Suvi on ilus aeg – kõik õitseb ja on kaunis. Üks ilus aed vaheldub teisega, muru on kõikjal hooldatud, hekid piiratud ja lillepeenrad pakuvad tõelist vaatemängu. Selle ilu taga on aga sageli hoopis teine lugu. Võiks isegi öelda, et õuduslugu.

Kõik jäätmed, mis aia hooldamisel tekivad, visatakse üle aia või veetakse salahilju avalikule maale.
On loomulik, et aiapidamisel tekib erinevaid jäätmeid. Loomulik peaks olema ka nende edasine saatus käitlemisel. Niidetud muru, puulehtede, rohitud umbrohu jm aias tekkiva korral on tegemist jäätmetega. Täpsemalt on tegu biolagunevate jäätmetega, mis tuleb kas anda jäätmevedajale üle (sh jäätmejaama üle andmine) või siis lahendada tekkekohas (kompostimine, maa täide vms). Kindlasti ei tohi neid viia võõrale kinnistule või asetada sinna, kus ei ole jäätmete koht.

Aiajäätmed avalikku ruumi?
Valla haljakuid niites leiame sageli „üllatuse“, kui haljakule, parki või muule rohealale on toodud kärutäite kaupa niidetud muru või pügatud elupuuheki oksi. Nii tuleb lisaks niitmisele ka sinna toodud aiajäätmeid koristama hakata. Oleme niidetud muru leidnud väga sageli ka teemaalt, kraavidest, truupide esistelt aladelt, teemaal asuva haljastuse seest (hekid, põõsastega kaetud alad). On kombeks, et harvema niitmissagedusega ja kõrgema rohttaimedega maadele visatakse oma aia prügi. Ka veetakse teemaale ja haljakutele rohitud umbrohtu, pügatud hekkide jääke, välja läinud ja eemaldatud hooajalisi taimi, muru rajamisel ja maa tasandamisel üle jäänud kiviklibu, peenra rajamisel tekkinud mättaid jne. Lisaks valla maale leitakse niidetud muruhunnikuid ja oksi RMK metsast mustikate vahelt. Sügisel ilmuvad nähtavale aiast riisutud lehtede hunnikud või halvemal juhul kotid. Samuti on probleemiks aiajäätmete erakinnistutele vedamine. Ohvriks on peamiselt hoonestamata kinnistud. Jääb mõistatuseks, mis toimub nende inimeste mõttes, kelle meelest on selline sulile omane käitumine ja teguviis normaalne.

Vabandused või valed
Paljud eramaaomanikud on pannud kaamerad kinnistutele prahivedajate vahele võtmiseks. Kaamera ette jäänul on loodetavasti piinlik. Enamjaolt prahistaja vabandab ja heastab oma teo, mõnel aga jääb veel õigust üle. On ehitisteta kinnistute omanikke, kes pöörduvad oma murega valla poole. Soovitame sellisel juhul oma kinnistuid sagedamini hooldada, käia kohal või panna valveseadmed. Niitmata kinnistu ei anna naabrile mingit õigust sinna jäätmeid vedada.

Oleme tuvastanud mitmeid aiaomanikke, kes valla maale aiajäätmeid veavad. Mõnel juhul on tuvastamine väga lihtne – teekraavis on kontpuuheki äralõiked ja üle tee on värskelt pügatud kontpuuhekk. Koristame oksad kokku ja oleme ka omanikule kotiga tagastanud. Jah, on piinlik, ikka väga piinlik on sel hetkel heki pügajal. Vabandusi jagub alati. Kellel oli muru niitma kutsutud firma ja see viis ka muru kusagile ära (kuigi naabrid teadsid rääkida, et aiaomanikud ise niitsid) või siis ka selgitatakse, et aiajäätmed anti kellegi ettevõttele ära vedada. Alati on pealtnägijaid, ka hilja öösel, kui käruga muruvedaja vargsi tegutsedes vahele jäi. Oma sõnutsi oli ta päeval tööl ja seetõttu selgitas, et öösel on ainus võimalus haljastustöödega tegeleda. Kuigi muru oli varem niidetud ja ootas terve õhtu läbi, mil saabus paras pimedus, et salamissioonile minna ja kusagile oma hunnik sokutada. Mida kõike välja ei mõelda, kui vahele jäädakse.

Vahele jäämised ja tagajärjed
Alles hiljuti tegin õhtul paikvaatlust ja otse minu ees läks üks naisterahvas käruga üle sõidutee. Läksin siis autoga juurde ja nägin kuidas ta kallas rahulikult teemaale umbrohtu, mis oli uue aia rajamisel tekkinud. Tutvustasin ennast ja selgitasin, et selline asi ei ole lubatud. Vastusena kõlas, et see vaid umbrohi ja ma panen siia. Keelasin selle ära ja viitasin ka seadusele. Naisterahvas lubas selle ära korjata. Tal oli silmnähtavalt piinlik ja minu märkuse tegemine ootamatu.

Palun kõiki korralikke elanikke, et kui märkate sellist teguviisi, siis palun sekkuge. Meie kõigi kohus on sekkuda, kui näeme õigusrikkumist. Ja see on õigusrikkumine. Ei ole alati vaja paragrahve ja karistusmäärasid lugeda, aga piisab ka märkusest või küsimusest, et hei, miks viid jäätmeid võõrale maale.
Vastavalt jäätmeseaduse § 120 on jäätmehoolduse nõuete rikkumise või jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluskohta võimalik füüsilisele isikule määrata kuni 300 trahviühikut (s.o. 1 200 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 3 200 eurot trahvi. Kompostimine või ametlikul moel jäätmete äravedu on sadu kordi odavam. Ja seda ei pea tegema salaja, vahelejäämise hirmus või öösel pimedas hiilides.

Hoonete vahel asuvale avalikule haljakule veetud okste ja aiajääkide kuhi. Foto: Allar Lehtsalu
Hoonete vahel asuvale avalikule haljakule veetud okste ja aiajääkide kuhi. Foto: Allar Lehtsalu

Komposteerimine kui ressurss
Niidetud muru, peenrast rohitud umbrohtu ja lehti saab komposteerida ja seeläbi muuta väärtuslikuks ressursiks, mida aed vajab. Komposteerimine võimaldab lisaks aiandusjäätmetele ära kasutada ka puu- ja köögiviljade jäätmed, kohvipaksu, ära lõigatud lilled, väiksed oksad, biolagunevad papist topsid, tähtaja ületanud erinevad kuivained köögis (teraviljatooted, pastad). Ja tulemuseks on kompostmuld, millest iluaed rõõmu tunneb. Komposti tootes on valla keskkond haljastusjäätmevaba, taimed rõõmsad ja aed imekena. Tervikuna on kogu keskkond hoitud.

Mida kompostimisel silmas pidada?
Kompostimise koht peab olema varjuline. Kui komposti toota, siis arvestada 6 kuni 24 kuuga. Aeg sõltub sellest, kui aktiivselt kompostiga tegeleda. Kompost vajab liigutamist, kastmist jne. Kui pigem eelistad passiivsemat komposteerimist, siis arvesta 24 kuuga. Ja see tähendab, et enne komposteerima hakkamist tuleb arvestada välja tekkiva komposti kogus, et õige suurusega mahuti soetada või ala luua. Võimalik on ka mitu kompostikasti paigutada. Kompostikastide hinnad varieeruvad keskeltläbi vahemikus 20 eurost kuni 100 euroni. On ka kalleid erikompostreid (kiirelt komposti tootvad ja anduritega varustatud), mis mitusada eurot maksavad. Kui pole ruumi kompostihunniku rajamiseks, siis on lahenduseks kompostikast ja see investeering tasub igale aiapidajale ära – tulemuseks on kompostmuld, mida taimed vajavad. Nii pole vaja raha eest head mulda tellida.

Anna aiajäätmed jäätmevedajale üle
Viimsi valla uus korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS pakub erinevaid biolagunevate jäätmete äraveo teenuseid. Võimalik on paigaldada erineva suurusega biolaguneva jäätme konteinereid (kuhu võib juurde panna lisaks toidujäätmetele ka muru aga aiajääde ei ole sellise teenuse puhul põhiline jäätmeliik kastis) või siis tellida eraldi aia- või pargijäätmete koti äravedu (kui on ainult muru, oksad, lehed jm aiajäätmed ning muid biolagunevaid jäätmeid ei ole üle anda).

Hoiame oma keskkonda igas mõttes – hoiame keskkonna puhtana, majandame säästlikult ja loome taimedele soodsa keskkonna. Nii vähendame ka võimalusi hävitavate võõrliikide levikuks. Ilusat keskkonna-aasta jätku!