Päikesepaneelidega elektri tootmine nõuab koduomanikult natuke sebimist ja investeeringut, vastutasuks saab aga kevadest sügiseni nautida null-euroseid elektriarveid. Vähetähtis pole teadmine, et iga kilovatt-tund omatoodetud roheenergiat tähendab umbes ühe kilogrammi põlevkivi ahju ajamise ära hoidmist. Kirjeldan meie pere kogemuse näitel, milliseks osutus päikesepaneelide süsteemi rajamine ühele Pringi küla elumajale alates mõttest kuni paigalduse ja esimese elektriarveni.
Tehniliselt on eramaja päikesejaama ehitamine üsna lihtne ja selleks kulub tavaliselt ainult paar päeva. Kuid nii nagu jäämäega, on paneelid kõigest väike tipp, mis kõigile hästi välja paistab. Suurem osa aega ja toimetamist kulub kõikvõimalikule asjaajamisele, projekteerimisele ning omavalitsuse, võrguettevõtte ja elektrifirmaga suhtlemisele. Seda kõike võib muidugi püüda ka ise projektijuhina organiseerida, kuid oluliselt lihtsam on leida usaldusväärne partner, kes pakub „võtmed kätte“ lahendust. Viimane võib küll natuke kulukam olla, kuid säästab majaomaniku närve ja aega. Mina valisin partneriks Eesti Energia.
Põhjalik ettevalmistus
Paljude päikesepaneelide lahendusi pakkuvate firmade kodulehtedel on asjalikud kalkulaatorid, kuhu sisestades oma elektritarbimise, katusepinna suuruse, -kalde ja muud andmed, kuvab süsteem koheselt vastu millise suurusega päikesepark on teoreetiliselt võimalik rajada, kui palju see hinnanguliselt elektrit toodab. Nutikamad lahendused teatavad kohe ka süsteemi rajamise orienteeruva maksumuse.
Meie majal on põhja-lõuna suunaline väiksema kaldega viilkatus ning päikesepoolsel küljel jagus vaba ruumi 12 paneelile. Tehnilisemas keeles tähendab see paneelide maksimumvõimsust 4,4kW. Kuna paneelidest tuleb alalisvool vajab enne tavalisse pistikusse või võrku suunamist vahelduvvooluks muutmist, on süsteemi oluliseks osaks inverter. Inverter on reeglina veidi väiksema maksimumvõimsusega ning meie majal on see 3,3kW.
Löönud mullu oktoobri keskpaigas Eesti Energiaga käed, toodi minu entusiasm samal kuul asjaga ühele poole saada kiiresti maa peale tagasi ja teatati, et süsteemi käima panemiseks kulub kuni viis kuud. Tagantjärgi mõeldes oli see aus lähenemine, sest täpselt nii palju aega kuluski. Kõrgete elektrihindade valguses on inimeste huvi päikesesüsteemide vastu tänaseks kasvanud ning kuulu järgi tähtajad isegi pikemaks veninud. Pigem teha asju korralikult ja läbimõeldult kui kiirustades.
Planeerimisprotsess
Esimese tööna koostati mulle päikesepargi asendiplaan, kus oli skemaatiliselt määratud paneelide paiknemine katusel, kaablite viimise tee ja inverteri asukoht kõrvalhoones. Seejärel asus ettevõtte süsteemi tehnilist projekti koostama. Kuna tegemist on hoone elektrisüsteemi muutmisega ja paneelide tõttu muutub minimaalselt ka maja välisilme, peab projekteerimist tegema vastavat listsenti omav ekspert. Minu valitud firma kiituseks peab ütlema, et suhtlus nendega oli väga ladus – iga rumal küsimus sai kannatlikult vastatud ning mind hoiti projekti edenemisega pidevalt kursis.
Selleks, et süsteemi paigaldusega alustada, peab plaan olema vallavalitsusega kooskõlastatud ja sõlmitud liitumisleping võrguettevõttega. Ehitusteatise esitamisest kuni vallalt nõusoleku saamiseni kulus ligi üks kuu. Kas seda on vähe või palju, on mul keeruline hinnata. Küll aga jääb vallaelanikuna segaseks mida täpselt siis ametnikud selliste projektide puhul vaatavad ja kaaluvad. Päikesepargi projektipartner hoiatas alguses kohe, et kindlasti pean tellima katuse kandekonstruktsioonide ekspertiisi, kuna Viimsi vald on seda varasemalt tavaliselt nõudnud. Iseenesest mõistlik nõue, kuid minu projekti puhul sellest vallas miskipärast juttu ei tehtud ja kokkuvõttes ei nõutud ka. Küll aga pidid põhjapoolsed naabrid päikesepaneelide rajamiseks oma ametliku kooskõlastuse andma, kuigi sealt küljest paista ükski paneel ega kaabel. Igatahes omajagu segane ja asusaamatu asjaajamine, kuid õnneks tegi Eesti Energia projektipartner selle minu eest ära.
Mikrotootja lepingu sõlmimine Viimsi piirkonna võrguettevõttega Imatraelekter kulges aga seevastu valguskiirusel. Vaid mõni päev pärast avalduse esitamist oli leping uuendatud ning ka elektrimees käis võrgupühenduse punktis elektrikilbis mingit lisalülitit paigaldamas.
Ehitusteatis registreeritud ja võrguleping uuendatud jäin ootama talvekülmade taandumist, et saaks alustada paneelide paigaldamisega. Küllap saaks seda tööd ka pakasega teha, kuid mõistlik on anda asjadele aega ning mitte sundida ehitusmehi oma näppe külmetama. Nagu eelpool mainitud, kulus kõigiks paigaldustöödeks kokkuvõttes ainult kaks päeva. Töö oli kiire ja korralik ning märtsi keskpaigaks said paneelid katusele. Kui süsteem on paigas, siis päris iseseisvalt seda sisse lülitada kohe ei tohi. Spetsialist peab inverteri korrektselt tööle häälestama, elektritööd tuleb nõuetekohaselt auditeerida ning alles siis lubab võrguettevõte süsteemi tööle panna.
Mikrotootja leping
Viimaseks on elektrimüüjaga mikrotootja lepingu sõlmimine. Kui enne oli meie pere ainult elektri ostja, siis nüüdsest oleme ka tootjad ja müüme parasjagu üle jääva elektri võrku tagasi. Päikesepaneelide eripära on see, et nad toodavad ainult siis, kui väljas on valge ja päike paistab. Neil tundidel on tootmine reeglina suurem kui maja elektrivajadus ja ülejäägi ostab elektrimüüja tagasi. Seega on elektri müümine võrku justkui lihtne lahendus ülejäägi salvestamiseks, sest arvel kajastub tarbitud ja toodetud elektri vahe.
Meie otsustasime ilma akupangata päikesesüsteemi kasuks. Põhjuseid oli mitu – akupanga lisamine muudab investeeringu reeglina kaks korda kallimaks ja kui korralik võrguühendus on olemas, siis ei pruugi sellel kokkuvõttes ka suuremat majanduslikku mõtet olla. Kui elektrihinnad aga jätkavad kasvamist, siis saab süsteemile akupanga soovi korral hiljem lisada. Tänapäeval on enamik päikeseelektri inverterid nn hübriidse valmidusega ehk neid saab hõlpsasti kasutada nii autonoomsetes lahendustes koos akudega kui võrku ühendatuna.
Mida kokkuvõtteks arvata?
Meie viieliikmelise pere aprillikuu elektriarve oli -11eurot. Ostsime 365kWh elektrit ja müüsime võrku 484kWh elektrit. Kevadpäike andis katuselt igal päeval keskmiselt 25-30kWh elektrit, pilviste ilmadega 15-20kWh. Pere tegelik elektritarbimine oli suurem kui arvel näidatud 365kWh, sest kohapeal omatarbeks kasutatud elekter tuleb veel lisaks. Aga selle energia hind on ümmargune null. Need 11 eurot jäävad ettemaksuks järgmistesse kuudesse. Kuna päikeselistel suvekuudel võib eeldada tarbimisest keskmiselt suuremat tootmist, siis tõenäoliselt kuni septembri-oktoobrini meie pere elektri eest maksma ei pea. Päikesepaneelid talvist elektrivajadust kindlasti ära ei kata, kuid ka kevadest sügiseni saadav sääst pakub kõrgustesse roninud energiahindadele suurt leevendust.
Kasutades paralleeli Ukrainas sõjategevuses kultusestaatusesse saanud tankitõrjerelvadega Javelin, on ka kodune päikeseelektri süsteem justkui „lase ja unusta“ lahendus. Korra katusele installeeritud paneelid ununevad kiiresti ja meenuvad üksnes positiivses võtmes kord kuus elektriarvet vaadates. Muidugi peab päikeselahenduse puhul arvestama ka rahalise investeeringuga või järelmaksuga, kuid päeva lõpuks see on vägagi mõistlik rahapaigutus nii majanduslikult kui loodust silmas pidades.
Hea teada
Eestis jõuab aastas maapinnale ühe ruutmeetri kohta 962kWh päikeseenergiat.
Vahelduvad aastaajad toovad sisse aga väga suure varieeruvuse, mistõttu toodavad 90% aasta kogutoodangust päikesepaneelid märtsi ja oktoobri vahel. Talvekuudel on tootlikkus väike.
Kuigi Eesti asub suurel laiuskraadil ning päikesekiirguse hulk pole võrdlemisi suur, tasub siin päikeseenergiat siiski toota. Arvutuste kohaselt on päikesepaneelide tootlikkus sama suur kui Saksamaal, mis on Euroopas päikeseenergia tootmises esirinnas. Vaatamata sellele, et Eesti saab vähem energiat Päikeselt kui Saksamaa, tõstab keskmisest madalam õhutemperatuur päikesepaneelide efektiivsust, mis võrdsustab Eesti ja Saksamaa tootlikkuse.
Päikeseenergia on päikesekiirguse energia, mis vabaneb tähe tuumas toimuvates termotuumareaktsioonides ja jõuab päikeselt meie planeedi pinnale 8 minutiga.
Allikas: Wikipedia
Milliseid dokumente on vaja päikesepaneelide paigaldamisel vallale esitada?
Vastab ehitusvaldkonna peaspetsialist Jüri Kurba
Vastavalt ehitusseadustiku lisale 1 kuulub päikesepaneelide paigaldamine elektritootmisrajatiste ehitamise alla. Selle kohaselt tuleb nii kuni 100 kW kui ka üle 100 kW elektritootmisrajatise ehitamiseks taotleda ehitusluba koos ehitusprojekti esitamisega. Elamut teenindava elektritootmisrajatise projekti menetlemise eest on ette nähtud riigilõiv 150 eurot.
Kui päikesepaneelid paigaldatakse hoone katusele ja need on suhteliselt väikese võimsusega ning mikrotootja toodab nendega elektrit, mis põhiliselt kulub ära oma majapidamises, siis oleme Viimsi vallas rakendanud ehitusseadustiku punkti, millega antud tegevus liigitub elamu tehnosüsteemi muutmise alla. Sel juhul tuleb esitada vallavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt, kusjuures riigilõivu sellel menetlusel ei ole. Nagu iga elektriprojekt, peab ka päikesepaneelide paigaldamise projekt olema koostatud vähemalt B-pädevusega kõrgharidusega elektriala spetsialisti poolt.
Projekti koosseis on määratud majandus- ja taristuministri määrusega „Nõuded ehitusprojektile“ (17.07.2015 nr 97). Vallavalitsus kaasab projekti menetlusse kinnistu piirinaabrid, informeerimaks neid kõrvalkinnistul kavatsetavast tegevusest. See tuleneb ehitusseadustiku nõuetest. Kinnistu omanik ega projekteerija ei pea naabrilt mingit kooskõlastust küsima.
Päikesepaneelide projekti koostamisel on aluseks elektrifirma liitumis- või tehnilised tingimused, mida vastavalt teeninduspiirkonnale väljastab Viimsis kas Imatra Elekter AS või Elektrilevi OÜ. Olemasoleva elektrilepingu puhul väljastatakse liitumislepingu muudatus mikrotootjale. Seda peab taotlema kinnistu omanik või tema poolt volitatud isik.
Päikesepaneelide paigaldamisel olemasolevale katusele peab pädev isik projekteerimise käigus hindama katuse kandevõimet. Vald ei nõua sellekohast auditit, vaid pädeva isiku kinnitust.
Päikesepaneelide projekt esitatakse koos ehitusteatisega ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu. Vallavalitsuse ehitus- ja kommunaalosakond menetleb seda kaasates vajalikud asutused, spetsialistid ja piirinaabrid. Esimese läbivaatusringil annab ehitisregister automaatselt tähtaja 10 päeva. Kui menetluse lõpptähtaeg jääb nädalavahetusele, pikeneb tähtaeg nädalavahetuse järgsele tööpäevale.
Juhul kui läbivaatajad ei ole märkusi esitanud, loetakse menetlus lõpetatuks ja avaldajat teavitatakse võimalusest alustada ehitustöödega. Kui aga on märkusi, tagastatakse materjal EHR-kaudu projekteerijale parandamiseks ja uuesti esitades rakendub jällegi läbivaatluse aeg 10 päeva. Seega, oleneb menetluse kiirus eelkõige sellest, kui kvaliteetselt on projekt koostatud või kui kiiresti jõuab projekteerija teha parandused ja esitada projekti uueks läbivaatuseks.
Tuletan siinkohal ka kinnistuomanikele meelde, et peale päikesepaneelide tööle rakendamist tuleb läbi ehitisregistri esitada päikesepaneelide kasutusteatis. Seda menetleb vallavalitsuse järelevalve osakond, kus järelevalve inspektorid kontrollivad esitatud materjali ja kannavad uued andmed ehitisregistrisse.
Lühidalt kokku võttes:
- tutvu ehitusseadustlik LISA 1-ga;
- päikesepaneelide paigaldamiseks tuleb taotleda ehitusluba - see vajab projekti;
- maha, eraldi alusele paigaldatavate suurema võimsusega paneelide puhul Tuleb tasuda riigilõiv 150 eurot;
- päikesepaneelid paigaldatakse hoone katusele ja tarbimine kulub oma majapidamises - tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt;
- projekt peab olema koostatud vähemalt B-pädevusega elektriala spetsialisti poolt;
- projekti koosseis on määratud majandus- ja taristuminisri määrusega „Nõuded ehitusprojektile“;
- vajalik võrguvaldaja liitumis- või tehnilised tingimused (Viimsi vallas Imatra Elekter AS või Elektrilevi OÜ);
- projekt esitatakse EHR keskkonda;
- vajalik on esitada ka kasutusteatis.
