11. veebruaril asetatakse nurgakivi Viimsi Artiumile. Pisut rohkem kui aasta pärast kolivad sinna mitmed haridusasutused, huviringid ning sellest saab koht, kus hakkavad toimuma kontserdid, teatrietendused ja muud kultuurisündmused.
Viimsi valla kultuuriosakonna juhataja Villu Veski sõnul on vajadus Viimsi haridus- ja kultuurikeskuse järele õhus olnud juba pikki aastaid. „Mõte esialgsest ideest kuni selle teostamiseni on käinud läbi tule, vee ja vasktorude ning see, et Artium on lõpuks valmimas, näitab Viimsi kogukonda väga targa ja ühtse kogukonnana. Seda maja – uusi saale, õpperuume, galeriisid – on väga oodatud ja seda on vaja kõikidel valdkondadel, kes seal kokku saavad,“ sõnab ta.
Sada aastat kogemust
Kui rääkida hariduse poolelt, siis saab Artiumist uus kodu nii Viimsi kunstikoolile, muusikakoolile kui ka Teadmiskeskusele Collegium Eruditionis. „See on sümboolne, et muusikakool ja kunstikool liiguvad Artiumisse 45. tegutsemisaastal ja teaduskeskus 10. tegutsemisaastal. Kui numbrid kokku liita, võime öelda, et uues majas saab kokku sada aastat kogemust kunsti, muusika ja teaduse õpetamisel,“ ütleb Villu Veski. Kuigi maja on uus, siis tänu tarkusele ja teadmistele, mida kõik tegijad kaasa toovad, on sel juba oma ajalugu ning usutavasti tekitavad eri kogemused majja kohe erilise sünergia.
Väga oluline on, et Artiumis kohtuvad omavahel noored muusikud, kunstnikud ja teadushuvilised. Enam ei pea keegi omaette nurgas nokitsema. „Ühe põlvkonna eri alade tegijad saavad samas majas tegutsedes tuttavaks. Maast madalast kogemuste jagamine ja teiste tegemistega kursis olemine avardab silmaringi ja aitab kindlasti elus edaspidi paremini hakkama saada. Artium on kahtlemata koht, kus saame anda lastele parimat huviharidust, harida neid kultuurivaldkonnas ja kasvatada üldist intelligentsi. See viib Viimsi haridus- ja kultuurielu täiesti uuele tasemele,“ usub Villu Veski.
Tema sõnul avanevad noortele täiesti uued perspektiivid. „Viimsi vald on juba sõlminud seonduvalt Artiumiga koostöölepingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga ning Eesti Kunstiakadeemiaga. Need kindlustavad, et lapsed saavad varakult tippkultuurile väga lähedal olla ning näevad õppejõududena ja lektoritena oma ala tipptegijaid. Kui noor tahab samasse kõrgkooli edasi õppima minna, on tal juba eelis, sest ta on selle kooli hõngu nuusutanud.“
Kultuur oma parimas kastmes
Kontserdi- ja teatrisaale tuleb Artiumisse kolm. Pea 500-kohalise suure saali lava on multifunktsionaalne ning selle ees asub muusikateatrile vajalik orkestriauk, mis avab ukse igas žanris teatrietendustele. „Seni on teatrietendused toimunud Viimsi huvikeskuses, aga sealne saal seadis piirangud ning iga etendusega meile külla tulla ei saanud. Artiumis saavad nii viimsilased kui ka külalised mujalt hakata n-ö päris teatris käima, draamast, muusikalist ja operetist kuni ooperini välja,“ kinnitab Villu Veski. Ka kogu Viimsi huvikeskuse teadmiste- ja kogemustepagas koondub Artiumisse.
Lisaks suurele saalile ehitatakse Artiumisse väikese rõduga kammersaal ja samas suurusjärgus blackbox. Mõlemad saalid on samuti eri žanride teatritegemise valmidusega, stand up komöödiast sõnalavastuseni.
Kaasaegsed helitehnilised, video- ja valguslahendused võimaldavad korraldada kontserte sümfooniatest kuni popartistide showdeni välja, rahvusvahelisi konverentse, seminare, auhinnagalasid. Kasutada saab ka lausa igapäevaselt vajaminevat, ülekandevalmidusega veebistuudiot, kust virtuaalsündmusi eetrisse anda. Seda vajavad täna kõik valla asutused ja see vajadus pole 2022 ilmselt kuhugi kadunud ehk see on uus normaalsus.
Võimalusi on väga palju
Praeguste plaanide kohaselt toimub Artiumi avamine 18.–20. veebruaril 2022 ning kolmel esimesel avamispäeval on plaanis suurejooneline avamisüritus, mille programm on korraldatud nii, et külalised saavad tutvuda saalide erinevate võimalustega ja pakutakse kuulamiseks-vaatamiseks eri žanre nii teatri kui ka kontserdilavadelt, tutvustatakse erinevaid õpperuume, töötubasid nende moodsate lahendustega.
Kui rääkida konkreetsemalt sellest, mis Artiumis kultuurivallas toimuma hakkab, peab kindlasti mainima, et siin saab hakata korraldama kõiki Viimsi jaoks olulisi sündmusi, alates tähtpäevade tähistamisest ja aktustest kuni „Viimsi tunnustab“ galaõhtuni ja aastalõpuballini välja. Siin saavad üles astuda kohalikud kollektiivid – näiteks Viimsi muusikaliteatri jaoks on juba broneeritud nende uue lavastuse esietendused 2022. aasta märtsiks – ning ka külalisesinejad. Viimsi on kodukohaks paljudele vabariigis ja ka rahvusvaheliselt tuntud artistidele ning nende kontserdid Artiumi lavadel omandavad kohaliku mõõtme kõrval palju laiema kõlapinna, tuues publikut Tallinnast ja kogu Eestist.
Ruume saab anda rendile sündmuste korraldajatele, aga plaanis on luua ka Artiumi oma programm-mängukava, kuhu kuuluvad nii kontserdid, etendused kui ka näitused. Suuremas pildis saab igakuises kavas olema midagi nii kõrgkultuurist kui ka popkultuurist, muusikast, sõnakunstist kui ka visuaalsest kunstist.
Kultuur on meie enda nägu
Villu Veski sõnul on üheks Artiumiga seotud unistuseks Viimsi orkestri loomine. „Salvestasime nurgakivi ürituse jaoks klippi Viimsi muusikutega ja saime kinnitust, et meil on häid muusikuid nii laste, noorte kui ka täiskasvanute seas. Selle pinnalt hakkas kuju võtma idee, et Viimsis peaks tegutsema oma orkester, mille solistideks võiksid olla nii kohalikud lauljaid kui ka külalisesinejad,“ räägib Villu Veski.
Tänu Artiumile võiksid viimsilaste jaoks avaneda nii mõnedki rahvusvahelised uksed, kuid kaugemal silma hakkamiseks tuleb ise initsiatiiv võtta ja korraldada sündmusi, mis tähelepanu pälviksid. „Valla aukodanik Tõnu Kaljuste esitab oma kontserditel palju Arvo Pärdi loomingut ja hetkel oleks ju täiesti võimalik, et Artiumis toimub Kaljuste juhatatud kontsert, kus helilooja on ka ise kohal. Kuna Arvo Pärt on juba mitu aastat maailmas enimmängitud helilooja, siis ainuüksi üks selline kontsert tutvustaks Artiumi saali ja tõmbaks rahvusvahelist tähelepanu,“ toob Villu Veski ühe näite.
Tema sõnul võiks üks Artiumi märksõnu olla kindlasti ka kultuurivahetus, seda nii noorte õppurite kui ka professionaalide hulgas. „Näiteks kutsume siia esinema Soome noorte akordionistide ansambli ning kultuurivahetusprogrammi raames esineb muusikakooli koosseis omakorda Soomes. Näiteid kultuurivahetusest võib tuua palju, kui on endal võimalused võõrustamiseks. Samuti on võimlik noorte kunstinäituste vahetus,“ illustreerib Villu Veski oma mõtteid. Ta lisab, et Eesti kultuur on meie enda nägu. „Kui meie oma kultuuri ei edenda, siis ei tee seda mitte keegi.“
Väga tähtis on see, et Artium annab põhjuse kodunt välja tulla. „Meil ripuvad kapis ülikonnad ja kleidid, kuid praegu pole Viimsis kohta, kus oma peenemat garderoobi tuulutada. Artium selle probleemi lahendab,“ lausub Villu Veski. Ta on ka veendumusel, et kultuur on suurepärane allikas uute muljete saamiseks, need on aga omakorda olulised, et inimestes säiliks uudishimu ja võimalus kogemusi teistega jagada. „Peredel on vaja käia teatris ja kontserdil, et saada just koos uusi muljeid ja neid hiljem omavahel jagada. See liidab nii perekondi kui kogukonda.“
Iseenesest ei juhtu midagi
Villu Veski sõnul tuleb aga unistuste ja plaanide realiseerimiseks teha väga palju tööd. „Me planeerime kokku kutsuda lähiajal ümarlaua Viimsi kultuuritipptegijatest, kellega koos töötame välja programmi ja tulevikuvisiooni Artiumis toimuva kohta. Ma ei tea maailmas ühtegi kultuurikeskust, mis iseenesest täituks. Sisu loomiseks, imidži kujundamiseks ja turundamiseks on vaja programmijuhte ja visionääre. Eesmärgiks on luua Artiumist ka atraktiivne sihtkoht külalistele ja kultuuriturismi arendajatele. Seda nii sisu kui ka vormi tõttu. Meil on kolm saali, mis vajavad nii publikut kui ka esinejaid lavale, ning me ei räägi kahest-kolmest õhtust aastas, vaid püsivast iganädalasest programmist. Meil peab olema oskus inimesi kaasata, kodust välja meelitada ning kultuuripisikuga nakatada. Ükski idee sellesse katlasse ei ole liiast,“ kutsub ta kõiki kaasa mõtlema. Lisaväärtusena toovad täissaalid täituvuse ka Viimsi restoranidele, kohvikutele, majutusasutustele ja teistele teenusepakkujatele.
Ei saa üle ega ümber sellest, et Artiumi ehitamine on kallis ja kulukas projekt, kuid see toob kaasa palju väärtusi, millele ei ole võimalik hinnasilti külge panna. „On ju öeldud, et tõsiseltvõetavaid kontserdisaale ehitatakse Eestis väga harva – üks iga 100 aasta kohta. Võttis kaua aega, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal valmis sai, ning on erakordselt uhke tunne, et Viimsis valmib praegu reaalselt samal tasemel kontserdisaal,“ kinnitab Villu Veski.
„Aasta alguses meedias ilmunud edetabelisse „Eesti mõjukamate inimeste top 100“ mahtus ainult kaks muusikategelast: Arvo Pärt ja Nublu. See värvikas võrdlus on märgiks, et kogu eesti muusikakultuur mahub nende kahe nime vahele. Loodame väga ja tegutseme selle nimel, et tulevikus „Viimsi mõjukamad inimesed top 100“ edetabelisse mahuks muusikategelasi rohkem kui kaks,“ lisab ta.
