Tänavu peetakse vastlapäeva 16. veebruaril. Teadagi on vastlakommete ümber palju uskumusi ja maagiat. Tuletame meiegi meelde, mida vanarahva arvates vastlapäeval tegema pidi ja mida mitte ning mis kasu sellest kõigest võis lõigata.
Vastlapäeva peeti naiste pühaks. Naised said sel päeval kõrtsi minna, sest neile oli keelatud pesupesemine ja enamik käsitöid. Ei tohtinud nõeluda, kududa, eriti aga kedrata. Kes seda tegi, selle lammastel pidi kasvama vilets vill ja linakasvgi pidi kängu jääma. Et aga naiste endi juuksed paremini kasvaksid, pidi neid vastlapäeval vähemalt seitse korda kammima. Käidi ka hobuse saba lõikamas, et juuksed oleksid tugevad nagu hobusejõhvid. Ka lammastel pügati tukka – usuti, et siis ei saanud nõiad öösel võõrasse lauta tulla lambaõnne ära lõikama.
Söögitegemine oli lubatud. Vastlapäev oli tuntud ka lihaheitepäevana, mil viimast korda enne lihavõttepühi liha söödi. Laual olid seajalad ja soolaoad, potis podises herne- või oasupp. Perenaine pidi supikeetmise ajal olema hoolas, sest kui supp juhtus üle keema, pidi sõnnikulaotamise ajal vihma sadama. Külvimees pidi vastlapäeval sööma üheksa korda, siis andis põld ka üheksakordse saagi.
Seajalgu tuli vastlapäeval süüa selleks, et sead suvel kosuks. Sea sääreluust tehti vastlavurr. Vurrluu ehk uristi valmistamine oli pereisa ja suuremate poiste ettevõtmine. Poisid võistlesid selle peale, kelle vurr kauemini keerleb, ilma et seisma jääks. Tüdrukud aga kasutasid konte ennustamiseks. Söödud kontidele pandi neidude nimed juurde, asetati need põrandale ja kutsuti siis koer tuppa. Kelle kondi koer välja valis, see pidi saama kõige enne mehele.Mehed tegid vastlapäeval ainult selliseid asju, millest edaspidi kasu loodeti. Kõige tähtsam oli sõnnikuvedu, mis pidi kaitsma kapsausside eest ja tagama hea viljakasvu. Sõnnikut viidi põllule kolm koormat, kolm hunnikut või kolm hangutäit. Peaasi, et kolm – see oli maagiline toiming.
Vastlapäeva lumesaju järgi ennustati head vilja- ja marjasaaki, aga ka rohkesti putukaid. Jääpurikad räästas ennustasid head linakasvu.
Ka liulaskmine oli seotud uskumusega, et see aitab lina kasvu mõjutada. Lina oli talule hea tuluallikas. Kui oli hea linakasvu aasta, suudeti tasuda sulasele ja saadi kehakatet. Usuti, et mida pikem liug vastlapäeval saadi, seda pikemad linad kasvavad. Ja mida tihedamini liugu lasti, seda tihedam pidi olema ka linakasv. Liugu lasti mitmel viisil: kasutati kelku, rege, kuuseoksi, õlgmatti või tagurpidi keeratud pinki.
Vastlapäeva õhtul toimus kada ajamine ehk õlenuku viimine perest perre. Õlgi täistopitud mehekuju tassiti naabri ukse taha või kodust eemale. Sel kombel tõrjuti eemale pahad vaimud.
Magama minna tuli vastlapäeval aegsasti juba videvikus. Kes nii ei toiminud, pidi aasta läbi aeglane olema ja oma töödega jänni jääma.
