Viimsilane ja loomasõber Volli Kallion on Viimsis mitmel korral kohtunud metsnugisega. See innustas meest selle looma kohta pisut lähemalt uurima ning ta jagas meiega Loomariigi ja Eesti Looduse põhjal koostatud väikest kokkuvõtet.

Metsnugis

Pikkus: 42–48 cm

saba: 26 cm

kaal: 1,5–2,5 kg

seltsingulisus: üksiklased 

See nugiseliik on kohanenud inimasustusega ja püüab taluda teisi kõikvõimalikke väikseid loomi. Ühtlasi revideerib ta oma jäätmeid ja toitub ka puuviljadest. Tal on suhteliselt lühike saba ja pikad jäsemed, lai kiilukujuline pea. Karvkate on pruun, kurgu all on heledam kikilipsukujuline laik. Tavaliselt elab ta üksikult kaljulõhesse, puuõõnsusesse või vanasse näriliste auku rajatud urus. Hõlmab kuni 80 hektari suuruse territooriumi, mille tähistab väljaheidetega. Muuseas võib kivinugis linnade lähistel elutseda ka kõrvalhoones, nii kujuneb territoorium väiksemaks ja ta käib teiste omasugustega toitu otsimas. Kivinugisel võib ka pärast paaritumist esineda latentse tiinuse periood. Pesakonnas on 3–4 poega. Kivinugis saadab pojad kahekuuselt oma elu peale.

Volli meenutab, et jalgsimatkal sarjast „Tutvume koduvallaga“ oli osalejatel võimalus ühel talvepäeval näha umbes 15 meetri kauguselt orava ja metsnugise kohtumist. Tagaajamine lõppes tookord sügavas lumes.

Jalutuskäigul seenemetsa nägi ta aga maha kukkunud puude vahel metsnugist, kes end korraks näitas, siis kadus puude alla. „Teades, et nugisel on komme teist korda veel end näidata, jäin ootama ja tõesti – ta vaatas uuesti, irve näol, näitas oma valgeid hambaid ja kadus taas,“ jagab Volli vahvat mälestust.

Foto: Canva.com