Viimsi huvikeskusel täitub tänavu 25 tegutsemisaastat. Viimsi Teataja on eelmistes numbrites kirjutanud nii hoone ehitamisest kui ka selle asukoha kujunemisest. Seekord aga vaatame, millised erinevad sündmused on selle maja seinte vahel toimunud. Meenutusi jagavad Heidi Kirsimäe ja Kalle Erm.
Läbi aegade on Viimsi huvikeskus tutvustanud edukalt nii omamaist kui ka rahvusvahelist kultuuri, nii läbi rahvaliku prisma kui ka kõrgkultuuri tasemel. Oluliseks on peetud mitmesuguseid tähtpäevi. „Vastlapäev tõi viimsilased traditsiooniliselt kokku kas Viimsi mõisa pargi mäele või tänase Vimka nõlvale. Söödi vastlakukleid ja võisteldi liulaskmises. Osalesid lasteaiarühmad, koolilapsed, Viimsi ettevõtted ja pered. Samuti tähistati aastaid jaanipäeva,“ meenutab Heidi. Ta lisab, et siin on toimunud nii „Viimsi Laululaps“ kui ka „Harjumaa Laululaps“, taaskasutuslaat „Kribu-Krabu turg“ ja jõululaat „Kingikoda“ ning valla beebide vastuvõtud. Seniajani leiavad huvikeskuses aset traditsioonilised huviringide jõulu- ja kevadkontserdid.
Praegu on Viimsi huvikeskus koduks mitmetele rahvakultuurikollektiividele ja Viimsi muusikaliteatrile. Pika ajalooga kollektiividest võib esile tuua segakoor Viimsi, mis alustas tegevust 1982. aastal ja tähistab sel aastal 4. juunil 40. sünnipäeva. Praegu laulab segakooris 40 inimest vanuses 35–70 eluaastat ja koori juhib dirigent Vaike Sarn. Noortekapell hakkas tegutsema 1992. aastal ja tähistab 21. mail 30. sünnipäeva. Kapellis on seitse liiget, neist neli osalevad asutamisest peale ja kapelli juhendab Kalle Erm.
Unustamatu muusikafestival
Siinses kultuurielus on olnud mitmeid põnevaid verstaposte. Muusikafestival Bänd-Zoo oli aastatel 2001–2007 poolsaare ainuke talveperioodil toimuv suursündmus noorte live-bändidele ning mitmekülgne ja vahetu kultuurielamus publikule. „Festivali „Totaalne muusikaline loomaaed“ põhimõtteks oli esitleda eri muusikastiile ja rohkeid väljendusvõimalusi, kaasates nii algajaid kui ka tunnustust pälvinud tegijaid Viimsist, Harjumaalt ja mujalt Eestist, aga võimalusel välismaaltki. Eesmärgiks oli noorte silmaringi avardamine, muusikalise maitse kujunemisele kaasaaitamine ning tolerantsuse ja lugupidamise arendamine erinevate esinejate vastu,“ meenutab Kalle Erm. Tol ajal tegutses vallas ja Harjumaal palju noortebände ja nende kooslusi, kellest laiem üldsus ei teadnud või kellel puudusid esinemisväljundid. Seega oli festival nende jaoks oluline lava.
Kontserdid ja teatrietendused
Esimene kontserttuur, mis huvikeskuse lavale jõudis. oli 2011. aastal Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni „Jah, ma nägin lumevalgust…“. „See oli eriline, sest president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves kutsusid diplomaatilise korpuse kontserti kuulama ja hiljem toimus aatriumis pidulik presidendi vastuvõtt. Samal kontserdil olid ka tavakülastajad ja nende jaoks oli suur üllatus, kui kontserdi lõpus tõusis president püsti ja viis esinejatele lilled,“ meenutab Heidi. Sellest alates on huvikeskuse lavalaudadele astunud palju tuntud artiste, alustades Ivo Linnast ja lõpetades Terminaatoriga.
Tänu suure saali remondile avanes võimalus võõrustada ka teatrietendusi. „Saalist eemaldati statsionaarsed toolid ja saali sai mitmekülgsemalt kasutada. Esimene riigiteater, kes tuli uude saali, oli Rakvere Teater 2011. aasta etendusega „Mina, naine“. Samal aastal jõudsid lavale Endla teatri, Kuressaare linnateatri ja Vanemuise etendused. Etendused võeti väga hästi vastu ja saalid müüdi kiirelt välja. Tänaseni teeme koostööd ka mitmete projektteatritega, näiteks Vana Baskini Teater ja Komöödiateater, kes meid regulaarselt külastavad. 2013. ja 2020. aastatel sai Viimsi huvikeskus hea koostöö eest Rakvere teatrilt külalislahkuse ordenid,“ sõnab Heidi uhkusega.
Laialdased võimalused
Täna tegutseb huvikeskuses muljetavaldav hulk mitmekülgseid õpetajaid, juhendajaid ja treenereid. Pühendumuse ja kirega annavad nad igas vanuses viimsilastele edasi väärtuslikke teadmisi IT-st ja robootikast kuni balletikunsti ja käsitööni. „Meie majast on tuule tiibadesse saanud mitmed tänaseks tuntud muusikud, näiteks Liina Ariadne Pedanik ja Mikk Tammepõld. Siin on loodud sõprussidemeid oluliste teatrimajadega ja sündis vabariigi üks esimesi noortekeskusi,“ räägib Heidi. „Lisaks loomevaldkonnale õpetatakse huvikeskuses reaalaineid, saab mängida malet ning luua päris oma arvutimänge, robotite programmeerimisest rääkimata. Sütitavate rahvakunstikollektiivide kõrval saab vaba aega sisustada nii keeleõppe, kaunite kunstide kui ka erinevate liikumistehnikatega. Nii leiab igas vanuses õppur endale kindlasti sobiva huviala,“ lisab ta.
Huvikeskuse ruumide hingeelu ja tehniliste võimalustega on kõige paremini kursis Kalle. „Rendime huvitegevuseks välja üheksat ruumi, mille hulgas on multifunktsionaalne teatrisaal, kaks treeningsaali (üks neist peegelseinaga, teise juurde kuulub aga duširuum), lauluklass, prooviruum muusikutele ja keeletundideks sobiv klassiruum 12 osalejale. Lisaks on suure ovaalse lauaga käsitööklass, kus asub põletusahi, mida keraamikud kasutada saavad,“ tutvustab ta. Muuseas on Viimsisse kerkiva kultuuri- ja hariduskeskuse Viimsi Artium ruumidesse planeeritud üks uus treeningsaal, mida saab huvikeskuse kaudu rentima hakata.
„Huvitavate faktidena võib mainida, et Viimsi huvikeskuse heliruumis on Olümpia varieteest pärit valguspult, mis on valmistatud 1970ndate lõpus ning jõudis huvikeskusesse 1994. aastal. Samuti leiab sealt ansambli Caater esimese digitaalse helipuldi,“ sõnab Kalle.
Kirev kultuurielu, mitmekülgsus ja avatus on märksõnad, mis Viimsi huvikeskust iseloomustavad. Siin jätkub tegevust väga erinevate huvidega inimestele. 25 tegutsemisaastast annab hea ülevaate huvikeskuses avatud näitus, mis on üleval 31. augustini. Tulge külla!
Kas teadsid?
- Huvikeskuse aatrium on hinnatud näitusepind, mis on pikaajaliselt ette broneeritud.
- 2019.–2020. aastal toimusid huvikeskuse saalis väärikate ülikooli loengud. Saal oli huvilisi täis, kes kuulasid tuntud lektoreid (Raul Rebane, David Vseviov, Kaarel Zilmer jpt).
- Koroonaajal, kui majas oli tegevus peatatud, alustati doonoripäevadega, mis jätkuvad tänaseni.
- Huvikeskuse saalis toimub Andres Kaarmanni läbiviidav populaarne Viimsi mälumäng.
- Huvikeskus on helkurpuude projekti algataja Viimsis.
- Lisaks teatritele on toimunud põnevad tsirkuseetendused ja suurt elevust pakkusid rahvusvahelised kassinäitused.
- Siinsetes ruumides on salvestatud „Kättemaksukontori“ üks osa ja filmitud Rimi reklaam Märt Avandiga.
Olulised numbrid
Viimsi huvikeskuse sünnipäev on 1. augustil 1997. Ettevõtte loojateks olid Leelo Tiisvelt ja Eino Pedanik.
2000. aastal jätkas MTÜ Viimsi Huvikeskuse juhtimist Ita-Riina Pedanik.
2019. aasta 1. septembrist võttis tegevused üle OÜ Viimsi Haldus. Keskuse juhtimisega jätkasid pikaaegsed töötajad Heidi Kirsimäe ja Kalle Erm.
Avafotol Kaunimate Aastate Vennaskonna kontsert. Foto: Viimsi Huvikeskus
