Praegusel ajal räägitakse palju üleliigsete või vanade asjade äraviskamisest.

Mina olen teist usku. Paljudel vanadel asjadel on hindamatu väärtus ja enne prügikasti viskamist peaksime peatuma ja järele mõtlema, kus või kuidas esemele või materjalile kõige parem uus kasutus võiks olla. Alles päris viimane võimalus oleks õigesti valitud, materjalile vastav prügikast.

Olen päästnud lugematuid vanu asju. Ajalooväärtuslikke esemeid, rõivaid ja trükiseid muuseumidesse; kaarte, märke, marke ja pastakaid kollektsionääridele; kasutuskõlblikke nõusid, riideid ja sisustust otse vajajatele või taaskasutuspoodidesse. Käsitööks sobivatele materjalidele püüan leida rakenduse ise või otsin meistri, kes oskab ja saab neid oma töödes kasutada.  Kasutuskõlbmatud trikoorõivad näiteks lõikan vaibameistri jaoks ise enne ka juba ribadeks või remonditöökotta lappideks. Roostetanud võti, hiirte näritud pitsitükk või koltunud trükiski võib olla väärtuslik ja anda impulsi millegi uue ja ilusa loomiseks. Ka kodu teevad looga asjad omanäoliseks ja huvitavaks.

Olgu see kunst, käsitöö või kollektsiooni sünd- loovust ongi meie ellu rohkem vaja ja väikegi panus maailma paremaks muutumisele teeb hingele head!

Minu lapsepõlvekodu on Meriväljal.  Alustasin 26 aastat tagasi käsitöö ettevõtlusega ja vajasin lisaruumi, kus suuri lapitekke saaks kokku seada. Tundus loomulik, et uut kodu otsides vaatasin pakkumisi samast kandist.

Armusin Miiduranna 60-ndate stiilis majja silmapilkselt. Alguses kasutasin seda lihtsalt ateljeena. Tasapidi remonti tehes püüdsin alles jätta võimalikult palju algseid, ehitusaegseid elemente. Viimistledes kasutasin neutraalseid materjale, mis oleks ka sel ajal võinud olemas olla. 

Kuna majas oli ruumi, siis päästsin siia pere äraviskamisele määratud asju, mis mulle hingelähedased olid. Vanad asjad inspireerivad mind. Mõtted hakkavad liikuma, mida neist teha võiks ja kuidas kasutada. Käsi ei tõuse kergelt asju ära viskama.

Vanaemade rõivakirstud, minu ema kooliasjade kast, isa õlleankur, vanaisa tehtud lilleriiul, lombakad saunapingid, murtud varrega leivalabidas, katkine lamp ja vokiratas… Vanade kohendatud asjadega oma kodu sisustasingi. Alles hiljaaegu adusin, et mu kodus on ainult kaks päris uuena ostetud mööblieset – suur diivan ja klaveritool. See mõte rõõmustab mind!  

Lisaks on majas palju minu lapitöid. Tükikestega kaetud vanast pehmest mööblist kuni suurte seinatekstiilideni. Igal pool on midagi lappidest.

Minu Soome lapitöösõbrad armusid mu majja ja palusid võimalust ekskursioonideks ja esitlusteks. Nõnda sai alguse avatud ateljee ettevõtmine ja maja sai nimeks Lapitöö Maja.

Näitan siin külalistele oma näitusetöid ja töötuba, kohvi ja koogi kõrvale jutustan lugusid vanadest asjadest, mis on saanud uue elu läbi minu käsitöö. Tutvustan erinevaid võtteid ja tehnikaid. Näiteks isegi õnnitluskaartide tegemiseks taaskasutan tekstiile,  pakendeid ja vanu trükiseid. Räägin oma rohelisest maailmavaatest ja võimalustest igaühel midagi keskkonna säästmiseks ära teha. 

Ka igapäevaselt saab Lapitöö Majja ette helistades osta minu tehtud lapitehnikas tekke, patju, kotte, pajalappe ja palju muud kingituseks või kodusisustuseks sobivat. 

Igal aastal olen teinud Lapitöö Majas ka kohalikele lapitöö huvilistele lahtiste uste päeva.

Õpetan lapitööd alates 1992. aastast Tallinna Rahvaülikoolis. Lisaks mentorkoolitused ja kursused.

Kirjutasin oma lapitöö kogemused 2008. aastal ilmunud raamatusse „Lapitöö eesti kodus“. Selles on palju ideid erinevate vanade tekstiilide taaskasutamiseks.

Sel aastal ilmus mul uus raamat „Teksased lapitöös“.  Olen üle kümne aasta selle raske, enamjaolt äraviskamisele mineva materjaliga töötanud. Leiutasin uusi tehnikaid  ja nippe ning kohandasin klassikalisi lapitöövõtteid, kuidas paksu teksamaterjali saab kasutada ja õmmelda tavalise koduse õmblusmasinaga. Võimalusi ja nippe on raamatus üle 300, et lemmikpüksid veel teisegi elu võiks saada. Lisaks on seal valik minu teksamaterjalist seinatekstiile, millest mõnigi näitustel ja võistlustel ka rahvusvaheliselt auhinnatud.

Raamatu „Teksased lapitöös“ esitlus-näitus on Viimsi Raamatukogus 1. oktoobril, kell 18.

Näitan seal raamatu jaoks valminud töid ja räägin nende saamislugusid. Õpetan, kuidas pükse kergemini harutada. Võta oma vanad teksased kaasa! Vaatame koos, mida neist teha saaks. 

Sellel sügisel plaanime koos Viimsi Raamatukoguga ka teksatööde kursust. Jälgi reklaami ja pane ennast tasuta koolitusele kirja! 

www.marjamatiisen.com

Lapitöö Maja, 

Miiduranna tee 36

on avatud kokkuleppel.

+372 5015651 kontakt@marjamatiisen.com