Roheline Viimsi mere embuses

Viimsi vald on kaitsealade poolest rikas – üle poole meie territooriumist on kaitse all. Tulevikus on kavas kaitsealade koosseisu ja ulatust veelgi laiendada.

Rohevõrgustik on oluline

Metsad, haljakud ja rohealad tervikuna on iga viimsilase jaoks olulised. Inimestele on need kohad, kus puhata, viibida looduses, korjata metsasaadusi või sportida. Loomade ja lindude jaoks on see koht, kus elada. Mida sidusam on rohevõrgustik, seda elurikkam on siinne keskkond ja seda rahulolevamad on omakorda meie valla elanikud. Seetõttu on oluline tagada hästi toimiv rohevõrgustik ja viia ellu tegevusi, mis seda saavutada aitavad.

53% vallast kaitse all

Viimsi valla territooriumil asub kokku 5 suuremat riiklikul tasandil kaitstavat loodusobjekti (Prangli hoiuala ja Prangli maastikukaitseala, Naissaare looduspark, Viimsi mõisapark ja Haabneeme sanglepik), pindalaga ligi 2496 ha. Neile lisanduvad veel mitmed püsielupaigad.

Vallas asub ka 6 kohaliku kaitse all olevat maastikukaitseala, pindalaga 1380 ha, kus kaitseala valitsejaks on Viimsi vald. Tegemist on maastikukaitsealadega, mis moodustati eesmärgiga tagada kaitse maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja ka kasutamise reguleerimiseks. Üheskoos võimaldavad need 11 kaitseala säilitada elurikkust ja tagada hea elukeskkonna ning hoida looduskooslusi ja ökosüsteeme.

Viimsi valla maismaast on üle poole ehk 3876 ha looduskaitse all. Kohalikest omavalitsustest on kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu ja Kihnu valdades ja neile järgneb Viimsi vald, kus kaitstavad alad moodustavad valla pindalast ligi 53%.

Uued kaitsealad

Omal ajal oli Viimsi valla teemaplaneering „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ üsna innovaatiline samm kohalikul tasandil looduse kaitseks. Kuna aga vahepeal on vallaelu edasi läinud, siis tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik ka meie loodushoius järgnevad sammud astuda. Aasta alguses tutvustatud rohevõrgustiku toimivuse auditile tuginedes alustas vallavalitsus eeltegevusi, millega kavandatakse kahe uue maastikukaitseala moodustamist – üks poolsaare keskel, teine Leppneeme ja Kelvingi vahelisel alal. Hetkel on valmimas ekspertiis, mille põhjal koostatakse põhjendatud ettepanek kaitseala moodustamiseks.

Kui eelnevale arvutusele lisada kahe kavandatava kaitseala moodustamine, siis suureneb kaitsealade osakaal valla pindalast 56%-ni.

Koostöö maaomanikega

Nii uue üldplaneeringu valguses kui ka rohevõrgustiku parima toimivuse huvides on oluline tõhustada koostööd erametsaomanikega, et ka erametsi majandataks võimalikult säästlikult ja et need samuti oleksid osa kaitsemetsadest ja maastikukaitsealadest. Koostöö on võti tagamaks parema rohevõrgustiku toimivuse ning mitmekesisuse. Oluline on laiendada rohevõrgustikku ka avamaastikele ja rannaniitudele, et tagada võimalikult palju erinevaid elupaikasid. Kaitseala ei tähenda, et nüüd ei tohi enam seal midagi teha – pigem tähendab see jätkusuutlikku ja elurikkusega arvestavat kestlikku majandamist.

Eesmärk

Meie ühine eesmärk võiks olla, et 100% valla rohelusest on hoitud ja kaitstud. Kui kaardile vaadata, siis peaks rohevõrgustik moodustama loogilise, ühendatud ja seostatud ala. Ja see saab olema üks kindel keskkonnahoiu tegevussuund, mida viiakse ellu nii valla arengustrateegia kui ka uue üldplaneeringu läbi. Kindlasti on siinkohal ka oluline luua piirkondlikke parke ja väiksemaid kaitsealasid, mis seeläbi aitavad liita erinevad metsad ja niidud üheks terviklikuks munitsipaalkaitsealaks. Viimsis on kooslusi, maastikke, eriilmelisi elupaikasid, pärandkultuuri, elurikkust – kõike seda tasub eesmärgipäraselt hoida ja säilitada.