Tekst: Enel Valli, planeeringute vanemspetsialist
Suvel kuumade ilmade korral jahutust pakkuvas Viimsi mõisapargis jalutades saavad pargikülastajad nii silmailu kui ka varju. Mõisapargil on väärikas ajalugu, mis on kujunenud ja kujundatud mõisa peahoone ümber. Algselt mõtestatud istutamisega kujundatud ning seejärel metsistunud puistud pakuvad pargikülastajale põnevat avastamist. Vallavalitsusel on kavas asuda koostama mõisapargi rekonstrueerimisprojekti ja hoolduskava, et seeläbi pargi väärtused esile tuua.
Mõisapargi olemus ja ajalooline kujunemine
Viimsi mõis koos mõisapargiga on oma olemuselt ajalooline rüütlimõis, mis oli üks peamiseid eramõisa liike. Seoses sellega, et mõisal on olnud läbi aegade erinevaid omanikke, on ka mõisapark kujunemisel saanud mitmeid mõjutusi. Pargi ajaloost on teada, et rootsi ajal oli suur viljapuu- ja marjaaed mõisa uhkuseks. Samuti on teada asjaolu, et mõisa ümbrus on kujundatud regulaarstiilis ning pargiosa vabakujundusliku loodusliku pargina, kus avatud ja suletud alad vaheldusid alleede ning vee-elementidega.
Viimsi mõisapark rajati algselt regulaarstiilis ehk prantsuse stiilis pargina. Regulaarstiilis pargile oli omane nii korrapärase kujundusega park, maastik kunstlike terrassidega, teedevõrgu kui ka puude paigutus oli rangelt geomeetriline, järgides mõisa peahoone kesktelge. 19. sajandil kujundati mõisapark ümber regulaarstiilist vabaplaneeringu ehk inglise stiili põhimõtete kohaselt. Vabakujundusliku stiiliga pargile oli iseloomulik asümmeetria, vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, loodusliku vormiga taimematerjali kasutus ning kohaliku maastikujoone väljatoomine.
Olemasolev olukord ja hooldus
Säilinud mõisapargist annab veel tänagi välja lugeda erinevaid vabakujunduslikke pargielemente, milleks on avatud-suletud alad (kõrghaljastusega ja lagedamad niidualad), kohatine mitmerindeline puistu, looklev teedevõrk, vaatelisus nii pargisiseselt kui ka pargist välja ning põhielemendina vee-element tiikide ja kanalitena. Viimsi mõisakompleksil on rääkida oma lugu, mida saaks edasi anda läbi pargiala taastamise ja mõtestatud hoolduse.
Viimsi mõis ja mõisapark on oma väärtustega mitmekordse kaitse all – nii muinsus- kui ka looduskaitse all. Mõisakompleks on kinnismälestisena muinsuskaitse all, olles piirkonna ja ajastu silmapaistva pargiarhitektuuri näide. Lisaks on pargiala võetud 1960. aastal riiklikul tasandil looduskaitse alla kui park, millel on maastikuline väärtus. Kõrgest väärtusest ja selle säilitamise vajadustest on oluline pargi arendamisel ja hooldusel teha koostööd nii muinsuskaitseametiga kui ka keskkonnaametiga.
Üldistatult võib väita, et Eesti mõisaparkide hooldamisel pööratakse üldjuhul suuremalt rõhku kõrgahaljastusele ja selle säilitamisele. Tähelepanuta jäetakse murupind ja kõrghaljastuse mitmerindelisus. Nende haljastuselementide mõtestatud hooldusega kaasneb looduslik mitmekesisus ja olemasoleva elurikkuse säilitamine erinevatel tasanditel. Ühtlasi on oluline mõista, et hoolduse täielikul ärajäämisel võtab võimust loodus. Selle tulemusel vähendab isetekkeline looduslik uuendus pargiruumide kompositsioonilist loetavust, milles ei eristu ka olulised dekoratiivsed aktsentpuud ja puudegrupid, mis on ka vabakujunduslikule pargile omane. Ühtlasi ei meelita jalutajat võsastunud ja hooldamata pargiala seda kasutama, kuna teatavasti tekitab võsastunud ja räsitud seisus maastik pargikülastajates ohutunnet.
Samas, jätkates pargiala hooldusega selliselt, et tähelepanu suunatakse üksnes haljastusele, ei anna see võimalust tunnetada mõisapargile omast kohavaimu, hoomata tegelikku tervliklikkust ja sellega kaasnevat lisandväärtust. Selleks, et tagada pargikülastajatele mitmekesist ja väärtuslikku avalikku ruumi, kus taastutvuda loodusega, on oluline säilitada ajaloolist väärtust, looduslikul teel vähesest inimmõjutusest kujunenud elurikkust ja taastada mõisapargile omane kohavaim.
Viimsi mõisapargis on hoolduse osas aga olukord vastupidine, võrreldes üldistatud hoolduse seisukohaga mõisaparkides. Hetkel lähtuvad mõisapargi hooldusvõtted eelkõige pargis olemasolevatest funktsioonidest ja elurikkuse säilitamisest. Muruala hooldatakse erinevate niidusagedustega, mis on kogu pargialal jagatud kolmeks.
Pargialal tsoneeritud murualade niidusagedus:
- ALA I – iga kahe nädala tagant;
- ALA II – üks kord kuus;
- ALA III – kaks korda aastas.
Selline niidusagedus tagab, et pargis kujunenud elurikkus säilib. Kirjeldatud hooldusvõtete kasutamine arvestab mõisapargi kujundusstiiliga, mille säilimisel on koostööd tehtud riikliku tasandi kaitseala valitsejaga – keskkonnametiga. Pargis on erinevad haljasalad, kus erinevad niidusagedused ja nõuded niitmistöödele ning taimestikule, arvestatakse seemnete küpsemise ja taaskülviga jne.
Lisaks murualade hooldusele teostatakse raiet ka ohtlikele puudele, likvideerides ohtlikkus seisus puud eelkõige teedevõrgustiku vahetust lähedusest ja tegevusalade juurest. Samas on elurikkuse parendamise ja säilimise kohalt oluline ka lamapuidu ja elustikupuude olemasolu, mistõttu säilitatakse teatud asukohtades ka lamapuitu ja elustikupuud, jättes alles mõne meetri kõrgused puutüved ilma oksteta. Inimesele võib tunduda puu kuivanud, elujõuetu ja maha langenud, kuid tegelikkuses on see siiski täis elujõudu ja lisaks keskkonna ja elurikkuse silmis väga väärtuslik elustikupuu!
Pargi kujundamine inimesele või loodusele?
Nii loodus kui ka pargikülastaja vajavad toimimiseks ja heaks äraolemiseks erinevaid keskkondi. Tekib küsimus, kes on Viimsi mõisapargi kujundamisel olulisem – pargikülastaja või loodus? Kas me kontrollime loodust või loodus kontrollib meid? Kas oleme seisukohal, et on inimene vs loodus?
Kõrghaljastatud pargialade olemasolu on pargikülastajatele väärtus omaette. Park pakub pargikülastajale kvaliteetset avalikku ruumi, kus on võimalik veeta aega, jahutust kuumade ilmade puhul, võimalust taastutvuda loodusega jm.
Pargikujundus kui selline on tegelikkuses kunst, mis on järjepidevas muutuses ja ajalooliselt on see tähendanud paljude parkide korduvat ümberkujundamist – nagu ka Viimsi mõisapargis. Inimese esteetiline vajadus „loodust kontrollida” peab olema asendunud sooviga „loodust jäljendada”. Ühtlasi teha seda nii, et me suudame koos eksisteerida ka linnalises keskkonnas teineteist häirimata.
Selles valguses on oluline välja tuua erilised leiud Viimsi mõisapargist. Käesoleval aastal on leitud mõisapargi alalt karulaugu kasvukoht. Karulauk on Eestis aga kolmanda kategooria looduskaitsealune liik. Samuti on esindatud pargialal ka soon- ja sammaltaimedest salekoonik, mis on tüüpilisemaid taimi märgaladel.
Olgugi, et mõisapargi alal ei ole lähiaastatel teostatud liigirikkuse uuringuid, siis sellegipoolsest on alust arvata, et elurikkus pargialal on suur. Seda eelkõige asjaolu tõttu, et pargialal on mitmekesist maastikku – liigniisked alad, avatud-suletud alad, tihedamad kõrghaljastatud alad jm. Ühtlasi 2021. aastal valminud rohevõrgustiku toimivuse uuringus läbiviidud nahkhiirte alusuuringu tulemuste kohaselt on alust arvata, et ka mõisapargis on mõned nahkhiirte isendid esindatud. Seda seetõttu, et kõige paremini tunnevad nahkhiired end sellistes piirkondades, kus leidub rohuste kallastega veekogusid, mille ääres omakorda leidub vanu õõnsustega puid või varjevõimalusi.
Puude erinevatest liikidest on mõisapargis esindatud ka kolmanda kategooria looduskaitsealuse liigina künnapuu. Muud huvitavad esindatud puuliigid on mägivaher, harilik valgepöök, palsamnulg, Pensilvaania saar, Ajaani kuusk jm.
Väärtuste ühendamine
Selleks, et mõisapark oleks just see õige nii elurikkuse aspektist kui ka pargikülastaja vaatevinklist, on vaja ühendada mõlematele olulised väärtused. Selle eesmärgi saavutamiseks on Viimsi vallavalitsusel plaanis käesoleval aastal korraldada hange leidmaks teenusepakkuja, kes koostab Viimsi mõisapargile rekonstrueerimisprojekti.
Korraldatava hanke eesmärk on koostada looduskaitsealusele ja kinnismälestisena kaitsealusele Viimsi mõisapargile rekonstrueerimisprojekt, mis tagab pargi loodusväärtuste säilimise, pargi maastikuarhitektuurse väärtuse säilitamise ja taastamise ning näeb ette pargi veerežiimi reguleerimise viisil, mis tagab eespool nimetatud väärtuste säilimise. Ühtlasi tuleb välja töötada ja koostada pargi hoolduskava kuni pargi rekonstrueerimisprojekti realiseerimiseni ja rekonstrueerimisprojekti järgi rajatud pargi edasist hooldust arvestades.
Hoolduskava on vajalik selleks, et pargi säilitamiseks koostada konkreetne tööde teostamise kava ning sellest lähtuvalt arvestada ka vajalike eelarveliste vahenditega. Siiani pole Viimsi mõisapargis koostatud ühte terviklikku lahendust, millest edasiste tööde teostamisel lähtuda. Lähenetud on vajaduspõhiselt ja lahendades üksikuid objekte, mis parendavad teatud osas pargiala. Küll aga on vald tellinud olemasolevale pargilahendusele hoolduskava, mille alusel parki korras hoitakse. Hoolduskava on kooskõlastanud nii muinsuskaitseamet kui ka keskkonnaamet ja selles on arvestatud erinevate alade hooldusega ja taimekoosluste säilitamisega.
Läbi eelnimetatud tegevuste hakkab mõisapark tulevikus aina enam toimima koosmõjus nii pargikülastaja soove kui ka elurikkuse aspekti arvestades. Hoiame elurikkust, jälgime selle kujunemist ja naudime kodulähedast loodust täiel rinnal!
Kasutatud allikad:
