Üldjuhul poegivad hülged merejääl, kuid vahel peavad nad ebasobivate jääolude tõttu otsima selleks sobivaid kohti laidudelt ja kaldaala roostikest. Nii võib juhtuda, et rannaaladele satub hülgepoegi. Sel aastalgi on hülgepoegi juba nähtud, ka Viimsis.
Ehkki esmapilgul võivad hülgepojad rannal üksiku ja abituna näida, hoiab tegelikult emasloom pojal silma peal. Abituks võib hülgepoja olukorra muuta vaid inimese läbimõtlemata tegevus. Meie peaksime meeles pidama, et rannas olevad hülgepojad inimese abi ei vaja ning ükskõik mil moel kontakti loomine võib loomakest ohustada. Selle asemel, et hülgepoega katsuda, toita, temaga koos pilti teha või, mis kõige hullem, teda endaga kaasa viia, peaks temast hoopis kiiresti eemalduma. Väikestele hüljestele kujutavad ohtu ka lemmikloomad, seega tuleks rannas koeraga jalutades oma neljajalgne sõber rihma otsas hoida.
Hülgepojad tuleb jätta loodusesse ning abistada loomi vaid siis, kui nad on ilmses hädas, näiteks vigastatud, ja teisiti ei saa. Abi osutamine on aga targem jätta neile, kel on selleks oskused. Kui tundub, et loom vajab abi, anna sellest teada Keskkonnainfo tasuta telefonil 633 1313 või tasulisel lühinumbril 1313.
Foto: Kilvar Kessler
