Mitmes kohas Eestis õitsevad juba nurmenukud. See tähendab, et aeg on küps kaasa lüüa kevadises teadusalgatuses „Eesti otsib nurmenukke“.

Neljandat koguvad Tartu ülikooli teadlased nurmenukkude andmeid, mis annavad olulist infot meie muutuva looduse kohta. Kodulehe nurmenukk.ee kaudu saavad kõik inimesed väikese vaevaga nurmenukuvaatlusi sisestada.

Eestis on nurmenukk veel üsna levinud ja inimesed tunnevad selle kergesti ära. Seetõttu on väga aktiivselt kolm aastat vaatlusi tehtud ja algatusega hästi kaasa tuldud. „Nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne ja sellega saavad hakkama igas vanuses inimesed. Meie senine kogemus näitab, et kevadine nurmenukukaardistamine annab inimestele põnevat infot nende enda kodukandi kohta. Hea harrastusteaduse projekt annabki vahetult inimesele uut teadmist, midagi, mida edaspidigi tähele panna,“ üks eestvedaja taimeökoloog Iris Reinula.

Nurmenukuvaatluste tegemiseks tuleb leida nurmenukud ja vaadata ühes paigas kuni 100 nurmenukutaime õie sisse. Nurmenukul on kahte tüüpi õisi: S ja L. Kodulehe nurmenukk.ee abil tunneb õite erinevuse kergesti ära ja saab vajaliku info edastada. Lisama peaks ka foto vaatluskohast, mistõttu on lihtne vaatlust teha nutiseadme abil. Kui nurmenukke on vähem, siis piisab ka vähemate õite määramisest. Harilik nurmenukk kasvab teeäärtes, niitudel, parkides ja metsaservadel, üldiselt eelistab see päikesepaistelisi kohti. Rohkem leidub nurmenukke Lääne- ja Põhja-Eestis. Vaatluse tegemiseks ei ole vaja nurmenukke üles korjata ja looduses liikudes tuleb olla tähelepanelik teiste sealsete asukate suhtes. 

Elujõulistes nurmenukupopulatsioonides on õietüüpe enamasti pooleks, kuid ulatuslik harrastusteaduseuuring eelnevatel aastatel näitas, et ühte tüüpi nurmenukud on veidi sagedasemad. Samuti leiti, et just väiksemates, inimasustuste lähedastes nurmenukupopulatsioonides on see tasakaal paigast, mis muudab taolised asurkonnad haavatavamaks. Eesti tulemused on väga põnevad loodusteaduslike alusuuringute kontekstis. Eelmisel aasta vaatluste tulemused mitmest Euroopa riigist seda ka kinnitasid. Vaatlusi tulebki teha mitmeid kordi, kuna see annab olulist väljundit ka looduskaitselistele küsimustele. „Maikuu on looduskaitsekuu, mis on pühendatud püsivale ja muutuvale Eesti loodusele. Nurmenukuvaatlused aitavad maastikumuutusi vahetult jälgida ja analüüsida. Mida suuremal territooriumil seda teha suudame, seda parema pildi me saame,“ ütles Reinula.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut

Foto: Canva