VIIMSI POOLSAARE JOOGIVESI pärineb ainsast kohalikust mageveevarust – Kambrium-Vendi põhjaveekihist. Mainitud põhjavesi on kujunenud viimasel jääajal Eestit katnud liustiku sulavetest ning tegemist on nö taastumatu ressursiga.
Intensiivne põhjavee väljapumpamine on põhjustanud olulisi muutusi Viimis poolsaare põhjavee keemilises koostises.
Üheks intensiivse veevõtu põhjuseks on olnud ka suhteliselt kuivad suved paaril viimasel aastal, mil elanikud kasutasid ohtralt vett kastmiseks. Eriti suureks murekohaks on kujunenud automaatsed muruniisutussüsteemid.
Viimsi poolsaarel on ligi poolsada 70–170 m sügavust puurkaevu, mis ammutavad vett Viimsi poolsaarel levivast kahest Kambrium-Vendi veekihist: Voronka (ülemine) ja Gdovi (alumine) veekihist. Need veekihid on pealt kaetud kuni 40 m paksuse saviga (Lükati-Lontova veepide) ning on seetõttu praktiliselt ära lõigatud tänapäevasest veeringest. Neis peituv vesi pärineb enam kui 10 000 aasta tagusest ajast, kui Eesti ala oli kaetud mandriliustikuga.
Mõne kilomeetri paksune jääkiht oli piisavalt raske, et suruda tema alla kogunenud sulaveed mitmekümne meetri paksuse savikihi alla. Seetõttu kasutatakse Viimsis sisuliselt taastumatut loodusvara, sest taolistes isoleeritud veekihtides ei toimu tavapärast põhjavee tarbe kompenseerumist läbi tänapäevaste sademete infiltratsiooni maapinda. Seetõttu kaasneb põhjavee tarbimisega põhjavee survetasemete langus.
Loodus tühja kohta ei salli ning tulenevalt ühendatud anumate seadusest hakkab kõrgema rõhu all olev vesi liikuma madalama rõhu suunas. Enamasti kaasneb sellega loodusliku põhjavee voolusuundade muutus ning piirnevate veekogumite vee tungimine veekihti. Viimsi poolsaare puhul võib sellisteks „võõrvee“ allikateks olla pindmised põhjaveed, kristalne aluskord ja Läänemeri.
Ainus tee pindmistele põhjavetele sügavamatesse veekihtidesse on läbi poolsaare loodeosas paikneva Merivälja ürgoru, mis on piisavalt sügav, et lõigata läbi Lükati-Lontova veepide (joonis 1). Põhjaveevõtt ürgoru lähikonnas soodustab noore põhjavee juurdevoolu ja levimist sügavamates veekihtides, mis mõneti kompenseerib veekasutust Gdovi ja Voronka veekihis. Läbi ürgoru liikuva värske veega kasvab aga risk inimtegevuse reostuse levikuks muidu üsna kaitstud põhjaveesüsteemis.
Merevee sissetung sügavasse põhjaveekihti võib toimuda Soome lahe all asuval veekihtide avamusalal (1–2 km kaugusel rannikust), kus Lükati-Lontova veepide ei kata enam neid veekihte. Merevee sissetungist põhjustatud Voronka ja Gdovi veekihtide sooldumine võib kujuneda veelgi ebameeldivamaks kui nitraadi või mõne muu inimtegevusest vabanenud reoaine levik.
Kuigi mitmetes AS-ile Viimsi Vesi kuuluvates puurkaevudes on tuvastatud sooldumist, pole seni ei riiklik põhjaveeseire ega AS-i Viimsi Vesi poolt teostatav seire neid tendentse seostanud mereveega. Mitmed uuringud Viimsi poolsaarel on näidanud, et Gdovi veekiht, kust pärineb enamik viimsilaste tarbeveest, on hüdrogeoloogilises ühenduses kristalse aluskorraga, mille ülemine osa sisaldab igapäevaseks tarvitamiseks kõlbmatut mineraalaineterikast vett. Kui toimub aktiivne veevõtt, hakkab Gdovi veekihi keemiline koostis kiiresti muutuma, sest puurkaevudesse tõmmatakse ka soolast kristalse aluskorra vett.
Viimaste aastate seiretulemused näitavad Viimsi puurkaevudes nii aluskorrast (soolsuse tõus) kui ka ürgorust (madala mineraalsusega) saabuva vee mõju väljapumbatava põhjavee kvaliteedile. Merevee mõju hetkel veel tuvastatud ei ole, kuid suureneval tarbimise jätkumisel võib eeldada, et mingil ajal see ilmneb. Sellisel juhul võib prognoosida soolsuse kiiret tõusu mitmetes Viimsi rannikul paiknevates puurkaevudes, millede vesi võib muutuda joogikõlbmatuks. Selleks, et kasvava tarbijate (elanikonnaga) Viimsis ei tekiks sarnaseid veekriise kui hiljuti Kaplinnas või Californias, tuleks oma piiratud ressursse väga mõistlikult kasutada ning iga inimene peaks kaaluma, kuivõrd on suvel vaja muru kasta kvaliteetse joogiveega.
KOMMENTAAR
Ööpäevased veetarbimised kasvavad kuival perioodil kuni ca 50 %. Kõige rohkem kasutavad vett ööpäevaringsed niisutussüsteemid.
Kui mitmel päeval järjest on tarbimine suurem lubatud vee ammutamise kogusest, siis ei täitu ka veepuhastusjaama reservuaarid.
Paraku on Viimsis hulganisti kinnistuid, mis ühes kuus kasutavad koguni mitusada (!) kuupmeetrit puhast joogivett muru kastmiseks.
On selge, et selline tarbijakäitumine olukorras, kus mitmed Euroopa linnad kuiva ja kuuma ilma tõttu on keelanud kastmise täielikult, ei saa mitte kuidagi olla aktsepteeritav.
Igale kinnistule on ühisveevärgiga liitudes väljastatud tehnilised tingimused, kus on ka märgitud maksimaalne veetarbimine ööpäevas, millest lähtudes ei esineks ka probleeme.
Kastmisperioodil ei tekita probleemi minimaalne mõistlikkuse piires taimede kastmine (nt kasvuhoones taimede või rõdul lillede kastmine).
AS Viimsi Vesi
