Kuidas meisterdada lindudele pesakaste

Kevade hakul on hea võimalus nokitsemishuvilised pereliikmed punti võtta, ehitada koos pesakast, panna see sobivasse kohta üles ning põnevusega ootama jääda, kas keegi sulelistest otsustab sinna sisse kolida. 

Pole olemas pesakasti, mis sobiks kõigile lindudele. Nii nagu on väga erinevad lindude kehamõõtmed, on erineva suurusega ka nende kodud – ikka väiksemale väiksem ja suuremale suurem. Kuigi pesakasti mõõtmed on juhistes sageli esitatud iga liigi kohta millimeetri täpsusega, on need siiski vaid ligikaudsed. Looduses ei leidu ju kahte täpselt ühesugust oksaauku või puuõõnsust. Kes tegelikult kasti elama asub, selgub alles kevadel. 

Pesakasti ülespanek on aga üks tuntumaid viise lindude kodu juurde meelitamiseks. Kui sinagi tahad, et linnud silmale ja kõrvale rõõmu pakuksid, on aeg puidumaterjal ja tööriistad välja otsida.

Kuidas ehitada kinnist pesakasti?

Linnu pesakast peab olema tugev, et ta peaks vastu nii ilmastikule kui ka pesaröövlitele ja ei laguneks pesitsemise ajal. Enamik pesakasti ehitamise juhistest ongi mõeldud selle eluea pikendamiseks. 

Pesakasti materjaliks vali vähemalt 2 cm paksused lauad. Vastupidavam on okaspuulaud, kuid selle juures tuleb jälgida, et ta vaiku ei ajaks. Kasuta kuivi laudu, sest märg materjal praguneb ja kaardub kuivamisel. Paigalda lauad aastarõngaste kaarega väljapoole, nii peavad nad kauem vastu.

Pesakasti välimine pool võib olla sile või hööveldatud, kuid sisemine pool peab kindlasti olema kare. Pesast väljumiseks peavad pojad ronima avani mööda kasti seina ja libe või tahapoole kaldus kast muutub neile lõksuks.

Põhi löö kasti seinte vahele, mitte alla. Nii püsib see kindlalt, vesi ei mädanda seda ega imbu pesakasti sisse. Põhja võid puurida ka mõned väiksemad augud pesakasti õhutamiseks.

Katus tee kumerast servalauast või kaldu. Nii jookseb vesi sellelt kiiremini maha ja kast säilib kauem. Katuse kalle võiks olla ettepoole: see kaitseb pisut pesaröövlite eest ja vesi ei mädanda kasti tagakülge. Lameda katuse korral tuleks pesakast paigaldada pisut ettepoole kaldu. Katus võiks ulatuda üle kasti servade, eest vähemalt 5 cm, külgedelt vähem. Katuse võib katta ka tõrvapapi või plekiga, värvida või töödelda loodussõbraliku kaitsevahendiga. Viimast võib teha ka kasti külgedega.

Pesaava kuju ja asetus ei ole linnule kuigi oluline. See võib olla ümar, kolm- või nelinurkne, paikneda vastu katust, kasti keskjoonel või ühes servas. Oluline on, et ava oleks kasti ülaosas ja selle alla jääks piisavalt ruumi pesaehituseks.

Tee kastile lahtikäiv katus või sein. Seda on vaja pesakasti puhastamiseks ja tõsisematel huvilistel ka pesitsuse jälgimiseks. Selleks võid lüüa nt katuse siseküljele klotsi, mis tihedalt vastu külgi hoiab, teha katuse või külje hingedega vms. Peaasi, et see ka kindlalt kinni püsib.

Kasti sisse jäävad või tekkivad lõhed ja praod topi taku või saviga kinni, sest pragudega maja lindudele eriti ei meeldi.
Ära värvi pesakasti seinu. See teeb kasti umbseks ja ka niiskus ei pääse hästi välja. Uus kakkudele mõeldud kast soovitatakse aga tumedaks teha, hõõrudes seda näiteks poriga. 
Ära pane pesakastile istepulka. Lindudele seda vaja ei ole, kuid kassidele ja teistele röövlitele on see hea toetuspunkt.
Tee pesakastile kinnitused selle ülespanekuks. Selleks võib olla tagaküljele löödud laud, traadi kinnitamise kohad või muu sarnane. 

Pesakasti paigaldamine

• Pesakasti võib panna puu või teiba otsa või lüüa hoone külge. Kast peab olema kõvasti kinni, et ta alla ei kukuks, kuid ühtlasi eemaldatav, et seda oleks võimalik puhastada või asukohta vahetada. 
• Pesakast peab olema kas püsti või ettepoole kaldu, kindlasti mitte tahapoole. Lennuava võiks avaneda lõunasse või itta, kindlasti mitte põhja ega valitsevate tuulte suunas.
• Kast paigalda poolvarju, nii et päike sellele pidevalt peale ei paistaks. Ka päris tiheda puu või põõsa sees ei taha pesakastilinnud pesitseda. Pesaava ette peab jääma avatud ruumi, et lind saaks pesale lennata.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Avafoto: eoy.ee/kuldnokk/Arne Ader