Keskkonnaagentuuris valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruande järgi tarbiti Eestis olmevett 42 miljonit kuupmeetrit. See tähendab, et ühe elaniku olme tarbeks kulub 87 liitrit vett ööpäevas, mis teeb umbes 213 vannitäit vett aastas.

Seda on ligi 40 % vähem, kui keskmisel Euroopa Liidu elanikul, kelle olmevajadusteks kulub aastas umbes 358 vannitäit. Olmeveena käsitletakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks kasutatavat vett.

Keskkonnaagentuuris on valminud 2019. aasta veekasutuse koondaruanne, millest leiab infot nii veevõtu, -kasutuse, -heite kui ka reostuskoormuse kohta. Selle põhjal selgub, et kogu Eesti veevõtt oli  2019. aastal 1 miljard m3, millest 67% moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt.

Olenemata sellest, et veevõtt on pea 40% väiksem kui aastal 2018 (1,6 miljardit m3), on reostuskoormused siiski jäänud samale tasemele. Veevõtu vähenemine on tingitud oluliselt väiksemast elektrijaamade jahutusvee vajadusest 2019. aastal. Jahutusvesi hilisemat puhastamist ei vaja, kuna vee keemiline koostis ei muutu ja seega ei mõjuta antud asjaolu ka üldist reostuskoormust.

Lisaks jahutusveele võeti 2019. aastal 184 miljonit m3 kaevandus- ja karjäärivett, mis moodustab kogu veevõtust 18% ning 101 miljonit m3 pinnavett, mis moodustab veevõtust 10%. Põhjaveevõtt moodustas kogu veevõtust 5% (45 miljonit m3) ning merevee võtu osakaal jäi alla poole protsendi.

Jättes kõrvale jahutusvee kasutuse, siis kõige rohkem vett kasutati 2019. aastal tööstuse ja tootmise (51%) ning olme (37%) valdkonnas. Järgnesid energeetika (6%) valdkond ning põllumajanduses (4%) kasutatud vesi.

Puhastamist vajavat heitvett tekkis 2019. aastal 139,4 miljonit kuupmeetrit. Sellest ca 74% ehk 103 miljonit kuupmeetrit puhastatakse III astme reoveepuhastites, mis hõlmavad endas ka fosfori ja lämmastiku ärastust. Sellist tüüpi puhastus on tänapäevase reoveekäitluse üks peamisi eesmärke. Kõige laialdasemalt on III astme puhastid kasutusel Lääne-Viru maakonnas, kus reoveest lausa 95% puhastatakse bioloogilis-keemiliselt III astme puhastites. Üle 90% reoveest puhastatakse III astme puhastites ka Järva ning Tartu maakonnas. 

Veekasutuse 2019. aasta koondaruanne on leitav Keskkonnaagentuuri kodulehelt:

https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/veekasutuseaastaaruanded