Viimsi valla üldhariduskoolide, huvikoolide, noortekeskuse ja lasteaia juhid on koondunud valla haridusjuhtide koostöökotta. Kord kuus saadakse kokku, et arutleda teemadel, mis kõigile huvi pakuvad. 

Kohtumine toimus 13.oktoobril Viimsi raamatukogu suures saalis. Koostöökoja liikmeid tervitas hariduse abivallavanem Marju Aolaid, kes rõhutas ühistel teemadel arutlemise olulisust. Seekord oli kavas kaks teemat: personalitöö lihtsustamine persona personalihaldusprogrammi abil ning erineva emakeelega lastele eesti keele õpetamine. 

Persona personalihaldusprogrammi tutvustas Viimsi valla personali- ja haldusosakonna juhataja Kristi Pukk. Haridusasutustel on erinev personalitöö kogemus. Selgus, et koolijuhtidel kulub palju aega personalitööks, ka suuremate asutuste personalitöötajad kasutaksid meeleldi programmi, kus saaks lihtsalt hallata puhkusi, tööajatabeleid ja muud personalitööks vajalikku. Valla personaliosakond pakkus abi personali värbamisel, CV Online pakub soodustusi suuremate personaliotsingute puhul, seega saab vald allasutustele koostööd pakkuda. Kristi Pukk kutsus koos asutuste juhtidega osalema ka asutuste personalijuhid. Personalijuhid moodustasid omakorda koostöögrupi, et ühiselt personalihaldusprogrammi kasutamist õppida ning kogemusi vahetada. 

Haridusjuhtide koostöökoja teine teema oli eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamine. Osalema olid kutsutud ka haridusasutuste tugikeskuste juhid. 

Viimsi vallas on viimastel aegadel kuulda erinevaid keeli. Valla elanikkond on muutunud paljurahvuseliseks. Lasteaedadesse ja koolidesse tulevad lapsed, kelle eesti keele oskus on ebakindel või puudub hoopis. On lapsi, kes on aastaid elanud vanematega välismaal, õppinud võõrkeeles ning eesti koolis satuvad raskustesse. Oma paljude aastate kogemust eesti keelest erineva kodukeelega lastega jagasid Tallinna Lilleküla gümnaasiumi direktor Anu Luure ja eesti keele kui teise keele õpetaja ja õppejõud Kai Võlli. Ilma suuremate investeeringute ja koolitusteta saab iga haridusasutus olla võõrkeelsete lastega sõbralik, hooliv ja toetav. Lilleküla koolis algab kooli vastuvõtt põhjaliku perevestlusega, mille vältel selgitatakse välja lapse huvid, oskused ja tugevused. Lapsel soovitatakse kindlasti osaleda huviringis, kus samuti eesti keele oskus paraneb. Igale lapsele leitakse klassis tugiõpilane, kes võõrkeelse lapse kohanemist toetab ja julgustab. Õpetajad selgitavad uut materjali piltlikult, palju kasutatakse mõistekaarte ja muud näitlikustamist. Kai Võlli rõhutas, et huvitav ja näitlik tund on kasulik kõigile, mitte ainult võõrkeelsetele lastele. Haabneeme kool on liitunud haridus-ja teadusministeeriumi ja Tallinna ülikooli projektiga, mis toetab ühe esimese klassi, kus õpib rohkem võõrkeelseid lapsi, õppimist. Õpib õpetaja, klass ja kogu kool. 

Kokkuvõtteks hindasid huvikoolide, lasteaia, noortekeskuse ja üldhariduskoolide juhid väga kõrgelt külaliste kogemust, inspireerivat ja rohkete näidetega ettekannet. Vaatamata erinevatele asutustele, on lapsed ja probleemid sarnased. 

Paari kuu pärast reflekteerivad koolijuhid oma kogemust, mida on jõutud oma koolides ellu viia. Oleme valmis otsima kontakte ülikoolidega, kui peaks tekkima vajadus õpetajate koolitamiseks. Esmalt aga saab iga õpetaja ja  õpilane olla tähelepanelik ja julgustav oma kaaslaste suhtes. Järgmine valla haridusjuhtide koostöökoja seminar toimub 10. novembril, siis tulevad kõneks juba uued teemad.