Lindude gripi hooaega arvestatakse sügisest kevadeni, mil toimub lindude ränne. Möödunud 2020.–2021. aastate haiguse levik oli üks suuremaid lindude gripi epideemiaid, mis kunagi Euroopas on olnud. Eelmise aasta oktoobrist kuni tänaseni on juba haigestunud või hukatud 12 miljonit kodulindu, mis näitab selgelt, et käesoleval aastal võib gripp kulgeda veelgi raskemalt.

Eestis diagnoositi eelmisel aastal lindude gripp kokku 54 mets- ja veelinnul. Varasematel aastatel pole haigust Eestis tuvastatud. Täna on viirus levimas paiksete metslindude hulgas, mis tähendab seda, et keskkond on viirusega saastunud ja levik on ulatuslik. Seega ei kujuta ohtu üksnes lindude ränne, vaid täna on lindude gripp püsivalt Eestis levinud ning just meie kohalike metslindude populatsioonis.

Uus kõrge patogeensusega lindude gripi hooaeg algas eelmise aasta oktoobris ning juba on näha, et see tuleb vähemalt sama raske nagu eelminegi. Kõrge patogeensusega lindude gripi viirust leitakse taas suurel hulgal rändlindudel, kes liiguvad sügisrändel üle kogu Euroopa.

Põllumajandus- ja toiduamet seirab sel aastal suuri munakanakarju (alates 1000 lindu karjas) ja kalkunikarju (50 lindu karjas) iga kuu, võttes lindude gripile proove. Selliseid suuri linnufarme on Eestis ligi 50 ning see tähendab, et aasta jooksul võetakse üle 1100 proovi. Samuti võetakse proove hane- ja pardikarjadest ning vutikarjadest metslindude rändeperioodil. Seda selleks, et võimalikult varakult tuvastada lindude gripp ning vältida haiguse edasisist levikut.

Viiruse leviku pidurdamiseks peavad linnupidajad tagama, et kodulindudel poleks kokkupuuteid looduses vabalt elavate lindude ja neilt pärineva nakkusohtliku materjaliga. Selleks tuleb vajadusel kasutada võrku, katust vms eraldusvõimalusi ning linde tuleb sööta ja joota siseruumis või varikatuse all. Endiselt kehtib keeld tuua looduses vabalt elavaid linde kohtadesse, kus samal ajal peetakse kodulinde või teisi tehistingimustes peetavaid linde.

Euroopas pole teavitatud ühestki inimeste lindude gripi viirusesse nakatumisest ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab inimeste nakatumise riski lindude grippi Euroopas madalaks ja inimeste, kes töö tõttu puutuvad kokku lindudega, nakatumise riski madalaks või keskmiseks. Inimesed, kes puutuvad kokku lindude gripi puhangutega, peavad kandma kaitseriietust, järgima hügieeninõudeid ja jälgima kümne päeva jooksul oma tervist ning pöörduma arsti poole, kui tekivad hingamisteede haiguste tunnused või silmapõletik.

Põllumajandus- ja toiduamet

Hea teada

Mida teha kui leiate surnud linnu?

–     Teavitage hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse https://linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767.

–    Kodulinnu surmast teavitage veterinaararsti, kellelt saate edasised suunised.

Avafoto: Canva