Kes on külastanud Viimsi vabaõhumuuseumi, sellele on kindlasti silma jäänud toredad lambad, kes muuseumi territooriumil ringi jalutavad. Uurisime pisut lähemalt, kuidas villakandjad Viimsisse sattusid ja mismoodi end siin tunnevad.
Kõige vanemad olijad, Meeli ja Juuli kolisid Viimsi vabaõhumuuseumisse juba 2014. aastal. Mõni aeg hiljem lisandusid Tuule ja Ebe. Kui Meeli ja Juuli on Eesti tumedapealiste tõust, siis Ebe on Kihnu maalammas ning Tuule on ristand, mis tähendab, et tema sugupuus on esindatud mitu erinevat tõugu.
Igal hommikul lastakse loomad laudast välja ning olenemata ilmast veedavad nad terved päevad õues. Liikumispiirangud lammastele ei mõju, nemad käivad seal, kus soovivad ja 2+2 reeglist väga kinni ei hoia. Õhtul lähevad nad jälle lauta tagasi.
Vähe vaeva, palju rõõmu
Peamiselt hoolitsevad lammaste eest muuseumi töötajad Jekaterina ja Raivo. „Vanasti kasvatati igas talus loomi, meie jätkame neid traditsioone. Lisaks aitavad lambad hoolitsed muru eest. Väetavad ja niidavad,“ räägib Jekaterina, miks loomad muuseumisse toodi. Lammaste eest hoolitsemine on tema sõnul väga lihtne. Igal hommikul tuleb neile panna värsket vett ja uus heinapakk. Õhtul saavad nad värskeid juurikaid ning spetsiaalselt lammastele mõeldud mineraale ja natuke jõusööta.
Uttede lemmiktoit on kuivatatud leib, sellest ei öelda kunagi ära. Näiteks pruuni kasukaga Tuule veedab enamiku ajast muuseumi terrassil ja nõuab leiba, määgib ukse taga ning kui siis ikka keegi välja ei tee, kraabib ust. Selleks, et saada oma lemmikamaiust on Tuule nõus lausa sitsima.
Laste lemmikud
Lambad pakuvad alati palju rõõmu muuseumi külastajatele, eriti lastele. „Külastajad saavad alati meie asukaid vaadata ja paitada. Isegi praegu, kui muuseumi on suletud ja laupäeval toimub taluturg, siis paljud pered kogunevad oma lastega värava taha ja meie lambatüdrukud suhtlevad nendega meeleldi, lasevad pai teha ja end pisut sügada,“ ütleb Jekaterina.
Lambast kindani
Paljud on uurinud, mis saab edasi lammaste villast. Möödunud kevadel otsustati muuseumis proovida villast lõnga teha ja lõngast kindaid. Nii sündiski uus projekt LAMBAST KINDANI. Tasub mainimist, et käpikuid koob 88-aastane Elga ja villa eelpuhastust aitasid teha Viimsi õpilasmalevlased.
Kehtivate piirangute tõttu on muuseum ja muuseumi pood küll vähemalt 25. aprillini suletud, aga kui need jälle avatakse, siis saab poes muuhulgas tutvuda ka kinnaste valikuga ja neid endale osta.
Fotod: Mairit Meite / Jekaterina Alipova
