja panemine või nende jagamine kellegi lähedasega. 

Mõnikord võib abiks olla oma ärevuse identifitseerimine ehk järele mõtlemine selle osas, mis täpsemalt muret ja stressi tekitab ning kuidas oleks seda probleemi võimalik lahendada. 

Loomulikult on võimaluseks pöörduda professionaali poole, kes aitab ärevust kontrolli all hoida ning koolis rahulikult edukaid tulemusi saavutada.

Eksamite osas ei tasu üle mõelda. Kindlasti peab endale meenutama, et eksamitulemus ei määra meie inimlikke väärtusi ning alati on erinevaid võimalusi enda parandamiseks ja arendamiseks.