Maikuus klientide seas läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et viimsilased on siinse vee- ja kanalisatsiooniteenusega rahul. Hea meel on, et enamik viimsilasi mõistab põhjavee ressursside piiratust, käitub vastutustundlikult ja ei kasuta joogivett oma hoovi kastmiseks.
Maikuu jooksul viisime läbi küsitluse AS-i Viimsi Vesi klientidele. Oleme väga tänulikud pea 900 viimsilasele, kes võtsid selle aja, et küsitlusele vastata ja oma mõtteid meiega jagada. Suur rõõm oli näha, et kogunisti 75% vastanutest on meie teenusega kas väga rahul (5 palli vääriliseks hindas ca 40% vastajaid) või pigem rahul (4 palliga 35% vastanutest). AS-i Viimsi Vesi teenusega polnud üldse rahul vaid 26 vastajat, mis koguhulgast moodustab 3%. Aitäh selle tagasiside eest! Igapäevaselt pingutame selle nimel, et meie teenusega oleksid rahul kõik kliendid.
Väga hea meel on selle üle, et veetarbimise osas vastas 85% inimestest, et nad on teadlikud põhjaveevarude piiratusest ja pööravad tähelepanu vee säästmisele. 42% vastanutest kinnitas, et joogivett nende majapidamises kastmiseks ei kasutata. 54% vastanutest kogub ise sademevett. 10% plaanib soetada vahendid ja seda tegema hakata. Kiitus kõigile, kes seda teinud on! Põhjused sademevee mittekogumise osas varieerusid, kuid üks enimlevinud (42%) vastus oli, et kogumisüsteemide rajamine on liiga kulukas. Järgnesid, et ei ole teada, millised võimalused selleks on (25%). 82,9% leidis, et alustaksid sademevee kogumist, kui see oleks lihtne ja soodne. 8% vastanutest ütles, et nemad ei teeks seda mingil juhul.
Vabavastustest jäid aga silma mõned küsimused ja teemad, mille osas anname allpool täiendavaid selgitusi.
Viimsi veeteenuse hind on Eesti keskmine
Nii mõneski vastuses oli kirjas üsna levinud eksiarvamus, et Viimsis on Eesti kalleim vesi. Nii see siiski ei ole. Vesi erakliendile maksab Viimsis 1,44 eurot (veehinnad Eestis on vahemikus 0,612–2,532 eurot) ning kanalisatsiooniteenus 2,2 eurot (Eestis 0,912–3,6 eurot) kuupmeeter. Kokku teeb see 3,64 eurot (Eestis on see vahemik 1,524–6 eurot). Seega on meie veeteenuse hind pigem Eesti keskmiste kui kallimate hulgas.
Veeteenuse hind kujuneb vastavalt konkurentsiameti poolt väljatöötatud metoodikale, kes määratleb täpselt, millised kulud ja tegevused peab saama kaetud teenuse hinnaga, ning kontrollib põhjalikult iga kulurida. 1. oktoobril 2020 langes veeteenuse hind Viimsis 4% ja kanalisatsiooniteenuse hind 6%.
Sageli võrreldakse Viimsis pakutavate teenuste hindasid Tallinna omadega. Oluline on teada, et tiheasustusega aladel on võimalik teenust pakkuda oluliselt soodsamalt, kuna torustike pikkused ühe kliendi kohta on tunduvalt lühemad ja seega investeeringud ühe kliendi kohta on väiksemad kui Viimsis. Linnades on suur osa tarbijatest korterelamud, kus kliendiks on ühistu ja vee-ettevõtte jaoks tähendab üks kortermaja ühte klienti. Kusjuures olenemata korterite arvust on kortermajaga seotud hoolduskulud täpselt sama suured nagu ühepereelamul, kuid sealt saadav müügitulu sadades kordades erinev. See võimaldab ka teenust pakkuda oluliselt odavamalt. Seega tingib Viimsi vee hinda keskkond, kus me elame, ja siin teenuste pakkumine ongi kallim.
Miks ikkagi tuleks joogiveega kastmist vältida?
Vastajate hulgas oli neid, kes jagasid oma muret, et kastmiseks kasutatava vee üle ei peeta eraldi arvestust. Järgnevalt veidi selgituseks, miks see nii on ja miks joogiveega kasta ei tohiks.
Keskkonnaministeeriumi põhjaveekomisjon on määranud maksimaalse veevõtu igas põhjaveemaardlas. Lubatud ööpäevane väljapumbatav kogus on määratud põhjalike uurimuste tulemusena, mille ületamisel võib merevesi hakata tungima põhjavette ja rikuks kogu põhjaveekihi. Seega Viimsi valla territooriumilt ei ole lubatud ööpäevas rohkem vett võtta, kui seda on komisjoni poolt määratud kogus. AS-i Viimsi Vesi jaoks on vee-erikasutusloaga kasutada antud 4072 kuupmeetrit vett ööpäevas. 2021. aasta oktoobris kinnitati ministeeriumi poolt, et Viimsis on Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksi veevarud mittetaastuvad ja piiratud ning Viimsi vallale suuremaid ressursse eraldada ei saa.
23. detsembril 2019 võeti vastu Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri, millest lähtuvalt kastmisvee arvestust eraldi ei toimi. Ning ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Selle otsuse taga on selge soov anda tarbijatele signaal, et joogivee kastmiseks kasutamine ei ole jätkusuutlik ja selline tegevus pole aktsepteeritud. Kutsume kõiki üles vastutustundlikule käitumisele ja keskkonnasäästlikule mõtlemisele, sest puhas vesi on meie ühine vara ja väärtus, mida hoida.
Kastmiseks sobib suurepäraselt vihmavesi, olles märkimisväärselt pehmem veetrassi omast. Lisaks kõigele on see tasuta ning tuleb enam-vähem regulaarselt taevast alla. Hoiustatud vihmavesi on ka soojem kui trassist või puurkaevust saadav vesi. Selle vee teeb eriliseks ka erakordselt kõrge lahustunud hapniku sisaldus. Need omadused teevad vihmavee väga väärtuslikuks taimedele ja põhjendavad tema kogumist.
Eelnevatel aastatel on Viimsis juba esinenud olukordasid, kus vee tarbimine on saavutanud ööpäevase lubatud maksimumi. Peamiselt on see seotud palavate kuivade ilmadega, kus tarbimine märkimisväärselt tõuseb. Oma andmetest näeme selgelt neid üksikuid majapidamisi, kes väga intensiivselt meie ühist vara kulutavad. Õnneks enamik viimsilasi saavad aru, et suvisel kuival perioodil on veetarbimisel vaja olla tähelepanelik. Risk on selles, et kui mitmel päeval järjest on tarbimine suurem lubatud vee ammutamise kogusest, ei täitu ka veepuhastusjaama reservuaarid ja see võib mõjutada vee survet. Parim lahendus selles olukorras on vastutustundlik käitumine veevarude kasutamisel.
Üle pooltes maailma põhjaveemaardlates kasutatakse puhta vee ressursse kiiremini, kui need taastuda jõuavad. Meil tuleb arvestada, et hoolimatu käitumine võib endaga kaasa tuua puhta joogivee puuduse. Selle ärahoidmiseks jälgime Viimsis pidevalt põhjavee seisundit ja peame arvestust veevõtu üle. Välja töötatakse erinevaid abinõusid üleliigse põhjavee kasutamise vältimiseks. Seetõttu pole ka mõeldav, et loome soodustingimusi puhta vee liigtarbimiseks kastmise näol.
Veevarustuskindluse tagamiseks on loodud lisaühendusi
Suurenenud tarbimise tõttu ostetakse vett juurde ka AS-ilt Tallinna Vesi. Varem oli kasutusel vaid 1 ühendus Miiduranna piiril. Paraku suveperioodil vajab Tallinna linn ise Merivälja piirkonnas suuremat veeressurssi ning tipptarbimise perioodil sealt vett võimalik osta ei ole. Lisaühendus Tallinnast vee ostmiseks loodi 2018. aastal ja teise ühenduse ehitust plaanitakse alustada sel aastal. Kuid ka AS-ilt Tallinna Vesi ostetavad vee kogused on limiteeritud ning mõeldud suurenenud olmetarbimise tagamiseks, suures mahus kastmisele kuluvaid veekoguseid sealt ostetav vesi ei taga.
Täname mõistva ja keskkonnaga arvestavate tarbimisharjumuste eest! Kaunist suve!
