Novembri alguses korraldasid Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning Eesti Linnade ja Valdade Liit Viimsi raamatukogus kohalike omavalitsuste ja raamatukogude esindajate kogemuspäeva „Raamatukogu – kulu või investeering?“.
Eestis on üle 800 raamatukogu, sealhulgas 513 rahvaraamatukogu. Statistikaameti andmetel töötab raamatukoguhoidjana täistööajaga 1029 naist ja 24 meest, kusjuures naised teenivad selles ametis keskmiselt 1281 eurot ja mehed 2235 eurot (mehed töötavad peamiselt IT-spetsialistidena).
Ajal, kui paljudes väiksemates kohtades on kool, postkontor ja apteek kinni pandud ning ka pood suletud, on raamatukogudest saanud piirkonna keskused. Uusi rolle on raamatukogudele aina juurde tulnud. Siin kohtutakse kirjanikega, toimuvad kontserdid, õpitoad, vestlusõhtud, siin saab teha nii kaugtööd kui ka mängida lauamänge. Raamatukogutöötajad on tihti ka need, kes aitavad inimestel e-riigiga suhelda, digitaalses maailmas hakkama saada, tõendeid ja muid pabereid välja printida, vajaduse korral ka isiklikke mobiile jms seadistada.
Alahinnata ei või raamatukogude sotsiaalset rolli. Sageli on raamatukogu vanematele inimestele ainus võimalus, kus teisi näha ja juttu puhuda, seda pealegi hubases, raamatutest ümbritsetud keskkonnas.
Haldusreformiga kaasnevalt on nii mõneski maakonnas ja vallas toimunud raamatukogu võrgus olulisi muutusi. Näiteks kui varem oli vallas üks või kaks raamatukogu, siis valdade ühendamisega tekkis ühte, nn suurvalda viis ja enam raamatukogu. Missugune on nendes valdades raamatukogude juhtimismudel? Selles osas jagasid oma kogemusi Viljandi valla kultuurispetsialist Evelyn Härm, Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis, Saaremaa valla kultuurinõunik Anniki Aruväli ja Valga keskraamatukogu direktor Triinu Rätsepp.
Viimsi raamatukogu andis kohalolijatele mitmeid ideid, kuidas muuta raamatukogu kaasaegseks info- ja kogukonnakeskuseks. Kogemuspäeval osalejad leidsid, et ka nende omavalitsustes oleksid raamatukoguteenused elanikkonna vajadustele ja soovidele vastavad, on hea käia ära Viimsis ja ikka leiab siit midagi uut.
Juturingis arutati raamatukogude jaoks kõige „põletavamaid“ probleeme:
- kuidas tekitada KOVides huvi raamatukogude säilitamiseks ja arendamiseks;
- kuidas raamatukogu saab aidata kaasa KOVi eesmärkide saavutamiseks erinevates valdkondades;
- kas raamatukogu on kultuuri- või haridusasutus;
- kuidas ja mis vahenditega tõsta KOVide raamatukogutöötajate töötasu ja mainet.
Raamatukogutöötajad on peamiselt kõrgharidusega spetsialistid, aga kui riigieelarvest rahastatavate raamatukogude töötajatele lubatakse 2023. aastal kõrgharidusega spetsialistidele miinimum töötasu 1600 eurot, siis see ei hõlma KOVides töötavaid raamatukoguhoidjaid.
Probleemide loetelu võiks jätkata, aga hea oli, et kogemuspäeval said raamatukogutöötajad ja otsustajad kokku, et koos arutada, kuhu edasi minna.
Ise laenutad, ise tagastad
Novembri alguses paigaldati Viimsi raamatukokku iseteeninduse tagastusautomaat. Raamatukogud on võtnud külastajate ja raamatukogutöötajate aja kokkuhoiu tagamiseks kasutusele tarkvaraga iseteeninduse ja tagastuse automaadid. Mujal maailmas on see tavapärane, Eesti raamatukogud liiguvad selles suunas tasapisi. Iseteeninduse automaatide tarkvara on välja töötanud Eesti firma ID-Balti AS. Veel käesoleva aasta detsembris vahetatakse välja ka õues asuva tagastuskasti tarkvaral töötava tunduvalt mahukama tagastuskasti vastu.
