Karin Kallas on viiendat põlve viimsilane, kes hindab kõrgelt siinset loodust ja püüab fotode kaudu looduse teraapilist mõju kõigile lähemale tuua. Tema piltidel on erilise koha leidnud päikesetõusud ja -loojangud, mis on Viimsis maailma ühed kaunimad.

Fotograafiaga tegelema asudes ei võtnud Karin otseselt eesmärgiks pildistada päikesetõuse ja -loojanguid, aga jäi nende juurde pidama, sest teda paelub värvidemäng. „Ma ei pea end niivõrd loojangute ja tõusude fotograafiks, kuid mulle meeldib mõelda, et jäädvustan valgust, tekstuure ja värve. Üldises mõttes tegelen siiski maastikufotograafiaga, mille jäädvustamiseks olen valinud aja, mil valgus on kõige ilusam,“ tutvustab ta oma vaatepunkti. „Mind huvitab pildistamise puhul nii fotograafia tehniline pool kui ka protsess – loodusvaatlus, loojangu/tõusu ennustamine ja pildistamise planeerimine. Päikeseloojangud ja -tõusud on ajaliselt limiteeritud, sa pead üsna hästi teadma, mida teha, et soovitud tulemust saavutada, ning samas kiiresti tegutsema, et õiget hetke mitte maha magada. Minu eesmärk ei ole jäädvustada tervet taevalaotust, vaid eelkõige püüda pildile tunnet, mis mind sel hetkel valdab. Keskendun põnevatele tekstuuridele ja värvikombinatsioonidele,“ lisab ta.

Toob looduse lähemale

Karin on päikesetõuse ja -loojanguid pildistanud viimased paar aastat ning suuresti tänu sellele väljaarendanud oma kontseptsiooni „Surround yourself with nature” ehk „Ümbritse end loodusega“. „Idee seisneb selles, et loodusel on tervendav mõju, ka siis, kui see laiub vaid pildil. Näiteks loodusfoto vaatamine leevendab stressi, suurendab tähelepanuvõimet jne. Kuna paljudel inimestel ei ole ligipääsu loodusele, siis minu eesmärk on tuua see neile lähemale olenemata sellest, kas inimene on kodus või tööl,“ selgitab naine. Tema meelest on see võimalus eriti oluline suurlinna elanikele, kel pole loodust ümber ega kiiret ligipääsu päikesetõusule ja -loojangule või merele.

Viimsi on ainulaadne

Enamiku fotosid on Karin teinud Viimisis, kus tal on välja kujunenud kolm kuni viis lemmikpaika. „Need kohad sõltuvad aastaajast, aga ka sellest, millist pilti luua soovin. Igal kohal, nii ühel kui ka teisel pool poolsaart, on omad nüansid ja võlud,“ räägib ta.

Kui mere ääres elavale inimesele võib päikesetõusu- või -loojanguaegne vaade silmapiirile tunduda üsna igapäevane, siis Karini kinnitusel on need hetked Viimsi kandis tegelikult ainulaadsed. „Päike loojub ja tõuseb ju iga päev, igas riigis, aga mitte igal pool ei ole aastaringselt pilvi – samas värvilise loojangu jaoks on pilvi vaja. Samuti pole igas lokatsioonis võimalik näha päikest horisondi taha kadumas või selle tagant tõusmas. Viimsi eripäraks on n-ö õige geograafiline asukoht, nurk päikese suhtes ja soodsad ilmastikutingimused, eriti suvekuudel. Loojangud on siin väga võimsad ja värvilised,“ lausub ta. „Kui mõelda suuremalt, siis mitte igaühel pole võimalus päikeseloojanguid japäikesetõuse nautida. Põhjuseks võib olla hoonestatus või tugev sudu, lõunamaades on taevas üsna pilvitu ning värvilisi loojanguid ei tekigi, samuti pole mitte kõigil ligipääsu merele jne. Viimsi elanikel on väga vedanud ning seda, mis meil veel alles on, tuleks hoolega hoida,“ ütleb Karin.

Oleme osa loodusest

Kuigi päikese pakutavaid värvimänge käiakse kõige rohkem imetlemas suvel, võiks seda teha ka muul ajal. „Iga aastajal on ise värvi loojangud ja tõusud. Talvel on loojangud roosakamad ja lillakamad, kuid ka dramaatilisemad, sest madalaid pilvi on rohkem. Suvel on taevas rohkem harmooniat, sest pilved on pigem õhemad ja kõrgemal,“ kirjeldab Karin. Teiseks põhjuseks, miks võiks värvilisi taevaid aastaringselt imetleda, on aja mahavõtmine ja hetkes viibimine. „Looduse kunstiteosed ei ole vaid silmailuks. Värvilised taevad leevendavad stressi ning päikeseloojangul või -tõusul on võime aega peatada – kui tähelepanu on täielikult koondatud hetke, milles viibid, ning kui kaotad sel momendil ajataju, siis peatub ka aeg. Samal ajal aju n-ö puhastab end välisest mõjutajatest, mürast ja kärast,“ usub Karin.

Naudime ja hoiame

Looduses viibimise positiivset mõju ei ole võimalik üle hinnata ning fotograaf võib selleks ühe hingetõmbega loetleda mitu põhjust. „Loodus on kütus hingele ja kehale. Loodus viib õue ja parandab füüsist, vaid paarkümmend minutit värsket õhku ja valgust värskendab olekut. Looduses olek vallandab kehas sadu keemilisi protsesse, mis tekitavad head tuju ja rahulolu eluga, see inspireerib.Looduse ilu ja võimsus haarab meid endasse ning kasvatab tänutunnet ümbritseva osas,“ ütleb naine. Ta toob välja, et Stanfordi ülikooli neuroteaduse professori Andrew Hubermani sõnul on enim kasu,kui veeta aega madala päikese käes või seda ohutult vaadata. Madalad päikesekiired nimelt vallandavad kehas sadu positiivseid reaktsioone, parandades inimkeha ööpäeva tsüklit, mis reguleerib unegraafikut, keskendumisvõimet, seedimist, närvisüsteemi, vaimset tervist, füüsilist tervist, haavade paranemist jne.

Karini isiklik kogemus kinnitab kõike eelnevat. „Mida rohkem aega veedan õues, seda paremini end tunnen nii füüsiliselt kui ka vaimselt – loodus toidab hinge ja keha. Ühtlasi on looduses olek pannud mind mõistma, kui vähe on inimesel vaja ning kui vähe on tarvis õnneks. Miski ei anna mulle sellist elamust, kui looduses viibitud aeg. Loodusel on meile nii palju anda ja õpetada! Kui see oleks su elu viimane päev, siis sa ilmselt ei mõtleks, et oh, oleks võinud rohkem toas ekraani taga aega veeta…Võta endale aega märgata, mis su ümber on, mine õue ja koge reaalsust,“ soovitab Karin.

Karini tegemiste ja tema loodud kontseptsiooni „Ümbritse end loodusega“ kohta leiab rohkem infot Instagramist ja veebilehelt karinkallas.com.