Tagasivaade Viimsi Artiumi rajamisele

Viimsi Artiumi rajamine on olnud väga suur ettevõtmine, kuhu on ühel või teisel moel panustanud väga paljud inimesed. Suur aitäh teile kõigile!

Esiteks, Artiumi valmimisse on panustanud kõik viimsilased. Hoone rajamise ja sisustamise kogumaksumus on ligikaudu 16,5 miljonit eurot, seega on iga viimsilase kohta panustatud umbes 700 eurot.

Suur tänu riigile, sest Artiumi ehitamiseks kasutasime ka 900 000 eurot riigi poolt KOV-idele investeeringuteks eraldatud vahendeid.

Artiumi ehitamisega seotud protsessid on jäänud aastatesse 2017–2022. Vallavalitsusi on sel ajal juhtinud Siim Kallas ja Laine Randjärv, volikogude eesotsas on olnud Taavi Kotka ja Lauri Hussar. Tänan kõiki protsessi panustanud vallavalitsuse ja allasutuste töötajaid ning vallavolikogu liikmeid, kes on Artiumi rajamiseks vajalike otsuste poolt hääletanud või muul moel panustanud!

Janek Murakas, Margus Kruusmägi, Georg Aher, Annika Vaikla, Marju Aolaid, Nikolai Bentsler, Alar Mik, Villu Veski, Evelin Vahenõmm, Maiu Blumer, Allar Lehtsalu, Kaija Mägi, Tõnu Ammussaar, Mario Krabi, Kristi Berggren, Ott Kask, Moonika Oras ja paljud teised vallavalitsusest; vallavolikogu kahe koosseisu liikmed; Peeter Sipelgas, Urvi Haasma, Elle Soop, Matti Vainio, Edmar Tuul ja Kadri Saluri meie koolidest; Peeter Rüütel, Aivar Mäe, Margus Talsi ja Toomas Telling Viimsi Haldusest; Riina Aasma, Jan Trei, Urve Palo, Piret Simmo ja Raul-Stig Rästa SA Viimsi Artium nõukogust; Ülo Older, Kaupo Sild, Artem Morozov, Andre Korotski, Jan Kalberg ja Kaarel Prikk Nordlin Ehitusest ning kõik teised rohkem kui sada ehitajat; Indrek Peil ja Siiri Vallner KAVAKAVA-st; Kaupo Kõrven Akustikainsener OÜ-st ja Linda Madalik; Mari-Liis Sõber sisekujundajana ja Kersti Lootus maastikukujundajana; Rain Arro ja Tõnis Kurrik Inseneribüroo Telora OÜ-st; SA Viimsi Artium juhataja Kristiina Reidolv. Ja veel kümned ja kümned inimesed, kes on andnud oma panuse Artiumi valmimisse. Suur aitäh teile kõigile!

Artiumi rajamise kronoloogia

• Viimsis otsiti ühtsele huvikoolile pikalt parimat asukohta ja suunitlust. 21.06.2011 kehtestatud teemaplaneeringu „Lapsesõbralik Viimsi” kohaselt määrati Viimsi kaunite kunstide kooli asukohaks Haabneeme keskus.
• Uue hoo sai idee rajada Viimsi valda uus kultuuri- ja hariduskeskus 2016. aastal. Toona oli see plaanis rajada tänase vallamaja asemele Nelgi teele.
• 29. novembril 2017. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus sätestati, et „Viimsisse ehitatakse noorte talentide kool, mis pakub tehnoloogia-, muusika-, kunsti- ja loodusalast huviharidust.“
• 2018. aasta alguses oli selge, et uus huvikool on otstarbekas rajada kohta, kus lapsed juba niikuinii on (ümberkaudsetes koolides õppis toona 1929 õpilast ehk 75% Viimsi koolide õpilastest, samuti arvestati avatava riigigümnaasiumi õpilastega). Oluline argument oli asukoht – et see asuks valla transpordisõlmel ehk igast Viimsi nurgast oleks sinna ühistranspordiga parim juurdepääs ning et suurürituste korral oleks parkimine sujuv ja segaks elanikke kõige vähem.
• Viimsi vallavolikogu otsustas 13. märtsil 2018 otsusega nr 15 omandada Lubja külas asuva Allika-1 kinnistu pindalaga 56 726 m² (sihtotstarbega maatulundusmaa 100%) hinnaga 495 000 eurot. Maaüksuse kohta kehtis toona Viimsi valla üldplaneering, mis nägi maaüksuse kagunurka ca 7000 m² suuruse ala juhtfunktsiooniks elamumaa.
• Artiumi hoone arhitektuurilahenduse leidmiseks korraldati 2018. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, kuhu laekus 24 võistlustööd. Žürii oli 9-liikmeline: 5 Arhitektide Liidu liiget (Emil Urbel, Jan Skolimowski, Mari Hunt, Hannes Koppel ja Kai Süda), 4 vallavalitsuse esindajat (Siim Kallas esimehena, Märt Vooglaid, Mailis Alt ja Kairi Mänd).
• Võitjaks valiti (25.10.2018) arhitektuuribüroo Kavakava projektiga „Robin“, kes on ka hoone ehitusprojekti koostaja.
• 2019. aasta sisse jäid arutelud asutuse sisu (tulevikunägemus nii huvikoolide kui ka kultuuri poolelt), vormi, aga ka lõpliku ruumiprogrammi üle (sh otsus, et suur saal ehitatakse multifunktsionaalseks, teatri võimalusega saaliks ning hüdraulikaga liikuv põrand võimaldab saali muuta üheks tasapinnaks). Peeter Sipelgasest sai tulevase huvikooli projektijuht. Sõlmiti koostöölepingud kunstiakadeemia ning teatri- ja muusikaakadeemiaga.
• Märtsis 2019 kuulutati välja nimekonkurss avatavale haridus- ja kultuurikeskusele – noorte talentide koolile. Žüriiliikmed (10) valisid 152 konkursile esitatud nime seast välja kaks – Klint ja Artium –, mis läksid võistlema rahvahääletuse lõppvoorus. Rahva lemmikuks ehk võitjaks kuulutati Artium (esitaja Aire Mill).
• Viimsi vallavolikogu võttis 10. detsembril 2019 vastu otsuse nr 66 „Lubja külas kinnistute Allika, Randvere tee L6 ja Randvere tee 28 detailplaneeringu kehtestamine“. Otsusega määratati ehitusõigus huvikooli ehitamiseks ning kütusetünnide ümberehitamine vaba aja veetmiseks mõeldud hooneteks.
• 27. septembril 2020 sõlmiti Viimsi valla haldusettevõtte OÜ Viimsi Haldus ja OÜ Nordlin Ehitus vahel ehitusleping, mille kohaselt kohustus ehitaja rajama 2022. aastaks vallale uue kultuuri- ja hariduskeskuse. Ehituslepingu maksumuseks kujunes 14,4 miljonit eurot ja see hõlmas 9000 m² hoone pea- ja kõrvalhooneid ning väliala.
• 11. veebruaril 2021 pandi Viimsi Artiumile nurgakivi.
• 16. veebruaril 2021 otsustas Viimsi vallavolikogu asutada sihtasutuse Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium. Loodud organisatsiooni eesmärk on edendada valla kultuuritegevust ning korraldada Viimsi Artiumi ruumide igapäevast haldamist ja majandamist. Antud otsus tähendas ühtlasi ka seda, et Viimsi muusikakool ja kunstikool jätkasid iseseisvate munitsipaalasutustena.
• 14. septembril 2021 toimus Viimsi Artiumi sarikapidu.
• Viimsi vallavolikogu asutas 30. märtsil 2022 munitsipaalhuvikooli Viimsi Teaduskool, mis alustas septembrist koos muusika- ja kunstikooliga õppetegevust uutes ruumides.
• 26. mail sai Viimsi Artium kasutusloa.
• 19. augustil 2022 toimus Viimsi Ariumi pidulik avamine.