18.juulil seadis rahvas sammud Viimsi vabaõhumuuseumi, et üheskoos meeleolukas juubelipidu maha pidada. Just sel suvel täitub vabaõhumuuseumil 40 aastat, mida tähistati traditsioonilise Rannarahva festivaliga.

Vabaõhumuuseum mere ääres on viimsilastele tuntud suvine kohtumispaik, kus koos palju naerdud, tantsitud ja lauldud. Tänavu täitub ka 70 aastat Kirovi kalurikolhoosi asutamisest. Nelikümmend aastat tagasi, 1980. aastal, tähistati aga kolhoosi asutamise 30. aastapäeva ning just selleks puhuks avatigi Pringi külas Viimsi vabaõhumuuseum.

Peolised ostlesid ohtralt

Loomulikult ei puudunud festivali möllu keskelt Kingu talu hoovis üles seatud portselani- ja vanavaralaat, mis viis inimesed justkui ajas tagasi. Hoovis kauplesid nii antiigimüüjad ja vanavarakogujad kui ka käsitöölised ja disainerid. Lisaks nõudekomplektile, mida asetada lauale ning maalidele, mis riputada seinale, võis leida veel näiteks imelist kodumaist käsitööd nii lillevaaside kui ka voolitud kujude näol. Laadal võis uudistada täpselt niikaua kui tahtmist oli. Vahepeal sai end ergutada tassikese kohviga Kingu talu kohvitantede kohvilauas, mille värskelt röstitud ubade aroom meelitas kohvisõpru ligi juba kaugelt.

Kui osteldes nälg ligi hakkas pugema, tuli astuda vaid mõnikümmend sammu festivali põhialale, kus võis leida erinevaid ahvatlevaid roogasid. Loomulikult ei puudunud kalatoidud, sest on ammu teada, et värskelt püütud kalast valmistatud road lähevad pidulistele vägagi kaubaks.

Kalast kõht täis

Võib väita, et veel üheks rahva lemmikürituseks on aastatega kujunenud avatud kalasadamate päev Leppneeme sadamas, mis kahjuks tänavu koroonaviiruse puhangu tõttu ära jäi. Seetõttu oli eriti meeldiv festivalil näha paljudele just avatud kalasadamate päevast tuttavaks saanud Hanno Kaske ja Vladislav Koržetsit, kelle imemaitsvad kalaroad alati keele alla viivad. Koržets serveeris soovijatele kalasuppi, mida rahvas nautis nii väga, et supi saamiseks tekkis lausa järjekord. Istekohad laua taga täitusid kiiresti ja seetõttu võis supi nautijaid silmata ka vee ääres kividel istumas.

Tore päev kogu perele

Tegevustest festivalil juba puudust ei tulnud. Avatud olid huvitavad õpitoad, mis pakkusid väljakutset nii suurtele kui väikestele. Rahvamuusikaansambel Pirita kutsus rahvast juba keskpäeval tantsima või niisama muusikat ja mõnusat päikeselist ilma nautima. Õuealal võis kuulda kutsuvaid laste hüüdeid, mis kõlasid kahelt tragilt tüdrukult, kes olid täitnud laua hea ja paremaga. Vaatamata selle väiksusele mahtus sinna peale palju maitsvaid muffineid ning kuumal suvepäeval eriti värskendavat külma limonaadi.

Õhtutundidele tõi elu sisse estraadikontsert, kus astusid üles Juss Haasma, ansambel Robirohi ja Audru Jõelaevanduse punt. Peale kontserti ei tasunud veel kellelgi samme kodu poole seada, sest alles siis algas retrodisko, kus plaate keerutas DJ Erkki Sarapuu. Rahvas nautis koosolemist ja seltskonda ning laulu ja tantsu saatel saadeti üheskoos päike mere sängi.

Pidustuse keskmes ka taimetervis

Käesolev 2020. aasta on rahvusvaheline taimetervise aasta. Vabaõhumuuseumi aiast võis leida püsti seatud sinise telgi, mille juures seisvad plakatid informeerisid inimesi taimekahjustajatest ning sellest, milline on õige käitumisviis kaitsmaks meie taimi. Asjatundjad selgitasid inimestele, millisel määral suudame säilitada elu läbi taimede kaitsmise, sealhulgas põhjendasid miks taimekahjustajad ei tunne riigipiire ning mida tuleb reisides meeles pidada. Informeerimine käis läbi huvitavate mänguliste ülesannete ning just see tegi uute teadmiste omandamise taimetervise vallas inimeste jaoks kaasahaaravaks.

Lahendada sai näiteks ristsõna, kuhu õigeid vastuseid motiveeris leidma hilisem loosis osalemine ning auhindade võitmine.

Kalasuitsutamine vanasti

Väga suurt huvi pakkus külastajatele kala suitsutamine bücklingi kastis. Sellised ahjud olid kasutusel kuni 1950. aastateni, mil kalasuitsutamisega hakati tegelema kalurikolhoosides. Bücklingi kasti eeliseks oli justnimelt see, et sellega sai valmistada rannatalus lühikese aja jooksul suure koguse suitsukala.

Külastajatel oli võimalus näha ajaloolisi kalasuitsutamise võtteid ja traditsioone ning kala valmimise teekonda. Loomulikult ei puudunud ka kala degusteerimine ning vaatamata suurele suitsupilvele, mis kasti ümber kogunes, tuli selle juurde hulgaliselt inimesi. Kõikidel oli huvi kala valmimise protsessist osa saada ning valminud suitsukala proovida. Salvrätikud ja desovahendid olid juba ootamas, sest vaatamata sellele, et kala ei serveeritud taldrikul, ei kõhelnud keegi seda näppudega söömast.